Saba vol 2

Seekord mul konkreetset retsepti ega algideed ei olnud. Turul oli lihtsalt nii ilusad sabatükid väljas :) Võtsin igale sööjale ühe sabatüki ja meestele veel kummagile ühe tüki lisaks. Vaatasin üle nami-namist kõik sabaroad ja tegin siis kodus saada olevatest vahenditest. Ja väga hea tuli.

Vaja läks:

1 kilo jagu sabatükke

5 porgandit

3 sibulat

küüslauk (terve)

2 dl kukeseeni

2 loorberilehte

2 tl adžikat (pigem küll maitse järgi, oleneb adžika kangusest, mul oli kange)

3 dl valget veini

4 dl loomalihapuljongit

soola, pipart, võid, õli ja jahu

Veeratasin sabatükid jahus ja praadisin oliivõli ja või segus igast küljest pruuniks. Panin ahjupotti. Praadisin proganditükid ja sibulatükid. Küüslaugu lõikasin keskelt pooleks ja praadisin ka seda veidi. Valasin valge veini pannile, kuumutasin seda mõne hetke kõrgel kuumusel, lisasin loorberi. Lisasin puljongi, kukeseened ja adžika. Adžikat panin nii palju, et kastme maitse oli üpriski terav (selline, et laste jaoks oleks juba liiga tugev, muretseda pole vaja lõpptulemus on tunduvalt mahedam). Kuumutasin seda u 5 minutit ning valasin sabale peale.

Hautasin saba ahjus 180 C pöördõhu juures 3 tundi.

Enne söömist pigistasin küüslaugupudru koortest välja, segasin veelkord läbi ja lasin umbes pool tundi seista ja taheneda.

Kõrvale serveerisin kartuliputru rohelise sibulaga.

Olevat hea maitsnud :) Keskmine Linnulaps tegi ka edusamme, seekord ta suutis isegi meiega ühe laua taga istuda (eelmine kord ta ei suutnud sellist õudust isegi mitte nähe laual :( )

Värske salat praetud juustuga

Juba nami-nami gruusia koolitusest saadik tahaks kõike gruusia-pärast teha. Aga kuidagi ei võta vedu, ikka igasugu muid toite tuleb vahele. Aga neljapäeval võtsin kätte ja tõin sulugunikera turult koju. Praadisin ühe portsu hr. Linnule lõunaks, kõrvale tiba rohelist ampsu ja basturma viile.

Siis tegin hatšapurit. Imehea.

Nüüd tahtis hr. Lind oma kreeka salatit, aga feta oli otsas. Tegin talle siis aseaine.

Rohelisele salatisegupõhjale lõikasin u 5 cm jupi kurki peenikesteks kangideks ja 5-6 kirsstomatit sektoriteks. Maitsestasin Maldoni meresoolahelvestega, oliivõli ja balsamicoga ning jahvatasin peale pipart.

Suluguniviilud kastsin jahust läbi ja praadisin kiirelt mõlemalt poolt kuldseks.

Soojad juustuviilud asetasin salatile.

Aga gruusiaõhtu teeme kindlasti lähitulevikus ära ja liibanoni mezze ka :)

Munadepühad või pigem küll rafting Amatal.

Väike pildimeenutus munadepühadest. Retsepte kirja panema ei hakka, kulitš oli väga hea maitsega, aga ei küpsenud korralikult läbi, järgmisel aastal proovin uuesti. Linnupesad olid lihtsalt armsad. Pašhat teen alati sellesama retsepti järgi, see mul vihikus kirjas. Munade värv oli liiga tume ja munakoored nii pehmed, et korralikku koksimismuna ei olnudki.

Üldse läks toidutegemise ja pühade ettevalmistuste tegemisega väga nutuseks, Amatale jõudis suurvesi kohale ja oli vaja minna.

Amata on Baltikumi ainuke nö mägijõgi, asub Lätis. Ühe abivalmis kohaliku sõnul on sellist jõge olnud 4 korda 1978. aastast siiamaani ja üks kord on olnud veel kõrgem vesi. Terve põlvkond on üles kasvanud ilma sellist Amatat nägemata/sõitmata. Seetõttu oli seal ka meeletul hulgal ullikesi sõitmas, kes ei teanud, mis neid ees ootab. Meie nende hulgas.

Eelmise aasta sõit oli meil megalahe ja ka väga ohtlik. Seekord oli ainult ohtlik :) Lahe muidugi ka, neile kes sõita said. Mina ei saanud. Peale esimest kilomeetrit sõitu (mis oli nagu sõit karusellil, kuid veel ei saanud aru, mis suunas see karusell töötab) tuli hr.Lind oma paadikesega minu juurde, et tunda huvi, kuidas mul ka läheb ja mis ma asjast arvan. Silmad särasid põnevusest ja ees ootavast katsumusest/elamusest meil mõlemal! Aga eemale ta minust enam ei saanud, kaks kõrvuti olevat paati ei allunud juhtimisele, aerud jäid paatide vahele kinni. Aeru oleksin vabaks saanud, kui oleks selle hr. Linnul üle pea tõmmanud, st talle aeruga vasta pead andnud ja ta veel märjaks ka pritsinud. Ei teagi, miks ma seda ei teinud (pererahu huvides vist :P), aga oma aeru ma kätte ei saanud. See tähendas aga seda, et vool viis meid vastu kaljuseina. Minu paat tegi plõks ja üks oks oligi paadi küljest sees. Kogu mu sõit. Õnneks on maailmas olemas abivalmis inimesi, tänu kellele ma sain väga vahva mitmetunnise giidiga matka Amata kallastel, koos korraliku väljaõppega, kuidas kuskil paati juhtida.

Ja kui ma tagantjärele mõtlen, et sõudsin tühjeneva paadiga, astusin lainete vahel tühjast paadist teise paati, sõitsin suurtel lainetel tühjaks läinud paat taga lohisemas, paadinöör ümber käe, ja siis veel sõitsin mitusada meetrit istudes/kõlkudes väikese kummipaadi paadilaual lahtiselt, kuskilt kinni hoida ei olnud ja ümberringi ülikiire vetevool ja kõrged lained :) Oli võimas küll. Ja pean vist õnne tänama, et paat katki läks, sest see mis ees ootas, oli veel võimsam, aga ma ei ole kindel, kas ma oleks sellega hakkama saanud.

Samas vanim Linnulaps ja hr Lind ja veel kolm meie sõpra tegid selle ära ja väga hästi!!! Kaks meie sõpra katkestas, üks vabatahtlikult ja teisel läks ka paat katki. Lätlaste pilte näeb siit.

See ilmselt selgitab, miks ei tulnud munadepühade laud selline, nagu ma juba mitu aega ette plaaninud olin:)

Minestrone di fagioli e orzo ehk maakeeli oa-kruubisupp

Asusin otsustavalt ToDoListi kallale. Tegutsemistahe hakkab vaikselt tagasi tulema.

Alustasin Itaalia Kulinaarsete luureretkede kokaraamatu järgi oa-kruubisupist ja magusaks tegin pähklitäidisega rugelach-küpsiseid (neist blogin hiljem, kui uuesti teen, hr.Lind ja vanem prl.Lind arvasid, et need on maailma parimad küpsised;))

Supp:

150 g kruupe (ma kasutasin tangu)

150 g punaseid ja valgeid ube (või borlotti ube)

3 loorberilehte

ribiliha (u 3 tk pehme kondiga ribi)

2 varselleri vart

2 porgandit

1 suur kartul

2 spl puljongipastat (Herbamare)

1 sibul

1 küüslaugu küüs

oliivõli paar spl

peterselli

suitsupeekonit u 100 g

Tangud ja oad panin juba varahommikul likku. Kui supikeetmiseks läks, panin kõigepealt oad 2 lt veega keema. Samal ajal pruunistasin pannil väiksemaks lõigatud ribitükid.

Lisasin lihatükid ja loorberi ubadele ning keetsin neid koos umbes tunni. Lisasin tangu ja keetsin veel 15 minutit. Lisasin pisikesteks tükkideks tükeldatud porgandi ja varsselleri.

Samal ajal praadisin pannil sibula oliivõlis pehmeks, lisasin küüslaugu ja peekoni.

Kui porgand oli enam vähem pehme, panin potti kartulikuubikud ja praetud peekoni-sibulasegu.

Keetsin kuni kartul oli pehme. Puistasin peale peterselli. Kui vaja oleks olnud, oleks siin nüüd täiendavalt maitsestanud soola-pipraga, aga ei olnud vaja.

Maitses väga hästi, selline tummine talvesupp. Originaalretsept oli vähe teistmoodi (nt oli kartuli-porganid kuubikud vaja lisada suht alguses ja siis keeta neid 1 tund, pildil igatahes olid terved kartulikuubikud, mitte pudru, nii et tegin ikkagi nii nagu ise õigeks pidasin).

Tugevalt sidrunimaitseline kohupiimakook meega

Viimaste kolme päeva tsirkus/liivakastimäng või krt teab mis meie mototuuritamiseklubis on mulle rohkem korda läinud ja mind tühjaks tõmmanud, kui ma arvasin. Täiskasvanud mehed nagu lasteaed(ütleks kohe midagi teravat munade olemasolu ja puudumise kohta). Lõpptulemusena läks klubist ära inimene, kellest mina ja hr. Lind kõige rohkem lugu pidasime. Ja nii mõnigi inimene veel on klubi vastu huvi kaotanud (kahjuks neist enamik meile kõige lähedasemad), sh ka mina ise.

Täna ei suutnud selle jama pärast süüagi korralikult teha, nii vürtsist toitu lihtsalt ei kannatanud süüa ka suurel tulepudrusõbral hr.Linnul.

Leivataignasse panin rukkijahu asemel odrajahu ja aru sain sellest alles siis, kui taigen tavapärase kogusega paksuks ei läinud :(

Ise vitsutasin terve päev maisikepikesi :O mida ma juba aastakümneid söönud pole. Ja nüüd mõtlen, et äkki blogimine aitab back in track'ile saada.

Üleeile, kui veel asi nii hull ei olnud, tegin kooki.

Kohupiimast. Retsept nami-namist, sealne oli mõeldud tegemiseks kodujuustuga ja sidrunikoorega. Ma tegin ricottast ja sidrunimahlast.

Vaja läks:

2 dl nisujahu

1 sl suhkrut

natuke soola

75 g võid

2 sl külma vett

Täidiseks:

250 g ricottat (või kodujuustu)

poole sidruni mahl

1 spl mett

4 spl suhkurt

2 muna

Katteks peale kaneeli ja mett.

Näppisin jahu, soola, suhkru ja või kokku, lisasin vee ja mätsisin kokku taignapalliks. Vajutasin taigna 18 cm vormi põhja ja külgedele ning panin külma (umbes tunnikeseks). Eelküpsetasin 175C juures 15 minutit.

Katteks segasin kõik ained ricottasse. Kallasin segu koogipõhjale ja küpsetasin 175C juures u 45 minutit (altkuumusel).

Jahtunud koogile niristasin peale mee ja riputasin kaneeli.

Kook ei olnud üldse magus! ja mis mulle eriti meeldis oli täidise värske sidrunimaitse. Itaalias söödud sidruni-gelato tuli meelde ;)

Kalasupp, vürtsikas, valgest kalast

Veel üks kalasupp nami-nami kooskokkamise raames. Tahaks vaheldust ja uusi maitseid. Lappasin läbi kokaraamatud ja surfasin arvutis. Kammisin tastespottingut. Ideid on mustmiljon. Aga mul endale antud lubadus, et poodi ei lähe enne, kui kodust on kiiresti riknevad toidukaubad kasutatud. Ja leidsin lihtsa ja kodus olemasolevate vahenditega tehtava supi.

Retsepti algautor in Giada di Laurentiis. Tuleb häbiga tunnistada, et pole temast midagi varem kuulnud, jõuad sa siis kõiki teada:) Küll aga on nii mõnigi tema vanaema näitlejatöö ja vanaisa film mulle kustumatuid mälestusi jätnud (eriti Magamistoa aken;) ja peale filmi pimedas sõbrannaga kojuminek, mis kujunes lõpuks kojujooksuks ja hilisemaks ühe naabripoisi irvitamiseks meie üle :D).
Aga kalasupp on aus, maitsev ja itaalialik.

Supiks läks vaja:
Oliivõli
1 suur sibul
5 küüslauguküünt
5 porgandit
200 ml valget kuiva veini
1 purk purustatud tomateid
0,5 tl tšillihelbeid (panin 0,5 tl teravat paprikapulbrit ja mõned helbed tšillit)
0,5 kilo valge kala fileed (pangafileed kasutasin)
meresoola, pipart ja peterselli
Kuumutasin vokipannil õli ja panin sibulaviilud u 10 minutiks hauduma. Lisasin porgandi ja küüslaugu ning hautasin veel u 10 minutit, kuni sibulad hakkasid karamelliseeruma. Keerasin kuumust suuremaks ja lisasin valge veini. Keetsin niikaua, kuni vein oli peaaegu arustunud. Lisasin tomatid, paprika, soola ja vett (u 1 klaasi). Lasin keema ja hautasin u 20 minutit, kuni porgand oli peaaegu pehme (pigem kergelt krõmpsuv, sest pehme porgand ei ole nii hea, minu meelest). Tükeldasin kala kuubikuteks sellised 3*3 cm. Lisasin kala ja keetsin kuni kalakuubikud olid valmis. Raputasin peale peterselli.
Kõrvale küpsetasin oliivi-päikesekuivatatud tomatite muffineid (kuigi Giada soovitab ciabatta-tüüpi leiba) ja joogiks oli supis kasutatud Itaalia valge veini ülejääk ning magusaks maasika-rabarbri crumble vahukoorega :D No kurjam küll, mitte ei suuda paastust kinni pidada :(((

Iiri soodaleib

Homme on St Patricku päev. Mitte et ma seda tähistaks. Iiri rahvusroogi meie laual kahjuks selle päeva auks ei näe, rohelisi riideid ka selga ei pane, kui siis ainult pisimale Linnulapsele.

Liiga hilja tuli meelde, et selline vahva tähtpäev on. Eriti hea päev pidavat see abiellumiseks olema :P

Aga soodaleiba tahtsin uuesti teha küll. Surfasin retsepte siit ja sealt ja siis tuli meelde, et eelmisel aastal lubasin endale, et teen leiva oma vana kokaraamatu retsepti järgi.

Isand Lind pidi homseks paar Guinessi ka tooma, ega mulle ju Guiness eriti maitse, aga teen endale äkki hoopis Black Velvetit. Vaatame veel.

Leib on pärit siis sellest kokaraamatust, on teine mitukümmend aastat vana ja otse Iirimaalt.

Vaja läks
350 g jahu (panin 100 g kaerajahu ja 250 g tavalist nisujahu
0,5 tl soodat
0,5 tl sidrunihapet (viinakivi on tegelikult vaja, aga seda mul küll pole kuskilt võtta, mäletan kuskilt ajaloost, et sidrunihape aitab ka)
0,5 tl soola
300 ml keefiri
Segasin kuivained kokku ja sõelusin kaks korda läbi. Segasin keefiriga. (Lapsepõlvest mäletan tädi Laine õpetust, et kui taignas on keefir või hapukoor, tuleb sooda lisada sellesse ja viimasena kokku segada muu taignaga. Arvan, et see on täitsa tõsilugu, tädi Laine teab, mida ta räägib. Aga täna veel igaks juhuks ei katsetanud). Vormisin pätsi ja tegin peale risti (see hästi oluline, kuna: The mark of cross on the cake is said to have been the Sign of Cross and was to bring the blessing of Father, Son and Holy Spirit onto the bread so that none would be wasted).
Küpsetasin 230C juures 20 minutit ja siis 200 juures veel 20 minutit.
Leib tuli hea. Õhuline ja väga krõbeda koorikuga! Mõnus keefirine maitse lisaks. Ja maru lihtne teha ka!

PS Pildil oleva orhideeõievarre murdis väike Linnulaps kogemata ära :(( Nutt tahtis peale tulla, see orhidee oli just õitsema läinud ja kahe õievarrega :((( Nüüd siis õitseb ühe varrega edasi :(((((

Koorene kalasupp

Nami-nami kooskokkamise teemaks kalasupid. Meie perre see teema hästi sobib, sööme kalasuppi suht tihti, iga kord kui lõhe ostame, siis saab suppi ka tehtud. Klassikalist, ikka supikogust puljong ja sibulat ja küüslauku ja tilli ja pipart, kartulit ja porgandit ka. Punast kalasuppi olen teinud, seegi maitseb rahvale. Angerjasuppi saab suviti tehtud.
Kõik sellised klassikalised, ilma retseptita variandid.
Nüüd siis vaatasin uute retseptide järgi.
Koorene kalasupp sai tänaseks välja valitud.
Vaja läks:
1 lt vett
8 tera vürtspipart
2 loorberilehte
2 sibulat
6 kartulit
lõhefileed, pangafileed ja krevette, kokku umbes kilojagu kala
soola
1 dl tilli
2 dl 10% rõõska koort

Ajasin vee keema, lisasin vürtspipra, loorberilehed ja sibula ning keetsin u 5 minutit. Lisasin kartulikuubikud ning keetsin, kuni kartul oli pehme. Siis läksid potti kalatükid ja keetsin paar minutit. Maitsestasin soolaga. Lõpetuseks valasin potti rõõsa koore ja tilli.
Lasin keema ja supp oligi valmis. Pere kiitis heaks, sõid KÕIK lapsed ja mees ka. Mulle ka muidugi maitses.

Mozzarellasalat Jamie ainetel

Idee pärit Cook with Jamie raamatust.

Teinud olen nüüdseks juba kolm korda ja erinevate puuviljadega. Meeldib kõigile!

Kahele sööjale läheb vaja:

1 pall mozzarellat

4 viilu toorsuitsupeekonit vm toorsuitsusinki v specki vms

2 peotäit salatit, sh rukolat

valget redist

1 poolik kompotivirsik v neli viilu apelsini

parmesani

soolahelbeid ja pipart

balsamicot

pestot

Tõmbasin mozzarellapallikese pooleks, kumbki pool eraldi taldrikule. Piserdasin balsamicoga üle. Salatikimbud ja rediseribad piserdasin ka balsamicoga veidi üle, soolahelbeid ja pipart ka peale ja keerasin singi sisse ja panin mozarella peale. Kõrvale puuviljad, taldrikuäärtele pestotäpid ja parmesanikillud kõige peale.

Pildil on mozzarellapallipool kuhja all peidus :)

Maapähklivõi küpsised

Ma ei söö arahhiise. Kohe üldse ei talu nende maitset ja peanut butter'it ma vabatahtlikult ei söö. Alguse sai see mul lapsepõlvest, kui kohalikku kaubandusvõrku ilmusid müügile arahhiisid. Need olid niiiiiiiiii head ja ma sõin ja sõin ja sõin, kuni jäin neist haigeks, kohe mitmeks päevaks. Siiani on nii, et kui ma kogemata mõne arahhiisi ära söön, siis veel järgmine päev tahab ta uuesti tagasi tulla.

Aga mu pereliikmetele arahhiisid meeldivad ja peanut butter ka. Vanim laps, kõrgelt koolitatud kosmopoliit ;) lausa armastab peanutbutterjellytoast'e ja ilmselt armastab ta selle sõna kõla ka, sest ta väsimatult laulab neid tehes, et it's peanut butter jelly time.

Teen neile siis vahest rõõmu ja ostan maapähklivõid. Aga kohe sügelema ajab see purk mind seal kapis, no ei meeldi mulle ta olemasolu ja varahommikused arahhiisilõhnad. Seekord otsisin ideid, et sellest purgist lahti saada ja leidsin küpsiseretsepti tastespottingu kaudu (olen süüdi, ei kirjutanud blogi autorit üles, ameerika blogi oli (vist)).

Imelihtsad. Maitsvad (ma ka proovisin).

Preili Lind nr 1 soovitas lahkelt mul see retsept ära blogida, sest see olevat ainuke, mis blogimist väärt on :DDDDDD Lapse suust pead ju tõde kuulda saama :) Seevastu prl Lind nr 2 sõi pealt ära ainult šokolaadi ja küpsised andis lahkelt teistele.
Vaja läks
240 ml maapähklivõid
120 ml demerera suhkurt
1 muna


Segasin kõik ained kokku, vormisin pallikesed, mille surusin kahvliga lapikuks ja mustriliseks ning küpsetasin 160C pöördõhuga 20 minutit (järgmine kord võiks mõni minut veel kauem küpseda).

Jahutasin plaadil 5 minutit ja siis restile jahtuma. Hiljem pritsisin peale šokolaadi.

Õuna-toorjuustu(hapukoore)muffinid

Ikka aeg ajalt seisan silmitsi mõttega, et mis ma nende mooside ja kompottidega kõigega teen, mis ma suvel kokku vaaritasin. Külmutatud kraamiga on isegi hästi läinud sel aastal, sügavkülm hakkab juba tühjaks saama (välja arvatud kukeseened, poleks vist iial arvanud, et seda ütlen, aga mul on tõesti kukeseene maitsest kõrini, vähemalt selleks aastaks ja seeni veel üksjagu alles). Sama aeglastelt kui kukeseeened, vähenevad sahvrist keedumoosid.

Võtsin ette äkkrünnaku riiulite tühjendamiseks ja deviisiks on: kõik moosid muffinitesse ja kookidesse, tarretistesse ja pirukatesse ja kuhu iganes veel!!!

Otsisin uusi ideid õunamoosi ärakasutamiseks. Leidsin nami-namist õuna-toorjuustumuffinite retsepti, kuhu oli vaja küll lisada püreestatud õunu, aga asendasin selle sujuvalt oma kardemonise õunamoosiga. Kaks purki õunamoosi juba otsas :D

Vaja läks:

3 muna

1,5 dl suhkrut

100 g maitsestamata toorjuustu (hapukoorega asendus sobis ka väga hästi ja jäi sama hõrk, kui toorjuustuga)

100 g kardemoniga õunamoosi

50 g sulatatud võid

3 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkurt

0,5 tl kardemoni

1 tl kaneeli

Vahustasin munad suhkruga kohevaks, lisasin vaheldumisi õunamoosiga segatud toorjuustu, sulavõi ning omavahel segatud kuivained (kuivained sõelusin sisse).

Küpsetasin 200C pöördõhus u 20 minutit, kuni tikk puhtaks jäi.

Mõnusad muffinid on, krõbedamat sorti koorikuga ja väga kerge, biskviidise sisuga.

Juustumuffinid

Idee on pärist PioneerWomani blogist, mulle nii meeldib tema jutustamisstiil ja retseptid/pildid ka ning tema BlackHeels to TractorWheels vajutas minu romantikanupu ikka täiega põhja :))

Poole muffiniteo ajal hakkasin kahtlema, et kuna peale soola/suhkru seal maitseaineid ei ole ja ma plaanisin teha neid Maasdammeri juustust, siis kas ikka väga lahja maitsega nad ei jää. Lisasin mehemoodi basiilikut ja tüümiani.
Väga hea amps, kuigi.... peaks ikka väiksemate aukudega muffinipanni ka ära ostma, siin oleks veini kõrvale just väiksed ampsud olnud tiba asjakohasemad.

Vaja läks:
3,5 dl jahu
1,5 spl suhkurt
1 spl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
7 dl riivitud juustu
2,5 dl piima
1 muna
0,6 dl sulatatud võid
Maitseaineid - nt basiilik, tüümian vpm
Segasin kokku kuivained ja juustu. Teises kausis segasin kokku muna, piima ja või. Siis segasin mõlemad kokku ja jagasin muffinivormidesse (12 tk tuleb sellest kogusest) ning küpsetasin 170C pöördõhus 25 minutit.

Sõbrapäevaks Red Velvet Cake

Ootasin ikka pilte oma fotokast. Sõbrapäevast juba tükk aega möödas, aga kook on seda väärt, et retsept talletada. Äkki vanima Linnulapse tulevased pruudid tahavad teada poisi lemmikkoogi retsepti :D

Koogi juurde - tegemist Ameerika klassikaga, edasiarendusega Devil' Food Cake'st. Ma ei olnud neist kummastki miskit enne kuulnud. Nimi on 'Devil's Food Cake' sellepärast, et "it is supposedly so rich and delicious that it must, to a moralist, be somewhat sinful." Teatud mööndusega võin tõdeda, et vastab tõele küll, eriti kihiliste tortide kategoorias.Retsept on võetud Joy of Bakingust.
Originaalis peaks olema pruunid kihid kärtspunased, minu dr.Oetkeri punane värv seda ära igatahes ei värvinud, samuti teisel katsel lisatud peedivärv.

Koogiks oli vaja:

250 g jahu

1/2 tl soola

2 spl kakaod

115 g võid

300 g suhkurt

2 muna

1 tl vanillisuhkurt

240 ml hapupiima (ajasin piima hapuks, lisades sellesse poole sidruni mahla, selline oli õpetus JoB-s)

2 spl punast toiduvärvi

1 tl valge veini äädikat

1 tl soodat

Segasin kokku kuivained (va sooda). Hapupiima lisasin toiduvärv. Vahustasin või ja suhkur, lisasin ükshaaval, vahustades munad. Või-munavahtu segasin vaheldumisi hapupiima ja kuivained.

Viimasena segasin kokku äädika ja sooda ning lisasin kiiresti taignasse. Taigna valasin ahjuplaadile ja küpsetasin 175C juures umbes 10 minutit.

Jahutasin täielikult koogi maha, lõikasin neljaks, mässisin toidukilesse ja panin külmkappi. JoB arvates on siis lihtsam täidist koogile määrida.

Täidis:

200 g toorjuustu

200 g mascarponet

3,5 dl rõõska koort

115 g tuhksuhkurt

1 tl vanillisuhkurt

Vahustasin vahukoore. lisasin suhkrud ja segasin kokku juustudega.

Iga kihi vahele määrisin täidise. Peale ja äärtesse ka ning kaunistasin kookoshelvestega.

Lasin seista järgmise päevani.

Kook tuli kõrge. Kolme kihiga oleks vast isegi vähe standartsest tordikõrgusest kõrgem.

Selleks et kihid punaseks saada, on vaja ilmselt kärtspunast toiduvärvi, minul kodus olev pigem peedipunane ja see ei toimi.

Vahet aga pole. Ongi tervislikum :)

Aastapäeva tort

Sel aastal mul üle mitmeteistkümne aasta selline vabariigi aastapäev, kus pidulikku õhtusööki ei ole ja ei tule ka :((((((( Olen jätkuvalt lastega ja nemad keeldusid igasugu põnevamatest piduroogadest. Aga koogita muidugi ei saa ja lisaks veel Nami-nami võistlus :P. Plaanisin juba mõttes ammu, et vabariigi aastapäevaks teen kolmevärvilise biskviidiga ja/või beseedega sinimustvalget torti ja igasugu muid toredaid mõtteid lipsas peast läbi.

Aga pühapäevast saadik hakkas isutama tarte au chocolate järele (see nimelt minu vaieldamatu ja ületamatu lemmikkook ja ma mõtlen seda tõsiselt :)). Ja otsustatud ta saigi, las sinised beseed ja kamajogurtitarretised ja muud ideed jäägu järgmisesse aastasse. Torti sõime vanillikreemiga. See sinine lind on pääsuke ja vanima Linnulapse kätetöö, algses kuvandis sellist täiendust ei olnud ;)
Ja siis sattusime hoogu martsipanimaalingute ja kujude ja lilledega. Ainuke mida pildile õnnestus püüda, oli Muumide Piripiiga, vanima Linnulapse ja minu ühine kätetöö :D Une-Mati oli minu lemmikkuju, aga selle sõi väikseim Linnupojuke salaja käbedalt ära. Neil väikestel kätel on turbomootor küljes :S, nii kiiresti jõuavad kõike ja see kahe-aastase jonnihoogude sagedus tahab juba mõistust peast viia :(
Aga juba homme poodi uue martsipani järele (ise veel ei tee martsipani, pole millegagi mandleid jahvatada) ja siis uued kujud ja kaunistused :D

Kõrvitsaorsoto kitsejuustuga

Pildivaba postitus.

Käisin õega Moonis ja proovisin seekord ära kõrvitsaorsoto. Tsiteerides kohaliku köögibloginduse klassikut, see oli tõesti nii hea, et sure õkva surnuks :)

Tegin siis kodus ka, ega ju igapäev raatsi Moonis käia. Maitses sama hästi.
Vanim Linnulaps sõi taldriku tühjaks ja kommentaariks ütles, et see näeb välja nagu muda :O ja talle erti ei maitse. Teistele lastele ei pakkunudki, nende pilk ütles kõik :D Pisipiiga sõi vähemalt rohelist sibulat orsoto pealt. Seevastu sõin ise kolm portsu. Ja täna tuli õde ja söime seda jälle :) Poleks arvanudki, et ma tangu sisaldavast toidust sõltuvusse võin jääda (tangupuder oli meil lapsena laupäevaõhtune "peale sauna toit", käisime vanaema juures saunas laupäeviti ja siis anti seda süüa. Sealiha ja praetud sibulaga. Üle nädala, üks nädal tangupuder, teine nädal pannileib (tutsleib :)) Siiani ei taha, kumbagi. Kuigi, mine tea, äkki peaks korra proovima:P).


Aga loomulikult orsoto ei võistle vanaema tangupudruga samas liigas ega kaalukategoorias.

Retsepti kopin Ekspressist igaks juhuks siia ka (ma tegin tanguga, mitte kruupidega).


Vaja läheb
300 g kõrvitsat
300 g tangu
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
70 g võid
pool klaasi hapukat õunamahla
3 klaasi kanapuljongit
2 loorberilehte
10 valge pipra tera
1 sl soola
3 sl oliiviõli
pool klaasi valget kuiva veini
2 sl sulatatud juustu Merevaik
200 g pehme maitsega kitsejuustu
5-7 vart rohelist sibulat
100 g toorsuitsupeekonit
Maitsestamiseks värskelt jahvatatud pipart ja soola.


Paksu põhjaga potis hautasin võis ühe sibula ja küüslaugu. Lisasin kõrvitsakuubikud (2 x 2 cm) ja hautasin umbes 15 minutit. Lisasin õunamahla ja poole kanapuljongist ning hautasin vedeliku peaaegu välja. Maitsestasin soolaga ja püreerisin blenderis.

Teise potti panin vee keema ja lisasin loorberilehed, valge pipra (värskelt jahvatatuna, no ei saanud terasid veskistkätte) ja soola.

Lisasin tangu (mis tegelikult olid leos juba hommikust saadiks) ja keeda umbes 20 minutit keskmise tule peal. Kui tang oli juba piisavalt pehme, kurnasin läbi.
Peekoni lõikasin imepisikesteks tükkideks ja praadisin pannil, kuni alles jäi ainult mõnusalt krõbedad peekonitükikesed, mis nägi välja nagu riivleib.
Praadisin teise sibula tükid õlis ja lisasin juurde hautatud ja kurnatud tangu ning praadisin neid koos umbes 2-3 minutit. Lisasin valge veini. Seejärel pool kuuma kanapuljongi kogusest ja hautasin keskmisel kuumusel, tasapisi lisades ülejäänud puljongit, siis kui eelmine on imbunud tangu sisse.

Lisasin Merevaiku ja segasin läbi.
Lisasin kõrvitsapüree ja aurutasin.

Maitsestasin orsoto soola ning värskelt purustatud musta pipraga. Sättisin taldikutele orsotto, selle peale kitsejuustuviilud, hakitud rohelise sibula ja peekonikrõpsud. Pilt nägi välja sama nagu Ekspressiski.

Vol 2 aasta hiljem:
Proovisin pannileiba ehk tutsleiba onutütre tütre sünnipäeval ja see maitses mulle kohe väga, lapsepõlv tuli meelde ja mitte see osa lapsepõlvest, kus ma pannileiba keeldusin suu sissegi võtmast! Nii et never say never!

Kõrvitsaorsotto oli jälle kord meie söögilaua külaliseks. Seekord kitsejuustu asemel Saaremaa Ekstra juustuga ja peekon ei olnud kahjuks nii peeneks hakitud, kui peaks, aga no maitses jälle imehästi (mulle, mehed sõid aga krimpsutasid nägu ja tüdrukutele tegin  risi e bisit).

Veiselihahautis veini-šokolaadikastmes

Üks postitus ootab siin juba nädalakese jagu juba, millal pildid tulevad.
Hr.Lind nimelt võttis fotoka endaga seekord kaasa ja pole mulle maitsvate valentinipäevatoitude pilte ära saatnud. Aga lubab vähemalt, et hiljemalt täna õhtul on pildid kohal.

Tagasi alguse juurde: Traditsiooniline pühapäevane pajaroog sai meil seekord valmistatud laupäeval, ikka selleks et hr.Lind ka saaks pikka õhtusööki ja head punast veini sinna kõrvale mekkida.
Pühapäeval ta sõidab ju nii krdi vara ära, õhtusöök juba kell kaks päeval :S
Retsept seekord Oma Maitsest (11/2009),seisis mul ToDoListis juba mitu kuud.
Mugandasin seda veidi ja vee kogust vähendasin suht palju, tundus liiga vedel jäävat.

Vaja läks:
1,5 kilo loomaliha
200 g suitsupeekonti
2 sibulat
1 küüslauk (terve, mitte küüs)
600 g porgandit
4 spl tomatipüreed
300 ml punast veini
500 ml veisepuljongit
12 šalottsibulat
250 g juursellerit
40 g tumedat šokolaadi
tüümiani, loorberileht, valget pipart ja soola
praadimiseks võid ja oliivõli

Pruunistasin veiseliha pannil oliivõli ja võis segus ning panin ahjupotti.
Praadisin läbi peekoniribad, sibula ja küüslaugu (lõikasin terve, koorimata, küüslaugu pooleks ja praadisin kergelt lõiepoolelt), lisasin tomatipüree ja porgandid ning maitseained.
Valasin segu ahjupotti liha peale.
Pannile kallasin veini ja puljongi, lasin alkoholil välja aurustuda ja valasin ka selle ahjupotti.
Ahjupoti panin ahju 175 C juurde 2,5 tunniks.
 Siis pruunistasin pannil šalottsibulad (terved) ja juurselleri ja lisasin ahjupotti. Hautasin veel tund aega.
Enne serveerimist murdsin šokolaadi väikesteks tükkideks ja segasin kastme hulka. Kõrvale tegin kartuliputru.

No lõpuks siis pilt ka:

Pärmitaina tegemisest sõltuvuses :D

Algas kõik sellest, et Qsti postitas pereklubi.com'i lingi sellest, kuidas Richard Bertinet teeb pärmitainast.

Nüüd olen seda tehnikat kasutanud kõikide pärmitainastega, mida teinud vahepeal olen ja mitu korda ka tema enda magusat varianti teinud (mis tgelikult on täitsa soolase maitsega ja sobiks imeliselt ka soolaste täidistega küpsetistele).

Sellest siis vaikus siin blogis (ega ma praegu soolaseid toite eriti teegi, lapsed tellivad tavaliselt midagi lihtsat, nt keedetud tatart või praekartuleid hakklihaga :D )

Bertinet' enda magusat taina jaoks on vaja:

270g täispiima

15g pärmi

500g jahu

60g võid

40g suhkrut

10g soola

2 muna

Teha on vaja nii, nagu videos näidatud. (Tegelikult panen u 20-30g jahu rohkem, no ikka väga väga kaua peksan ja voldin muidu enne, kui miskit looma hakkab.)

Aga ka kõik teised pärmitainad olen nüüd läbi peksnud ja õhku täis voltinud ning saavutanud täiesti uskumatu tulemuse (positiivse;)) Täidan neid küpsetisi siis sellega, mis pähe tuleb ja kättesaadavad parasjagu on.

Kaneelisai:

Nutellasai:

Mulle viimasel ajal meeldib teha selliseid "minikringleid" (laiskus, mis teha), poolest tainast teen ilusaid kaneelirulle ja ülejäänud voldin ja keeran selliseks pätsikeseks. Ausalt öeldes seisab kauem värske ka.

Kohupiima-vanillikreemiga sai:

Seenepirukas (tegelikult teen ma seda tavalise jogurtiga pärmitaignaga (vt kreeka piruka retsept) ja väikeste pirukatena, aga eile oli õhtul juba kell palju, kui laps seda iiiilusasti mult palus :D Tegin ühe suure piruka): PS: seenepiruka täidiseks on 1 sibul, 200 g hakkliha (olen ka peekoniga teinud ja ka v.hea), u 400ml praetud kukeseeni, 2 spl hapukoort, ohtralt tüümiani, soola-pipart ja u 2 dl riivjuustu.

Jäätisest

Mul jäätisemasinat ei ole ja ilmselt lähiajal ei tule ka. Lihtsalt sügavkülm liiga väike selleks. Aga jäätist teen. Pidama olen jäänud kahe retsetpi juurde. * Kui teen jäätist, mille lisandiks on šokolaad, kakao, pähklid, magusad moosid/puuviljad vms asi, teen jäätisepõhja 6 dl vahukoorest ja 4 dl kondenspiimast. * Kui teen marjadega/(hapude või ilma suhkruta) moosidega ehk hapude lisanditega, on jäätisepõhjaks 4 dl vahukoort ja 150 g tuhksuhkurt. Tavalise valge jäätisena eelistan esimest varianti. Pildil teine variant purustatud vaarikatega (ilma suhkruta külmutatud). Veel suureks lemmikuks näiteks purustatud röstitud metsapähklite ja šokolaadiga ja ka esimese variandiga tehtud jäätis alõtsamoositriipudega. PS Jogurtit toormoosidega külmutan ka ja söödan Linnulastele jäätise pähe ;)

Rabarber! Kevade ootuses.

Eile tabas mind tohutu kevadeigatsus, see lumi ja külm tundus nii lõputu ja piinav:S BBC GF-s alustati ükspäev rabarbrihooajaga ja see tundus nii kohatu ja mõnitav:S Aga rabarbrid ma sellepeale sügavkülmast välja võtsin ja koogiks tegin. Maitses imeliselt ja rabarber ei olnud külmutamisega oma maitseomadustest küll mitte midagi kaotanud (või ma suures kevadeigatuses kujutasin seda endale ette). Igatahes sellest koogist sai minu uus lemmik! Vaja läks:
350g liivataigent (tegin Jamie Ministry of Foodi retsepti järgi, aga järgmine kord teen selle Jamie American Apple-Pie taigna)
350g rabarbrit
100g suhkurt (panin osa demererat ja osa tavalist)
1 muna
1 munakollane
1 tl vanilliekstrakti
1 spl jahu
1 dl vahukoort
1 dl piima (need kaks võid asendada ka kohvikoorega)

Peale krõbedaks puruks:
50g sulatatud võid
50g demerara suhkurt
50g kaerahelbeid
½ tl jahvatatud ingverit (ma ei pannud)

Tegin valmis liivataigna ja lasin paar tundi külmas puhata. Siis rullisin taigna ümmarguseks ja panin vormi, katsin fooliumiga ja küpsetasin 160C pöördõhus peaaegu 30 minutit.

Panin rabarbritükid potti ja peale pool kogust suhkrut, kuumutasin, kuni rabarber oli sulanud ja veidi pehme.
Tõstsin rabarbri välja ja keetsin natuke aega mahla edasi, et siirupisemaks läheks.

Vahustasin muna ja munakollase kergelt suhkruga lisasin koore ja piima, jahu ja vanilli ning paar supilusikatäit saadud siirupit.

Panin rabarbri koogipõhjale ja valasin kreemi peale.

Küpsetasin 180C pöördõhu juures 15 minutit.
Segasin kokku sulavõi, kaerahelbed ja demerera ning katsin sellega koogi. Küpsetasin veel 15 minutit. Enne serveerimist lasin täielikult jahtuda.

Imeliselt hea kombinatsioon magusast, hapust ja krõbedast.
Kui ma eile veel arvasin, et kaerahelbekate oli liiast, siis täna hommikul, peale ööd külmkapis, oli ta täiesti omal kohal.
Ülejäänud liivataigna küpsetas keskmine Linnulaps küpsisteks (ja pildistas neid kohe igast asendist ;) )

Tomatine supp tortellinide, herneste ja ubadega

Selle nädala menüüsse otsisin retsepte BBC GF-st, polnud sealseid Favorite'ide kausta tõstetud retsepte ammu vaadanud ning natuke palju huvitavaid asju oli sinna kogunenud. Mulle ei meeldi eriti kui favoriitide kaust väga suureks paisub, siis hakkan unustama :D Ükspäev tegin sealt võetud retsepti järgi kana chorizo ja ubadega, polnud nagu midagi märkimisväärset ja nüüd siis Hearty pasta soup'i ainetel suppi tortellinide, herneste ja ubadega.

Vaja läks:

250g tortellinisid (mul olid juustutäidisega)

2 porgandit

1 suur sibul

1 liiter vett (või puljongit, ma kasutasin vett ja maitsestasin pestoga)

purk purustatud tomateid

200 g herneid

purk ube (ma kasutasin seekord punaseid ube)

soola ja pipart

serveerimiseks pestot ja parmesani

Praadisin sibula ja porgandi tükid oliivõlis ning lisasin purustatud tomatid ja vee. Kuumutasin u 10 minutit. Samal ajal panin teise potti keema tortellinid (kui kasutada värskeid, siis seda pole vaja teha). Lisasin herned ja oad. Maitsestasin soola-pipra ja pestoga. Keetsin suppi u 10 mintuti, peaaegu valmis.

Lisasin tortellinid (mis pakil olnud õpetuse järgi oleks pidanud veel paar minutit keema) ja kuumutasin veel paar minutit.

Riivisin potti ka veidi parmesani (ma ju puljongit ei kasutanud).

Serveerisin supi parmesanilaastude ja teelusikatäie pestoga (värske basiilik kõlbab ka).

Mulle endale väga maitses ja vanim ning noorim laps sõi ka. Keskmisel oli paha tuju ja seetõttu isegi ei proovinud.

Banaani-šokolaadikeeks

Vanima Linnulapse lemmikud on banaanikeeksid ja -muffinid. Vahel ma ta soove ka täidan, kui banaane kodus juhtub olema. Ei tea miks, aga millegipärast me ostame banaane koju suht harva.

See banaani-šokolaadikeeksi retsept ootas oma järge juba pikka aega ja eile õhtul sai ta siis ära tehtud, üllatusena olid kõik koostisained kodus olemas. Pärit on retsept Olive Magazine'ist.

Vaja läks:

100 g tumedat šokolaadi (vähemalt 70%)

2 banaani, püreestatud

150 g toasooja võid

175 g suhkurt (kasutasin demerera suhkurt)

3 muna

175 g jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

25 g kakaopulbrit

Vahustasin toasooja või suhkruga ja lisasin ükshaaval segades munad.

Teises kausis segasin omavahel kuivained. Sõelusin kuivained muna-võivahu juurde, segades taigna õrnalt läbi.

Lisasin sulatatud šokolaadi ja püreestatud banaani. Segasin õrnalt läbi, kuniks ained olid korralikult segunenud. Valasin taigna 26cm rõngasvormi ja küpsetasin 160C pöördõhuga režiimil umbes 55 minutit (kuni tikk kuivaks jäi).

Lasin vormis jahtuda ja kummutasin alusele.

Originaalretseptis tuli koogile peale teha suhkru-pähkli-või-jahu puru, kuid jätsin selle tegemata. Samal õhtul süües ei olnud muljed väga positiivsed, kuna keeks oli suht kuiv. Aga järgmiseks hommikuks oli keeks muutunud väga mahlaseks ja tugev šokolaadimaitse oli välja tulnud.

Töökaaslastele vist ka maitses :D

Moonikeeks

Meie õhtusöögid on "põnevad". Juba eile pidime tegema hamburgereid, kuklid said juba üleeile valmis küpsetatud ja hakkliha pihvide jaoks valmis segatud. Aga eile oli kiire õhtu ja burksid said tehtud tänaseks. Pähh, ei sööda isegi burkse enam hea meelega :P Aga otsa need said, peamiselt minu enda ja vanima lapse abiga. Pilt on hea, ühelt burksilt on väike kahejalgne hiireke seemned ära nokkinud :D

Aga lisaks burksi tellimusele rõõmustas vanem L-laps mind veel sellega, et tellis tänaseks KEEKSI. Seda juhtub meil maru harva, et konkreetne soov edastatakse.

Otsisin siis ideid nii raamatutest kui veebist. Kirjutasin vist kohe neli-viis retsepti välja (printerit ei saanudki tööle, no ULME, ma ütlen, läppar on isand L-ga kaasas ja see meie kodune IT-majandus pärineb eelajaloolisest ajast).

Aga keeksi valisin lõpuks Ida Savi "Saiad,koogid,pirukad" raamatust, sest mulle oli jäänud mulje, et mu kõige pirtsakamale järeltulijale mooniseemned maitsesid (mulje muidugi oli petlik :D).

Moonikeeksiks läheb vaja:

100g võid

150 g suhkurt

4 väiksemat-keskmist muna

180 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

4 spl mooniseemneid

1,25 dl piima

Vahustasin või ja suhkru, lisasin ükshaaval, vahustades munakollased, seejärel mooniseemned ja seejärel vaheldumisi piima ja jahu-küpsetuspulbrisegu. Teises kausis vahustasin munavalged ning segasin ettevaatlikult taignasse.

Küpsetasin 160C (pöördõhk) juures 50 minutit.

Need kes keeksi sõid, need kiitsid. Mulle endale ka maitses!

Krõpsud

Uuel aastal uue hooga ja teisiti kui tavaliselt.
Nimelt mul jaanuaris argipäeviti kodus üks sööja vähem.
Ja see tähendab seda, et lastel pidu, katsun pisut enam nende tahtmistega arvestada ehk siis rohkem riisi, tatart, makarone ja ka vahest ka hakklihakastet ;)
Laste rõõmuks siis alustasin riisimagustoitudega, seda küll pigem nami-nami kooskokkamise raames, aga peale teist riisimagustoitu tuli välja, et mu lapsukesed söövad riisi ainult soolasel kujul.
Nüüd seisabki kolm pokaali riisi-šokolaadipudingut Pierre Herme retsepti järgi külmas ja ootab, kuniks ma ise need kõik ära söön.

Aastavahetuse pidustused olid toredad, süüa oli palju, tegin küülikut Loire piikonna klassikalise retsepti järgi (aga blogima ei hakkagi, idee täitsa tavaline valge veini ja rohke sibulaga), panna cottat ja brüleekreemi (mis läks untsu) jnejne.
Hapukapsasuppi ja Janssoni kiusatust jnejne. Küll see Janssoni kiusatus on ikka hea!!!
Aga talletan tuleviku tarbeks hoopis krõpsude idee.
Lavašikrõpsud. Idee algautor teadmata, minuni jõudis ta armsate töökaaslaste kaudu, kes olid seda kuskil söönud/näinud. Ma siis tegin ka ja üsna mitut erinevat moodi.
Vaja läheb:
1 õhuke pehme lavašš
maitsestamata toorjuustu (kasutasin Farmi) kuni 1 karp
chorizo vorsti (või mida iganes, päikesekuivatatud tomateid juustuga vpm)

Lõikasin lavašist väikesed kolmnurgad (kääridega oli kõige mugavam).
Määrisin peale toorjuustu ja sinna peale chorizoviilu.

Panin 2oo c (pöördõhuga) ahju ja küpsetasin, kuni krõpsud krõbedad.
Chorizo oli parajalt rasvane ja maitse sulas juustuga mõnusalt kokku. Väga kiire ja lihtne ja mõnus suupiste!

Häid pühi! Jõululaud 2009

Ülemisel pildil inglise keeks kaetud martsipaniga ja glögivaabaga.

Meie külmlaud:

• verivorstituuletaskud (blogin kindlasti kunagi!)
• marineeritud angerjas (tänud armsale vennanaisele, kes mulle suvel angerjat saatis ja armsale mehele, kes Saaremaale jäi minu vennale appi ning seetõttu tuli mul esimest korda elus angerjat ise marineerida. Tänud muidugi emale ka, kes pidi online's telefoni otsas rippuma ja õpetama, sest ma kartsin niiväga kallist kraami untsu keerata :) Välja tuli VÄGA hea! NB! Hr Lind, kui sa seda loed ja see tekitab sul teatud mõtteid, siis tea, et kala rookima ma ise ei hakka sellegipoolest!!! See ja liha grillimine grillil, on ainukesed KINDLALT meestetööd meie majas :D :D)
• sült seakoodist, minu elu parimini õnnestunud sült!
• marineeritud puravikud (tavalises, klassikalises marinaadis)
• kahte sorti iseküpsetatud leiba, seemneleib ja jõhvika-kirsi-pähklileib,

Soe toit:

• seapraad, hõõrutud sisse soola ja pipraga, topitud täis aprikooside ja ploomidega
• õlles hautatud hapukapsas
• keedukartul ja küüslaugune praeleeme kaste.

Magusalaud:

• Stollen (Kiilikese blogist Dresdeni stollen, väga huvitav)
• Inglise keeks
• Magusad-vürtsised mandlid (retsept minu retseptivihikus)
• Ohjeldamatult komme-mandariine-pähkleid-mandleid

Joogiks (lisaks veinile ja jõuluporterile)

• isetehtud glögi, superhea (teen maitse järgi põhja õunamahlast ja arooniasiirupist, keedan SantaMaria glögimaitseainega (1 pakk) kümmekond minutit ja siis lasin seista vähealt tunni. Kurnasin pudelisse. Pärast soojendasin kõigepealt lastele ja siis panin tugevad sortsud šerrit sisse ja soojendasin endale.)

Ilusat jõuluaega!

Tuulerõngas (paris-brest)

Tuulerõngas selle retsepti järgi, mida nüd kirjutama hakkan, on väga maitsev! Tegin seda juba tükk aega tagasi Nami-nami kooskokkamise käigus. Kirja ei pannud, sest kuigi maitse rõngal oli väga hea, siis kaubanduslik välimus jättis soovida. Plaanisin uuesti teha ja siis kirja panna.

Nüüd aga naeratas mulle õnn ja ma sain kooskokkamise-kingituseks suure ja uhke kokaraamatu ja tundub tore tuulerõngajutt kohe kirja panna.

Retsept on päris raamatust nimega Little taste of France.

Keedutaigen on nende põhiretsepti järgi:

150 g võid

220 g jahu (sõelutud kaks korda)

natuke soola

7 muna

1 spl suhkrut

määrimiseks muna ja pealeriputamiseks mandleid ja tuhksuhkurt.

Sulatasin või 375 ml vees ja ajasin keema, lisasin korraga kõik jahu ja keetsin ning mikserdasin, kuni moodustus ilus läikiv pall, mis löi poti küljest lahti.

Lasin sel pallil mõni minut jahtuda ning seejärel lisasin munad, ükshaaval ja peale iga muna mikserdasin taigna siledaks.

Viimasena lisasin suhkru.

Taigna panin külmkappi 2 päevaks seisma! (mitte kuskil mujal ei ole ma sellist asja kohanud, et keedutaigen enne seisma peaks?)

Tuulerõnga täidiseks sai keedukreem:

6 munakollast

125 g suhkrut

30 g maisitärklist

10 g jahu

560 ml piima

1 vanillikaun

15 g võid

Mikserdasin munakollased ja pool suhkurt ilusaks heledaks vahuks ja segasin sisse maisijahu ja jahu. Piima, vanillikauna ja ülejäänud suhkru panin potti ja lasin vaikselt kuumeneda, enne keemahakkamist lisasin aeglase, peenikese joana munakollasevaht, ise vispeldasin katkematult. Kuumutasin segu 2 minutit pidevalt vispeldades nign lisasin või. Valasin kreemi puhtasse kaussi, panin kile peale ja külmkappi 2 päevaks seisma! (Jälle! ei oskagi midagi arvata, raamat käsib nii.)

Pralinee:

90 g suhkrut

90 g mandlilaaste

Keetisn suhkru 125 ml veega tumekuldseks siirupiks. Kiiresti lisasin mandlilaastud, segasin ja valasin segu küpsetuspaberile. Lasin täielikult jahtuda. Siis purustasin peenikeseks ja lisasin keedukreemile.

Rõnga küpsetamiseks kõigepealt joonistasin küpsetuspaberile 20 cm läbimõõduga rõnga ja kondiitripritsiga pritsisin rõngale taigna, teise rõnga pritsisin sissepoole ja edasi nende peale, kuni taigen otsa sai. Määrisin rõnga pealt munaga ja riputasin peale mandlilaaste.

Ahi oli soojendatud 200C peale, küpsetasin rõngast kõigepealt 25 minuti, siis alandasin kuumuse 180C-le ja küpsetasin veel 25 minutit. Võtsin rõnga kohe!!! ahjust välja, panin restile ja lõikasin kohe rõnga lahti/pooleks. Retsepti järgi tuli küpsemata taigen rõnga seest välja kaapida, aga minu rõngas seda eriti ei olnudki.

Kui rõngas oli jahtunud, täitsin pralinee-keedukreemiga, panin kaane peale ja riputasin tuhksuhkruga üle.

Väga mõnus magus suutäis :D

Šokolaadiküpsised

Minu köögi Küpsise-eri on praegu käimas, proovisin erinevaid retsepte, et jõulukingitusteks ja lasteaeda ja noortekasse jõulukohvikusse saaks põnevaid ja samas ka maitsvaid küpsiseid saata.
Praegu panen kirja chocolate chips cookies'te retsepti, hiljem blogin veel ka odrahelveste ja kaerahelbepätsikeste retsetpid, aga neid tahan enne uuesti teha!

Šokolaadiküpsiste retsepte oli ju mustmiljon ja alustuseks proovisin nami-nami Pille toidublogis olevat retsepti, kus tainast oli 36 tundi vaja külmkapis hoida. Tegin prooviks pool kogust (ehhee - soola panin täiskoguse kogemata ja maitse oli huvitav, aga üldse mitte halb! kui originaalretseptis oli vaja küpsistele raputada Maldoni soolahelbeid, siis need jätsin ära) ja päris mitu plaaditäit sai sellest teha. Nüüdseks olen sama retsepti juba mitu korda teinud ja teisi retsetpe pole proovima hakanudki (kusjuures soola panen ikkagi tiba rohkem ja soolahelbeid kõigile küpsistele ei pane). Mõnusalt suured ja rammusad küpsised!

Vaja läks:
240 g jahu
0,5 tl soodat
0,75 tl küpsetuspulbrit
140 g võid
100g tumedat muscovadot või fariinsuhkrut
150 g tavalist suhkrut
1 muna (suur)
1 tl vanillisuhkrut
250 g tumedat šokolaadi

Segasin kuivained omavahel ja vahustasin või suhkrutega mõnusaks vahuks. Lisasin muna ja segasin ühtlaseks, seejärel lisasin kuivainesegu ja tükeldatud šokolaadi. Sõtkusin kokku ilusa taignapalli ja panin selle külmkappi ootele 36 tunniks.
Soojendasin ahju 155 kraadini (pöördõhk) ja küpsetasin küpsiseid 18 minutit.


Küpsised on suured, plaadile mahtus 6 küpsist, aga mõned plaaditäied olen teinud ka 9 küpsisega, siis olen veidi küpsetusaega lühendanud.
Linnulastele maitsevad ja mis väga oluline - minu väga austatud õde, kes on ise väga hea ja asjatundlik kokkaja, kiitis need heaks, kui mõnusa teekõrvase ampsu :D

Sealihalõigud ananassikatte all

Aeg maru kiire, tehtud on palju ja erinevat, "Head isu" kokaraamatust sai kuidagi palju retsepte minu ToDoListi.
Alustasin sealt pastaga, mille nimi oli Mälestusi Itaaliast (krevetipasta) ja seejärel tegin läätse pajarooga seentega.
Mõlemad olid väga head, maitsesid kõigile, aga teen teinekord veel ja siis kirjutan, võib olla.
Mainimist vääriks ka punase sibula marmelaad (Pereköögi vihikust, kuigi koguseid sai kõvasti muudetud), mulle väga-väga maitseb, teistele aga mitte. Eks ma siis üksi söön seda jõuluprae kõrvale või juustuga, ma jällegi ei suuda süüa pohlamoosi soolase toiduga koos, rääkimata sellest, et marineeritud kõrvitsa salatit ma ei ole elu sees söönud ega kavatse seda teha ka edaspidi (mitte et ma kõrvitsat ei armastaks, kuid never-ever marineerituna).
Porgandi-päevalilleseemne sai oli hea.
Stollenitest kirjutan peale jõule, kui on selge, mis välja tuli (igatahes BBC GF retsepti järgi tehtut ma enam küll ei korda, ei midagi erilist ja säilitamiseks ei kõlba) jne jne.

Alustan soolasest toidust, sealihaviiludest ananassikatte all.
Idee tuli Oma Maitsest, mida natuke sai kohendatud. Tegin värske ananassiga ja mahlaks kasutasin ebaküdooniasiirupit, osa maitseaineid jätsin ära ja osa asendasin nendega, mis tundusid ka sobivat ja olid ka kapis olemas.

Vaja läks:
4-5 viilu seakarbonaadi
samapalju ananassiviile
1 dl ebaküdooniasiirupit (veega veidi lahjendatult)
2 spl demerera suhkrut
1 spl sojakastet
1 spl tomatipüreed
1 tl tšillipastat
soola ja pipart

Maitsestasin lihalõigud soola ja pipraga ning praadisin mõlemalt poolt maksimum 5 minutit.
Tõstsin liha korraks kõrvale ja panin ananassirõngad pannile pruunistuma.
Segasin omavahel kokku suhkru, siirupi, sojakastme, tomatipüree ja tšillipasta.
Valasin segu pannile ja hautasin kastet natuke aega koos liha ja ananassiviiludega, kuni kaste oli muutunud natuke paksemaks.
Sättisin ananassirõngad ilusti lihaviiludele, peale raputasin peterselli. Kõrvale ikka kartul :S No viimane nädal oleme vähemalt erinevaid pastasid saanud teha, aga seda päeva vist minu silmad ei näe, et isand Lind prae kõrvale hea meelega riisi tõstab :D

Inglise puuviljakeeks

Proovisin erinevaid puuviljakeekside retsepte, mida jõuludeks teha. Rohkem enam proovida ei viitsi sel aastal, kingitusteks ja endale saab tehtud inglise puuviljakeeks selle retsepti järgi:

250 g võid

2,5 dl suhkrut

4 muna

2 tl küpsetuspulbrit

5 dl nisujahu

5 sl konjakit

1 l kuivatatud hakitud puuvilju ning purustatud mandleid ja pähkleid

Tükeldasin kuivatatud puuviljad väiksemaks ning valasin peale konjaki. Lasin maitsestuda (vähemalt paar tundi, kuni üleöö).

Vahustasin pehme või suhkruga heledaks vahuks ja lisasin ükshaaval munad. Lisasin vahtu jahuga segatud puuviljad ja pähklid.

Küpsetasin 175C ilma pöördõhuta ahjus umbes tund aega.

Sellest kogusest sain kaks 25 cm keeksivormitäit keeksi.

Peale jahtumist mässisin keeksid fooliumisse ja panin sahvrisse. Enne nädalat ei hakanud proovimagi. Vahepeal käin ja pintseldan keekse vähekese brändiga.

Enne söömist/kinkimist katsin keeksi pealt martsipaniga ja valasin üle sidrunivaabaga. Teisele keeksile tegin sidrunivaaba asemel peale glögivaaba.

Aasta 2010 jõul. Keeks sama retseptiga. Meile jätkuvalt maitses. Sel aastal kaunistasin siis sedamoodi:

 

Kreeka-pärane pirukas ehk leib kreeka moodi

Retsept pärit Valio Alma Küpsetiste raamatust ja nn leib maitses ülimalt hästi! Pildile sain küll tüki, millel täidist tundub vähe olevat, kuid piruka (no mitte ei saa ma selle kohta leib öelda) keskel oli täidist rohkem sattunud (irww jumal maksab kätte, et ma ühe kohviku kulebjaaka vähese täidise kohta paha sõna ütlesin, nüüd tuleb endal samamoodi viletsalt välja:))

Vaja läks taignasse:

2 dl keefiri või maitsestamata jogurtit

25 g pärmi

1 tl soola

25 g võid

1,5 dl kuklijahu (panin täisteranisujahu)

2,5 dl nisujahu

Täidis:

3 kõvakskeedetud muna

1 hakitud sibul

1 dl oliive viilutatult (panin rohelisi oliive)

0,5 tl soola

2 tl punet

1 dl peterselli (kasutasin umbes 0,5 dl kuivatatud peterselli)

soovi korral ka pipart

Lahustasin pärmi käesoojas jogurtis, lisasin soola, pehme või ja osa jahust. Segasin läbi ja sõtkusin taignasse ülejäänud jahu. Lasin kerkida umbes kahekordseks.

Rullisin taigna ruuduks ja katsin taigna keskosa täidisekihtidega (võib ka kõik katta ja rulli keerata või rõngasse, aga ma tegin sellise stritsli moodi pika piruka) ja maitserohelisega, soola ja pipraga.

Tõstsin taignaruudu ääred pirukale, lõikasin sisse sälgud ja lasin veel umbes pool tundi kerkida. Küpsetasin 200 C juures 30 minutit. Küpsemise lõpupoole pintseldasin pirukat pealt külma veega.

Sobib imeliselt ka hommikukohvi kõrvale võileiva asemel!

Rullbiskiviit, kirsi-toorjuustutäidisega

Stollenite ja inglise keekside tegemistest hakkab vaikselt villand saama, eile tegin jõuluseid muffineid ja piparkoogilõhn ajas juba väheke südant pahaks:( Ühe laari rosinaid panin aga jälle rummiga likku, et saata emale ka üks stollen ja keeks, aga need jäävad ka viimaseks (vist, Maggie saadetud pudinguretsepti võiks ju ka proovida, viisakas oleks talle ju teatada, kuidas maitses).

Aga see hetkeline jõulutüdimus sundis mind sirvima üht vana kokaraamatut "Head isu", mille ema mulle kunagi kinkis, kui ma omaette elama läksin, aga mis mulle eriti ei ole kunagi meeldinud. Eile suhtestusin sellega kohe väga hästi ja leidsin sellest lausa mitmeid viimasel ajal silma jäänud ja ära proovitud retsepte:) Igatahes ToDoListi sai kohe pikk rodu nii soolaseid kui magusaid retsepte.

Ja tänaseks idee fix'iks sai kirsi-šokolaadi rullbiksviit! Linnud küll arvasid, et nemad ei taha ja kellele ma seda ikka teen, aga mul näpud sügelesid, pole rullbiskviiti juba sada aastat rulli keeranud :)

Vaja läks:

4 muna

1,5 dl suhkrut

1 dl kartulijahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 spl nisujahu

2 spl kakaopulbrit

Täidiseks:

1 tops maitsestamata toorjuustu (Farmi)

1 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

1 dl kompotikirsse (panin selle asemel 1 väikese purgi kirsimoosi)

1 dl purustatud šokolaadi

2 dl vahukoort

Vahustasin munad suhkruga. Segasin kuivained omavahel ja sõelusin munasegusse. Kergelt segasin läbi ja valasin toiduõliga ületõmmatud küpsetuspaberile (raamat soovitas, et pidi paremini lahti tulema) ja küpsetasin 205C(pöördõhuga) juures 8 minutit.

Tõstsin biskviidi teisele küpsetuspaberile, millele oli riputatud väheke suhkrut, jahtuma ning segasin täidise, vahustades koore ning segades selle toorjuustuga ja muude ainetega.

Määrisin biskviidile kirsimoosi ja täidise ning keerasin rulli.

Väga hea biskviidiosa, kerge ja õhuline! Täidis oli ka igati viisaka maitsega. Paluti, et ma ei viiks rulli töökaaslastele, vaid jätaks koju:)

Lehmasaba õlles hautatud

Et jälle algusest alustada, siis saba-tegemise/proovimise isu sain nami-nami foorumist;)
Isu tekkimise ajast alates on mitu korda olnud plaanis saba turult ära osta, aga alati on juba kas menüü paigas või ei ole parajasti saba müügil või siis muidu sobiks, aga sabaretsepti teiste koostisainete nimekirja pole.

Ühesõnaga paha siga, sada viga ja kuna ma üsna meeleheitlikult püüan vältida poes-turul käimist rohkem kui kord nädalas, siis ostmata ta on jäänud. (Mul see hull viga küljes, et lähen pakki piima tooma ja tulen koju kahe kotitäie "vajalikuga", mille lõpptulemusena tuleb palju toitu ära visata.)

Nüüd siis saabus see päev, et ostsin kilo saba ära.
Plaanis ei olnud, aga tükid olid ilusad ja müüjatädi jutt ilus ning lõin oma menüündusele korraks käega ja ostetud ta saigi.
Koju jõudes uurisin siis erinevaid retsepte (mis enamuses olid härjasaba kohta, aga sobisid ka lehmasabaga asendamiseks), meie külmkapi- ja sahvrisisu ja nuputasin kokku oma sabahautise.
Õlles hautamine sai valitud seetõttu, et Linnu-meestele meeldib õlles hautatud loom paremini kui veinis hautet.

Minu sabaroaks läks vaja:
umbes kilo lehmasabatükke
neli-viis porgandit
3 sibulat
1 terve küüslauk
1 porrulauk
3 dl tumedat õlut (vürtsporterit kasutasin)
5 dl loomalihapuljongit
2 loorberilehte
1 spl fariinsuhkurt
punet, soola, pipart Pruunistasin pannil, tugeval kuumusel sabatükid õlis ära ja tõstsin potti.
Valasin õlle pannile ja kuumutasin ja segasin seda väheke praerasvas ning valasin potti.
Sinna valasin ka puljongi, lasin keema tõusta, riisusin pealt vahu ja kui seda enam ei tulnud, panin potile kaane peale ja lasin madalal kuumusel (nr 4 12-skaalasel induktsioonil) haududa 1 tunni.
Koorisin ja tükeldasin porgandi, sibula koorisin ja lõikasin sektoriteks ning pruunistasin neid väheke kuival pannil, seejärel lisasin sabahautisesse.
Küüslaugu lõikasin tervelt pooleks ning lsiasin ka potti.
Nüüd lisasin ka maitseained.
Lasin haududa 2,5 tundi.
Kuskil enne viimast tundi lisasin porru ja maistestasin veel soolaga. Enne serveerimist muljusin küüslaugust sisu välja ja koored viskasin minema.
Nagu tavaks, tuleb meil selliseid toite serveerida keedukartuliga (vanim Linnulaps vaatas kastet ja teatas, et putru ei tohiks sellise kastmega (NB kaste on piisavalt paks, et seda paksendada pole vaja!) serveerida, muidu olevat liiga vedel :P) Väga põnev söömaaeg :P
Lubati lahkelt teinekordki teha!
Keskmine Linnulaps keeldus meiega isegi sama laua taha istumast:) Sõi teises toas samal ajal eelmisest päevast järelejäänud risi e bisi't. Igale ühele oma:)

Matchaküpsised

Kinnisideeks on saanud, et minu uus ilus rohelise-oranžitriibuline küpsisepurk peab kogu aeg täis olema :D Cantuccisid veel pool purki on, aga uus laar küpsiseid tuli juba igaks juhuks valmis teha.
Juba ammu mõlkus kuskil mälusopis matchaküpsiste mõte ja teoks sai mõte tehtud Frieda Toidutegu blogis oleva retsepti järgi.

120 g võid
60 g tuhksuhkrut
1 tl matcha pulbrit
180 g jahu (panin 1 tl küpsetuspulbrit ka sisse)
60 grammi mandleid Vahustasin või suhkruga ja segasin kuivained kokku.
Siis mõlemad omavahel.
Veeretasin väikesed pallikesed (u 2 cm läbimõõt) ja küpsetasin 180C (pöördõhu) juures 20 minutit (järmine kord võiks paar minutit vähem olla).