Esmaspäev, 30. detsember 2013

Õlleküpsised

Kõigepealt oli see retsept:
Muutusid ajad, margariini-/võipakkide ja klaaside suurused. Ja peale selle sai neist kogustest mitu kilo küpsiseid ja rullida tuli kaneeli-suhkrusegu mitu korda ja kihtide vahele. Mida ju laisk inimene teha ei viitsi. Muna ära jätmine tuleb ka ainult kasuks.
Tänapäevane versioon on selline:


Vaja on:
200 g võid
3 dl jahu
1 dl õlu (ma kasutan heledat õlut)
soola maitse järgi, nii et ei oleks soolane, aga mage ka mitte
0,5 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Segan omavahel või, jahu ja õlle, voolin vorstiks ja panen külmkappi u tunnikeseks.
Segan kilekotis kaneeli ja suhkru.
Lõikan vorstist väikesed tükikesed, raputan kilekotis suhkru-kaneelisegust läbi ja panen ahjuplaadile. Seal vajutan kahvliga latakateks. Küpsetan 180C pöördõhu juures 15 minutit.
Ütleme nii, et kõlbavad väga hästi ka järgmisel päeval, aga kohe, jahtunult on selline imeõrn krõbeduse/mureduse nüanss juures:)

Laupäev, 28. detsember 2013

Sidrunikeeks valge šokolaadi kattega

 Sidrunihapu ja šokolaadimagus. 
Retsept oli mõni aasta tagasi hirmus popp, aga siis ma seda mingitel põhjustel ikkagi ei teinud. Pärit siis Isidora Popovici Popina küpsetamisraamatust. Hirmus hea retsept!
Läheb seistes paremaks, nii et eelmistel päevadel ettetegemine tuleb ainult kasuks. 
Vaja läks:
130 g toasooja võid
270 g suhkrut
4 muna
270 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
4 (väiksema) sidruni mahl ja riivitud koor

Glasruuriks 150 g valget šokolaadi (originaalretseptis ka 0,75 dl 35% rõõska koort), võib ka rohkem, kui paksemat katet tahta. 

Vahustasin või ja suhkru, lisasin edasi vahustades ükshaaval munad. Segasin jahu ja küpsetuspulbri ning sõelusin jahu või-munavahtu. Lisasin sidrunikoore ja mahla. Küpsetasin kaheks tavalise suurusega keeksivormis, 150C pöördõhus umbes 30 minutit, kuni tikk puhtaks jäi. 
Kui keeksid jahtunud (nt ka järgmisel päeval) sulatasin valge šokolaadi ja määrisin keeksidele. Kui vahukoorega teha, siis tuleks koor soojaks ajada ja eelnevalt riivitud valge šokolaad sinna sisse puistata, lasta taheneda, kuni on segu võimalik määrida ning siis keeksidele valada. 
Nagu alguses juba mainitud, läheb seistes mahlasemaks. 




Pühapäev, 15. detsember 2013

Näkileivad

Päeval oli inspiratsiooni palju, mida kõike täna näkileibade juurde kirjutada, aga nüüd, kui söögid söödud (näksimiseks tallekeeled, siis lambaribi ahjukartulite, porgandite ja sibula-küüslauguga) ja tööd tehtud (muuhulgas sai vändatud valmis kolm kilo hakkliha ja siis veel lastega uisutamas käidud), tahaks juba puhata ja mängida, tundub kirjutamine üsna kohustusliku tööna.:) 
Näkileibu sai tehtud peamiselt nami-nami kooskokkamise raames. Olen kunagi täitsa edukalt söödavaid näkileibu ju teinud, aga ei tea enam millise retsepti järgi. Seda, et juustuloosis osalemiseks ühte kindlat retsepti pidi tegema, mo silm muidugi ei seletand lugeda. Aga allpool esitletavad näkileivad on head. Väga head. Vanem prl Lind, kes otsapidi kooskokkamisele mind seekord utsitas, on peaaegu kõik näkileivad ära söönud, ikka või ja juust ka peal.

Retsept on pärit nami-namist, natuke muudetud kujul.
Vaja läks:
2 dl jõuluporterit (mul oli A le Coqi oma)
30 g sulatatud võid
1 spl mett
1 tl soola
2 dl odrajahu
2 dl rukkijahu
0,5 dl linaseemneid
Rullimiseks nisujahu ja pealeriputamiseks soolahelbeid

Segasin vedelad ained kokku ja lisasin seemned ja jahud.
Veeretasin vorstiks. Panin külmkappi tahenema umbes pooleks tunniks. Jagasin kuueteistkümneks palliks ja rullisin pallikesed lapikuteks, nii õhukeseks kui sain. Viimased kümme tegelikult vajutasin pannil kätega/näppudega õhukeseks, oli kiirem, kulus vähem jahu ja sai veel õhemaks, sest rullitud latakad kippusid katki minema. 
Vajutasin kahvliga täksid peale ja küpsetasin 200C pöördõhu juures 8 minutit. Panin restile jahtuma ja olidki valmis.