Mitmevärviline ja -kihiline vegan-toortort

Tundub, et ainult kohvikutepäevad mind veel aktiveerivad süüa tegema :D 

Seekord oli kohvik Kuressaares. Mu õde ja onutütred olid tegelikud jõud kohviku taga, aga mind võeti ka kampa süüa tegema. Enamiku pakutavast tegin "vana rasva" pealt nagu näiteks vanamehe kiusatus ja Missisipi mudakook, õuna-pähklikook ja tallekeeled, pannileib enesestmõistetavalt ja siis veel nipet-näpet. 

Uueks ja uhkeks tegin värvilise vegankoogi. 

Nimelt on meil on kodus üks vegan, kes igasse selle-aastasse kohvikusse on oma panuse andnud nii salatite kui kookidega. Seekord aga ta ei saanud ise teha ja kuna parasjagu mind paelus üks ilus koogipilt, mis nagu ettemääratult oli ka vegan, siis nii see teoks saigi.

Algul võttis näost kaameks tooraine hind. 

Siis hakkasin maitses kahtlema. 

Aga tegin pisikese kogusega proovipartii ja tõin tööle. Kiitis heaks nii vegan kui ominvoor. Küsiti isegi retsepti! 

Kook on iseenesest väga lihtne, ainult aega võtab. Iga kiht peab olema külmas vähemalt tunni kui mitte rohkem!

Pilt Gerli Nelis 

Vaja läks - kõik kogused kokku: 

600 g india pähkleid 

NB! 450 g india pähkleid jaotada kolmeks ning panna külma vette likku vähemalt 3 tundi enne tegema hakkamise algust (kolmanda kausi võib tund-paar hiljem likku panna)!

150 g mandleid

100 g datleid

300 g kookosõli

150 g vahtrasiirupit

1 sidrun

1 avokaado

300 g kiivisid 

300 g passioonivilja

4 suurt haput õuna 

vaarikaid u 1 dl, marju vms kaunistuseks

Põhi 

150 g india pähkleid (NB! Mitte leotatud)

150 g mandleid

100 g datleid. 

Leotasin datleid 10 minuti kuumas vees.

Purustasin koostisained kombainis (NB! Päris tugeva võimsusega hakkija võiks olla, sest minu ilus KitchenAidi hakkija andis selle tööga otsad) ja muljusin ühtlase kihina 28cm koogivormi põhja. Vorm läks külmkappi. Tunnikese vähemalt peab külmas hoidma. 

Kiht 1 - roheline

150 g india pähkleid (see 1 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

1 avokaado

300 g kiivisid

poole sidruni mahl

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kiivid ja avokaado koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 2 - kollane

150 g india pähkleid (see 2 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

300 g passioonivilju (9 tk)

sidrunimahla maitse järgi

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kaapisin passioonivilja sisu õlisse ja valasin kõik muud koostisained ka sinna kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 3 - roosa

150 g india pähkleid (see 3 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

u 4 suurt õuna

vaarikaid nii palju, et ilus punane värv tuleks (kui vaarikaid on palju, võib ka õunad vaarikaga asendada)

Kookosõli sulatasin vedelaks. Õunad koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained (v.a vaarikad) kokku ja blenderdasin püreeks. Kui segu oli juba püree, hakkasin vaarikaid lisama, blenderdasin ja lisasin vaarikaid niikaua kui värviga rahule. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks, panin peale kaunistuseks jõhvikaid ja mooruspuumarju ning külma (vähemalt 1 tund või serveerimiseni).

Proovipartii pilt :)

Ja kohvikupilt :)

Koogikesed mandlitäidisega ja värskete marjadega #Kvarts40 at Viimsi kohvikutepäev

Aeg jõudis kätte.
Tänu Viimsi kohvikutepäevale tuli mulle peale tuhin jälle katsetada ja proovida ja siis ka kohvikusse selle kõigega minna.

Meie kohvik on meie pisikese kogukonna ühisüritus Viimsi kohvikutepäeva raames. Kvarts40 on kohviku nimi ja tähendab see seda, et meie majaomanikeühistu nimega Kvarts tähistab tänavu 40 juubelit.
Seega - kohviku teema on sünnipäev. Pakume sünnipäevatoite, valik koosneb tegijate endi sünnipäevatoitude klassikast. Kindlasti saab sünnipäevatoidunurga lastele, saab midagi trendikat ja saab ka ajatut klassikat. Saab ajalootunde ja selgub meie ühistu seos teletorniga :) (Vihjeks võin öelda, et seos ei seisne selles, et teletorn on meist 5 km kaugusel).
Et siis..... 1976.
Loodi meie ühistu ja alustati ehitustega.
Olin neljane.
Ei mäleta muud kui et mulle sündis 31.juulil vend. Muuseas, otse kohvikust sõidame Saarde mu venna 40.juubelile.
Ega mul ei seostu number 40 vanusega suurt midagi. Vaatasin facebookist et mis siis toimus kui ma 40 olin :) Laikisin Felix Baumgartneri mingit hüpet. Hakkasin fännama David Garretit (siiani fännan). Tegin Average Betty'le Saaremaa pannileiba :) Õige eestlase tiitli võitis Saare naine Milvi (siiamaani ajab mõnikord naerma ja saab tsiteeritud :D).

Kohvikutepäev.

Kohvikusse esimesena kvalifitseerunu: mandlitäidisega koogikesed ehk frangipane'ga täidetud tartaletid värskete marjadega. Idee kahest kohast - David Lebovitzilt ja minu ühest no name Prantsuse köögi kokaraamatust.
Tegin kahte erinevat moodi - ühele panin värsked marjad lihtsalt peale, kui koogid olid valmis ja jahtunud, teisele panin juba küpsemise ajaks sisse. Komisjon otsustas üksmeelselt, et kuigi koos marjadega küpsenud variant oli mahlasem, oli teine versioon küpsemata marjadega parem.
Seega kohvikusse läheb see parem variant.

Vaja läheb põhjaks:
1 kogus magusat muretainast. Seda siin näiteks. Sellest peaks saama 12 korvikest. Eelküpsetust ei vaja.


Täidiseks:
130 g võid
130 suhkurt
3 muna
200 g mandlijahu
näpuotsaga soola
2 tl vanillisuhkurt.

Vaarikaid ja mustsõstraid ja aprikoosimoosiPanin ahju 170C pöördõhuga sooja.
Rullisin muretaigna õhukeseks (u 2 mm) ja lõikasin vormidele sobivad kettad ja vooderdasin vormid nendega.
Vahustasin või ja suhkru. Lisasin ükshaaval munad. Enne järgmise muna lisamist pidi eelnev olema korralikult ära segatud. Siis segasin sisse mandlijahu, soola ja vanillisuhkru,
Jaotasin mandlimassi vormide vahel ära (natuke küll küpsedes kerkib, aga mitte palju).
Küpsetasin u 30 minutit (ühes retseptis oli küll 10-12 minutit, aga mul on silikoonvormid ja läks kauem. Ja kui pealt hakkas natuke liiga pruuniks minema, alandasin kuumust 160Cpöördõhuni).

Lasin jahtuda. Panin marjad peale. Pintseldasin aprikoosimoosiga üle, et ilusti läigiks (lisasin paarile supilusikale moosile natuke keevat vett, u 2 tl, segasin korralikult läbi ja kurnasin läbi sõela ja sellega siis pintseldasin.)

Korvikesed lähevad seistes paremaks, isegi 2-3 päeva hiljem on veel väga head :)

Tulge proovige meie sünnipäevaboksis Viimsi kohvikutepäeval!

Lemmikbrownie

Peale erinevate, nii kuulsamate kui vähemkuulsate autorite sulest pärit retseptide proovimisi, millest mõned olid head, mõned keskpärased ja paar suisa väga huvitavat, teeme juba jupp aega (nii aastat kaks äkki) browniet selle retsepti järgi. Ja peame juhistest ja kogustest täpselt kinni, välja arvatud see, et originaalis pannakse kas pähkleid või šokolaaditükke, aga me paneme mõlemaid).
PS! Joy of bakingu (sealt on retsept ka pärit) andmetel on see ka Katherine Hepburni lemmikbrownie:)
Meie (st minu ja mu märksa aktiivsema kaaskoka, vanema prl Linnu) andmetel on see kõigi söönute meelest üks parimaid, mida nad saanud on:)

Vaja läheb:
60 g tumedat šokolaadi
115 g võid
200 g suhkurt
2 suurt muna (toatemperatuuril)
1 tl vanilliekstrakti
30 g jahu
näpuotsatäis soola
100 g hakitud kreeka pähkleid
100 g tumedat šokolaadi lohakalt hakituna

Sulatan või ja šokolaadi (selle 60 g, mis ei pea hakitud olema). Segan sisse suhkru. Ükshaaval lisan munad, segades eelmise muna ilusti šokolaadisegusse. Seejärel segan sisse vanilli, soola, jahu, hakitud pähklid ja hakitud šokolaadi.

Valan taigna vormi (ma kasutan suurt klaasist küpsetusvormi a la 20*30cm) ja panen vormi 145 pöördõhu kraadile eelsoojendatud ahju ning küpsetan u 35 minutit.
Enne lahtilõikamist lasen täielikult ära jahtuda.

PS! Pildi pärast ma vabandama ei hakka, tehtud telefoniga jaanipäeval, paduvihmas, Kihelkonnal ja nõud olid ühekordsed :D Lisaks puudub mul fotokas juba aastakene. Ja ma ei suuda otsustada, kas ma üldse tahangi pildistada :)

Vahvlid, pr. Ida Savi ja masin aastast 1964.

Ilusat munadepüha jätku!
Reaalses elus olid munadepühad täitsa olemas ja laualgi üht-teist temaatilist, lihavõtte ajatut klassikat (aga mitte pashat seekord), mille retseptid siin nagunii juba talletatud on.

Meil on hoopis nädala-(või isegi kuu juba)-teemaks vahvlid.
Vahvlimaania algas onutütar A juures tehtud vahvlitest. Üldsegi mitte selle nõukaaegse masinaga tehtutest, vaid tavalistest kaasaegsetest, väga headest muidugi ka.
Aga jutt läks seal ka muidugi sinna vanade masinate nostaligaradadele. Tulime siis koju ja natukese aja pärast oli hr.Linnul masin ostetud osta.ee'st. Ja veel mõne aja pärast oli see masin ka meil kodus. Esimene tegu läks aiataha, masin polnud ammu töötanud. Teine ja kolmas tegu oli juba täitsa ok. Aga otsin jätkuvalt seda "oma lapsepõlve vahvlimaitset", kuigi kipun arvama, et ega seda ei saagi, sest kust sa seda nõukaaegset margariinigi enam saad. :) Aga see Ida Savi "Saiad, koogid, pirukad" pärit magusate vahvlite retsept oli täitsa juba peaaegu väga hea.

Vaja läks:
1 muna
50 g suhkrut
50 g võid
2,5 dl piima
125 g jahu
natuke soola

Vahustasin muna suhkruga heledaks vahuks, lisasin sulatatud või ja siis vaheldumisi piima ja jahu. Lasin seista umbes tunnikese.
Kõige paremad on kohe ära süües. Seistes kippusid natuke nätskeks minema, eriti see heledam osa vahvlist, sest nagu korralikule nõukaaegsele masinale kohane, ei küpseta ka minu isend ühtlaselt.

PS Prl. Linnu soovil tegime vahvleid ka Mesikäpa vahvlipulbrist ja need olid no ikka ülimalt kõrbedad ja õhulised, aga no kui maitse pole see, siis ainult krõbedus ei päästa.

Šokolaadivaht

Väike vahepala neisse kevadsalenemise lainetesse.
See muidugi ei tähenda, et ma õigelt teelt eemaldunud oleks, me sõime seda vahtu juba vabariigi aastapäevaks.
Vaht oli lihtsalt imeline. Pähkli-karamelli kohta olid inimestel eriarvamused, mina kuulusin sellesse tiiba, kellele see meeldis. Lisaks puistasin peale veel ka granaatõunaseemneid, aga seda alles siis, kui serveerisin ja pilti enam pole. Seemned andsid juurde nii visuaalile kui maitsele.
Teen päris kindlasti teinekordki ja katsetan järgmine kord ka kihilisena valge šokolaadikreemiga vaheldumisi. Seekord läks nii, et esimene sats valge šokolaadiga läks untsu, kahtlustasin seda üsna algusest peale, kui retsepti (tastespotting.com) vaatasin, aga kuuleka inimesena järgisin valmistusõpetust. Järgmine kord olen targem. Aga kokkuvõttes tuli välja täiesti uus ja algretseptiga seost mitteomav vaht.

Vaja läks:
160 g tumedat šokolaadi, vähemalt 70%
30 g võid
4 muna, õigemini 3 munakollast ja 1 terve muna
2 spl suhkrut
2 spl tumedat rummi
5 dl 35% rõõska koort
1 spl tuhksuhkurt

Pralineeks 1 dl suhkurt ja hakitud pähkleid

Sulatasin tumeda šokolaadi ja või.
Kuumakindlasse kaussi panin muna, munakollased, 2 spl suhkrut ja rummi. Panin kausi vesivannile (vesi all nõrgal kuumusel keeb ja kausipõhi vett ei puutu!) ja kloppisin ja kloppisin kuni segu oli paks. Segu on valmis siis, kui visplit väljatõstes jäävad visplijäljed näha. Kloppimist oli ikka päris kõvasti, nii viie minuti kanti.

Vahustasin vahukoore tuhksuhkruga.
Segasin õrnalt munavahu šokolaadi sisse ja seejärel segasin sellesse õrnalt ka vahukoore. Jagasin vahu pokaalidesse ja panin külma. Jätsin paariks tunniks sinna tahenema.

Pralineeks panin kastrulisse suhkru ja lusikatäie vett. Lasin karamelliseeruda pruuniks ning valasin imeõhukese kihina küpsetuspaberile. Raputasin peale pähklipuru. Kui pralinee oli kõva ja jahtunud, murdsin juppideks ja enne serveerimist panin pokaalidesse kaunistuseks. Nagu algul öeldud, panin juurde ka granaatõunaseemneid ja maitses vääga hea:).

Hiljem: tuli välja, et prl.Linnu telefonis oli siiski veel üks pilt, valge puru seal peal on valge sokolaad.

Maasikad vahukoore ja biskviidiga

Kui biskviiti ei viitsi rulli keerata, võib ka nii teha. 

Vaja läheb:
4 muna
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit (igaks juhuks, aga võib ka ära jätta, kui munad väga hästi vahustatud ja taigen väga õrnalt segatud)
1 dl suhkrut
2 dl rõõska koort vahukoore jaoks
2-3 spl tuhksuhkrut vahukoore jaoks
min 500 g maasikaid
2 dl maasikatoormoosi


Biskviidi jaoks eraldasin munakollased ja valged, kollased vahustasin suhkruga. Valgetesse panin näpuotsaga soola, et paremini vahtu läheks ja vahustasin kõvaks. Segasin jahu ja kartulijahu kokku ja sõelusin munakollasevahtu. Kergelt segasin läbi ja lisasin munavalgevahu. Segasin õrnalt läbi ja valasin ahjuplaadile.
Küpsetasin 205C pöördõhus 7 minutit (ahi peab kindlasti enne õige kuumusega juba olema).
Kummutasin tagurpidi teisele küpsetuspaberile ja jätsin jahtuma. Kui oli jahtunud, lõikasin kaheks, määrisin peale maasikatoormoosi ja tõstsin pooled üksteise peale (lasin paar tundi imbuda, enne kui jätkasin).
Tegin valmis vahukoore (tuhksuhkru kogus sõltub maitsest, st sellest kui magusat tahad. Mina panin 3 spl tuhksuhkrut pluss 1 tl vanillisuhkrut).
Määrisin koogile vahukoore ja katsin maasikatega. Vahele riputasin melissilehti ja peale veel tuhksuhkrut, sest maasikad olid suht hapud.

Šokolaadisai munadepühadeks

Vanade võlgade kustutamine vol 2.
Munadepühade pashadele ja kulitšitile (mida nagunii meie peres keegi peale minu ja vanima Linnalapse keegi ei söö) vahelduseks tegime seekord šokolaadisaia. See sai on väga hea! Munadepühalikult rammus muidugi, aga peale paastuaja lõppu ju võib :) Ja kuna ta on nii rammus, aitab see sai süüa ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval, kui muidugi enne otsa ei saa.
Tegemine ei ole keeruline, aga võtab aega. Alustada tasuks päev varem, sest mida kauem ta külmkapis kerkib, seda parem tuleb.

Vaja läks saiaks:
175 g sooja piima
1 muna (lahtiklopitud)
450 g jahu
1 kotike kuivpärmi
50 g suhkrut
näpuotsatäis soola
250 g võid (toasooja)

Täidiseks:
150 g mandlilaaste
50 g tuhksuhkrut
25 g kakaopulbrit
50 g toasooja võid
1 munavalge
50 g tumedat šokolaadi (hakitult)

Määrimiseks munakollane, segatuna 3 spl piimaga ja pealeriputamiseks natukene suhkrut.

Glasuuriks:
50 g tuhksuhkrut
mõned tilgad külma vett (või sidrunimahla)
50 g mandlilaaste

Sai:
Segasin jahu, kuivpärmi ja suhkru.
Kloppisin muna lahti ja lisasin sooja (u 40C) piima.
Segasin kokku piimasegu ja kuivained ja pehme või. Sõtkusin natuke, kuni moodustus kena taignapall. Siis rullisin taignarulliga palli lahti (jahusel pinnal) u 1 cm paksuseks ruuduks ning voltisin neljaks kokku. Rullisin uuesti suureks ja jälle voltisin kokku. Nii kolm korda järjest.
Panin taigna kaussi, katsin toidukilega ja panin külmkappi (neljaks tunniks miinimum, üleöö on parem).

Järgmine päev:
Segasin kokku täidiseained ühtlaseks massiks (tampisin mandlilaaste vähe purusemaks). Võtsin taigna külmkapist ja jaotasin kaheks. Ühe poole rullisin 24cm koogivormi põhjale, teise kaaneks peale. Täidise panin vahele. Ääri surusin natuke kokku. Jätsin tunniks seisma ja rahunema.
Panin ahju soojenema 160C pöördõhurežiimile.

Määrisin saia peale munakollase-piimaseguga ning raputasin peale natuke suhkrut.
Küpsetasin saia u 45 minutit (kuni oli pealt ilusti kuldne).

Lasin saial jahtuda täielikult maha. Tegin tuhksuhkrust paari tilga veega ilusa ühtlase massi. Riputasin saiale mandlilaastud ja valasin glasuuriga üle.

Sai oli lõplikult valmis, kui glasuur oli tahenenud.

Retsepti algallikas BBC GF.

Pasha, kuumutamata

Meie iga-aastane "testivõitja".

Oleme proovinud kummutatuid ja kuumutamata variante.

See on jäänud lemmikuks.

Algretsept on pärit Pere ja Kodu kunagisest retseptilisast, st et põhikoostisainete nagu või, vahukoor ja kohupiim, munad vahekorrad on pärit sealt. Kõik muu on vastavalt pereliikmete (loe: vanima Linnulapse ja minu, kes me oleme ainukesed pashasööjad) maitseelistustele.

Vaja läheb:

500 g kohupiima

1 dl suhkrut

100 g toasooja võid

2 dl 35% rõõska koort

2 munakollast

1 tl vanillisuhkurt (kui lahjemat sorti suhkur, tuleks rohkem panna)

1 sidruni koor

150 g mandleid ja pähkleid (röstitult)

šokolaadi

Vabal valikul kas kuivatet puuvilju, sukaadi või rosinaid või marmelaaditükke vms.

Meile aga meeldivad hoopis värsked lisandid, näiteks maasikatükid.

Ühes kausis vahustan või ja suhkru. Teises kausis segan kohupiima munakollastega. Kolmandas kausis vahustan koore ning lisan vanillisuhkru. Hakin pähklid ja mandlid ning šokolaadi ja maasikad, riivin sidrunikoore.

Segan kohupiimasegu või-suhkru vahusse, lisan õrnalt segades vahukoore ning kõik muud lisandid.

Panen külma veega niisutatud marli sõelale, sõela alla kausi ning valan sõelale pashasegu. Peale panen taldriku ning vajutise.

Hoian külmas üle öö.

Pealt kaunistame reeglina värskete puuviljadega või nagu sel aastal - maasikatega.

PS Vedelikust, mis välja nõrgus, saab imehea saiataigna (kultiši jaoks) vedeliku:)

Panna cotta apelsini-kõrvitsakastmega

HEAD UUT AASTAT!

Jõuludest ja viimasest postitusest on hulk vett merre voolanud, ka aastavahetus on juba minevik. Pilte tehtust ja teoksil olevast, pühadest ja pidustustest on muudkui kogunenud, aga tegemisi on olnud palju ja kui on ka vabu hetki olnud, siis millegipärast olen ma aega hoopis viitnud arvuti asemel telekat vaadates :O Mitte et ma oleks taasavastanud telekas peituvad tohutud ajaviitmise võlud, vaid hoopis avastasin, et laste teleka pilti on lausa lust vaadata, aegade jooksul tehnikakaugeks jäänud inimesena ei ole ma kunagi viitsinud süveneda HD-desse ja muudesse imevidinatesse. :) 

Aga nüüd on avastamisrõõm möödas ja elu jälle tavapärane. Aga järgmised postitused tulevad jõuludest ja aastavahetusest. Kuigi mitte just seapraest, kuigi sai ka seda tehtud, küüslaukude ja mustade ploomidega täis tikitult, ahhh kui hea maitses :).

Sel aastal enne kui jõulumenüüd planeerima hakkasin, küsisin pereliikmetelt nende soove. Üks ütles, et ükskõik. Teine ütles, et tahaks pizzat. Kolmas ütles, et tahaks pastat. Esimene küsis seepeale, et kas hamburgerit ei saaks. Neljas pobises midagi piimasupist. :DDD 

Kuna jõuluvana ju ka kõiki soove ei täida ja mulle autot, maja ja lennukit ei too, jätsin ma jätsin südamerahuga pere tahtmised kõrvale ja kuulasin ainult magustoidusoove. 

Täpsest kronoloogiast ja menüüst kinni ei pea ja esimesena kirjutan üles magustoidu. Tegelikult oli meil kaks magustoitu, Mississipi mudakook prl.L-1 soovil ja panna cotta hr.L-jr soovil.

Panna cotta peale tegin kastme, mille koostisosi ma tegelikult kellelegi avaldanud varem ei ole, sest ega seda ju muidu söödud poleks:) Aga nüüd söödi kõik kiiresti ära ja kiideti ka.

Panna cotta'ks (kohandatud erinevatest retseptidest kokku ja aja jooksul proovitud retseptidest püsima jäänud)  läks vaja:

6 dl rõõska koort

2 dl piima

5 želatiinilehte

50 g suhkrut

2 tl vanillisuhkrut (ise tehtud suhkur ja väga-väga vanilline) 

Panin želatiinilehed külma veega likku. Kuumutasin piima-rõõsa koore segu koos suhkru ja vanillisuhkruga (nt ühe vanillikaunaga, kui head vanillisuhkrut käepärast pole) keemiseni. 

Pigistasin želatiinilehed kuivaks ja panin kooresegusse.

Jaotasin kooresegu klaaspokaalidesse (meil ei olnud plaani neid vormidest välja kummutada), lasin maha jahtuda ning seejärel panin külmkappi tahenema.

Tegin valmis eelmisel õhtul ja järgmisel õhtul süües oli väga mõnusalt kreemja konsistentsiga.

Kastme tegin valmis ja panin panna cotta peale enne õhtusöögi algust. 

Kastmeks läks vaja:

1 apelsin 

2 dl kõrvitsa-ingverimoosi

apelsinilikööri 1-2 spl (maitse järgi)

1 sidruni mahl

Fileerisin apelsini, sektorid lõikasin kolmeks, pressisin kahvliga tükid veidi pehmemaks, mahlad välja. Lisasin riivitud apelsinikoore. Segasin kõrvitsa-ingverimoosiga, lisasin sidrunimahla ning tempisin apelsinilikööriga parajaks.

Sellistest kogustest sain seitse pokaali panna cottat. Ja kui juhuslikult mu lapsed seda postitust lugema ei satu, siis saan retsepti kasutada ka teinekordki.

Kaks lihtsat õunaampsu

Enne selle-aastaste õunakoogileidude juurde minemist (mõtled küll, et õunakookide TOP 3 on ammu enda jaoks paigas, aga mõnikord ikka üllatud positiivselt ja pikendad TOP 3 TOP 5-ks), kirjutan üles kaks lihtsat, aga head õuntega küpsetist, mida saab teha kiiresti poest ostetud pärmilehttaignaga.

1. Õunagaletid

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et iga ringi koogi peale saab ilusti õunaviilud panna
demerera suhkrut peale riputamiseks
moosi (aprikoosi nt, aga mul oli suvikõritsa-sidrunimoos)

Sulatatud ja umbes 0,5 cm rullitud taignast lõikasin välja umbes 8 cm diameetriga rõngad. Sinna peale panin õhukesed õunaviilud. Riputasin suhkruga üle.
Panin 200 c (pöördõhk) ahju ja küpsetasin, kuni õunad küpsed ja ringid kuldsed.
Lahjendasin moosi paari teelusikatäie veega ja määrisin segu õuntele. Lasin veel paar minutit ahjus küpseda.

Maitsesid nii soojalt kui külmalt.

2. Õunapirukad kohupiima-vaniljekreemiga

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et igasse pirukasse mahuks väike peotäis ja soovi korral ka peotäis arooniaid
1 tl kaneeli ja 1 spl suhkurt õunaviiludega segamiseks
1 toru maitsestamata kohupiimapastat
175 g võid
2 pk vaniljekreemipulbrit
suhkurt vastavalt maitsele
määrimiseks muna

Rullisin taigna õhemaks (ka u 0,5 cm). Lõikasin välja ruudud (suurus vastavalt tegija soovile, mina tegin suht suured, sellised nagu poes on). Segasin õunad ja arooniad suhkru ja kaneeliga.
Sulatasin või, segasin sisse kohupiima ja vaniljekreemipulbri, lisasin natuke suhkurt.
Panin igale ruudukesele õuna-arooniatükid ja sinna peale kreemi (jagasin õunad/kreemi ruutude peale ära). Surusin ruudu otsad kokku (küpsedes enamik läheb küll uuesti lahti, aga välja täidis ei voola), määrisin munaga ja küpsetasin 180C pöördõhus kuni pirukad olid kuldsed ja õunad sees pehmed.

Kõige paremad olid samal päeval!

Kastanipüree vahukoorega ja tähtpäevad

Esimest korda elus sõin kastanipüreed. Maitses väga hea, nagu rummipallimaitseline kastanipuder, kuigi nii labaselt vist ei ole kena öelda. Aga tõesti maitses hea! Teinekord kui Ungarisse satub keegi, tasub proovida.

Tähtpäevadest niipalju, et täna on nii mul kui ka minu blogil sünnipäev!! :)
Arvestades tänast vihmast ja külma päeva Slovakkias ja Ungaris, sobib järgnev laululooke mulle sünnipäevaks väga kenasti!

Paljukiidetud kaneelilõõts

Kõik muudkui teevad ja kiidavad. Võtsin ka plaani, et järgmine kord, kui kaneelisaiade/ahvileiva vms kaneelise saia isu tuleb, teen seda lõõtsana. Muud ei ole öelda, kui et plaanisin lõõtsa pakkuda tänaõhtuse Getteri esinemise kõrvale, aga kahjuks on lõõts otsas.
Lihtsalt ülihea, ka saialine osa oli absoluutne õnnestumine. Retsepti koostisained võtsin nami-namist, aga taina segamise/sõtkumise asemel voltisin taignasse õhku Bertinet' õpetuse järgi.

Vaja läks:
360 g jahu
4 sl suhkrut
25 g pärmi
0.5 tl soola
125 g piima
50 g võid
2 muna
1 tl vanillisuhkrut

Kaneelitäidis:
200 g suhkrut
2 tl kaneeli 
0.5 tl riivitud muskaatpähklit
50 g sulatatud võid
Sulatasin pärmi leiges piimas ja suhkrus. Soola ja vanillisuhkru segasin jahusse. Valasin jahu piimasegusse ja lisasin sulatatud või ning munad. Nagu eelpool juba ütlesin, tegin taignasõtkumise Bertinet' järgi. Taigen jäi ikkagi suhteliselt pehme, selline piiripealne, et kui natuke veel vedelam oleks, ei oleks teda võimalik rullida ka ükskõik mis jahukogusega.
Lasin kerkida kahekordseks.
Valasin taigna kausist jahusele lõikelaulale, venitasin umbes cm paksuseks ruuduks. Määrisin peale kaneeli-suhkru-muskaatpähkli ja või segu. Lõikasin kuueks ribaks. Ribad tõstsin üksteise peale ja lõikasin ruutudeks. Vahelt väljapudisenud suhkrusegu tõstsin uuesti ruudukeste peale ja lisaks määrisin võiga ka suhkrusegust puutumata jänud saiaotsi.

Ruudud panin küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi, lasin kerkida umbes pool tundi ja küpsetasin 180C pöördõhus 15 minutit, seejärel 160C pöörõhus veel 15 minutit.
NB! Pealt peab jääma suhteliselt krõbe pruun! Maitseb imeline!

Aleksandrikook

Minu laste lemmikkook.
Mulle endale ka lapsena maitses, aga nüüd ma seda ei ostaks kohvikust ka siis, kui mitte midagi muud valida ei oleks. Seetõttu on Aleksandrikook olnud mu ToDoListis juba aastaid. Listi korraliku puhastustöö käigus otsustasin ka selle ära teha, lootuses, et praegusel paastuajal ei teki mul endal kiusatust seda magusat ampsu proovida. Irww:) Sõin kohe mitu tükki ja pärast käisin ja näksisin juurde :P. Maitses palju värskem ja muredam, kui viimati 30 aastat tagasi Maiasmoka kohvikus Kuressaares. :)

Kuna vaarikamooside ja hapude mooside varud on selleks aastaks otsas, tegin ploomimoosiga. Järgmine kord teen jõhvikamoosiga ja suvel ka kindlasti vaarikatoormoosiga.

Põhja läks vaja (retsept nami-namist):
1,75 dl suhkurt
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
200 g toasooja võid
1 muna

Segasin kuivained omavahel, näppisin sisse või, lisasin muna ja segasin kiiresti taignapalliks.
Rullisin küpsetuspaberil ahjuplaadi suuruseks ja küpsetasin 155C pöördõhuga umbes 20 minutiga kuldseks.

Lõikasin plaadi kaheks ja servad ilusti ühtlaseks, määrisin ühele plaadile umbes 3 dl moosi ja tõstsin teise plaadi peale.

Glasuuriks oli vaja:
4 dl tuhksuhkurt
4 spl arooniamahla (seekord oli mul lahja mahl, sellest ka lahjem värv)

Segasin tuhksuhkrusse mahla ja hõõrusin ühtlaseks. Kui kook oli ilusti jahtunud, määrisin glasuuri koogile.
Enne koogi lahtilõikamist lasin glasuuril kenasti taheneda, see võttis ikka paar-kolm tundi aega.

Kook on väga magus, kuid mis mulle aga väga meeldib on see, et kook seisab värskena üsna pikka aega.  Päris mitmeks päevaks jagus meile sellest ühest plaaditäiest ning ei olnud karta, et kook vanaks läheks enne kui ta ära süüakse.

Šokolaadimuffinid

Nooremad lapsed sõitsid nädalavahetuseks mamma juurde Saaremaale. Selle sõidu juures on traditsiooniks, et küpsetan teele kaasa kotitäie muffineid, tavaliselt kahte sorti.  Seekord tegin kaasa kaerahelbe-banaani-porgandimuffineid Martha Stewarti järgi ja Hummingbird Bakery šokolaaadimuffineid ilma valge šokolaadita. Tervislikud porgandi-jpm-muffinid kordamisele ei lähe, imalad ja läilad.
Aga no need šokolaadimuffinid, tekstuurilt on nad väga lähedased brownie'dele, (kuigi natuke rohkem küpsenud, sest tikk  peab puhtaks jääma) see aga tähendab šokohoolikutele, et tegemist on eriti maitsva ampsuga. :) Tegin läbilõikest pilti ka, et oleks ilusti näha mõnusalt niiske tekstuur. NB! Tegemist ei ole vähe kerkinud ja untsu läinud küpsetisega.

Hummingbird Bakery retsepti sain nami-namist. Muuseas, nami-namis lööb laineid ka Hummingbird Bakery  vaarika-toorjuustu-šokolaaditort. Sain seda proovida blogijate kohvikus, pole lihtsalt sõnu kui hea see oli. :) Ilmselt saan seda sünnipäevade hooajal mitmeid kordi teha.

Muffiniteks läks vaja:
2 muna
200 g suhkrut
130 g jahu
50 g kakaod
2 tl küpsetuspulbrit
1,75 dl piima
näpuotsatäis soola
0,5 tl vanillisuhkrut (mul on isetehtud vanillisuhkur, palju kangem, kui poes müüdav)
100 g sulatatud võid (algretseptis 150 g)
100 g tumedat (70%) šokolaadi (hakkisin suhteliselt ebaühtlaselt, et suuremaid tükke ka jääks).
(50 g valget šokolaadi on ka algretsepti järgi panna)

Kloppisin munad suhkruga heledaks vahuks, segasin teises kausis kuivained. Segasin kuivained vaheldumisi piimaga munavahusse. Lõpus lisasin sulatatud või ja hakitud šokolaadi

Küpsetasin 160C pöördõhus 30+2 minutit, kuni puutikk puhtaks jäi.

Vastlakuklid, klassikalised, a la Ida Savi

Huvitav, kas talv on sellepärast nii pikk sel aastal, et vastlaliu saaks ikka ära lastud?? 8.märtsil ju tavapärasel aastal kelgutada ei saaks.

Segased tunded selle kevadega sel aastal mul. Ühest küljest nagu õudselt tahaks juba ja veedame aega oma lemmiktegevusega, st atlas näpus suvisele matkale marsruute valides ja kataloogid näpus uut varustust imetledes :D. Plaan minna läbi Valgevene ja Ukraina Rumeeniasse, kus me siis saame tuttavatega Šibius kokku ja siis sõidame kohapeal ringi. Nüüd siis dilemma, kas sõita läbi Odessa või otse, kus ja mida teha ja kas kambajõmme üldse tahaks või oleks omaette :D Ja uusi kindaid oleks mulle vaja, aga valikut teha raske. Kohutav isu juba ratta selga istuda ja minna, eriti veel seetõttu et eelmine suvi jäid pikad sõidud ära. (Igaks juhuks vist peaks mainima neile, kes meid ei tunne, et me matkame mootorratastega;), muidu võidakse arvata, et ma ikka puhta segane, suviseks reisiks lõunamaale otsib kindaid:P)

Teisest küljest aga, kuidas sa ikka kevadet tahad, kui vastlakukli hooaeg alles algab. Mulle igatahes vastlakukli aeg väga-väga meeldib.

Eile tegin esimese proovipartii. Vanasti, kui ma ei olnud pärmitaignaga suur sõber, otsisin alati nö ideaalselt retsepti, mis lollikindlalt välja tuleks, siis nüüd, kui põhitõed peas, pole enam seda muret, küsimus juba pigem peenelt öeldes maitsenüanssides :)  Eelmisel aastal said minult ideaalste kuklite nimetuse Bertinet' taignast  tehtud ja martsipani ning pohlamoosiga tehtud kuklid.

Aga rahutu hing ei saa ju pidama jääda vanale  ja järeleproovitule. Ikkagi tahtsin proovida midagi, mida ma seni teinud ei olnud.
Kukleid tegin kolme erineva täidisega. Igal meist oma lemmikud. Mul martsipanitäidise ja pohla- või jõhvikamoosiga, meestel lihtsalt pohla- või jõhvikamoos ja vahukoor(ja martsipan nende jaoks nii jäle, et nad nokivad selle välja), ühel tüdrukul maasikatoormoosiga ja teisel tüdrukul kuklitest absoluutselt ja siiralt ükskõik.

Vaja läks:
250 ml piima
30 g pärmi
100 g suhkrut
1 muna
100 g võid

riivitud sidrunikoort (1 sidruni)

0,5tl kardemoni (või 2 sl roosivett)

0,5 tl soola (järgmine kord paneks kuni 1 tl)
475 g jahu (I.S ütleb 450-500g, mul piisas 475g.)

3 dl 35% rõõska koort
martsipani
vastavalt soovile erinevaid moose

Lahustasin pärmi suhkrus ja lisasin käesooja piima ning poole jahu kogusest. Segasin ja lasin kerkida umbes tunnikese.

Segasin jahuga kuivained ja lisasin taignasse, sõtkumise käigus lisasin muna ja pehme või. Sõtkusin ja venitasin ja lappisin tainast, kuni sain ilusa siidise palli.

Lasin kerkida umbes kahekordseks.

Jagasin taigna kaheks, veeretasin pikad vorstid ja lõikasin kukli suurusteks tükkideks, vormisin ilusad pallikesed ja panin ahjuplaadile kerkima. Umbes 15 minuti pärast määrisin kuklid piima-suhkruseguga ja küpsetasin 200C pöördõhus 10 minutit.

Lasin kuklitel jahtuda, lõikasin pealt ära mütsikesed, osadel uuristasin sisu välja.

Segasin ja hekseldasin martsipani ja saiasisu segu ühtlaseks ja panin kuklitesse.
Lisasin moosid ja kõige peale vahukoore, siis kuklitele mütsid pähe ja tuhksuhkrust lumi peale.

Kuklid olid ausad ja head. Õigel liulaskmise päeval teen Berinet' tainast kuklid. Aga kindlasti teen kunagi jälle ka Ida Savi kukleid.

Vol 2 õigel vastlapäeval. Kuklid Bertinet' taignast. Täidist kolme sorti - 1) tavaline vahukoor; 2) vaarika toormoosiga läbi segatud vahukoor (minu lemmik) ja 3) vaarika toormoos all ja peal tavaline vahukoor.

Ülejäänud pärmitaigna keerasin kaneelisaiakesteks, mis töö juures järgmine päev rõõmuga ära söödi ;).

Meie pere Vabariigi aastapäeva kokkuvõte kulinaarsest aspektist.

Väike ülevaade meie pere selle-aastasest vabariigi aastapäevast. Kuna aeg on kiire ja kunstiliik nimega kirjandus paelub mind hetkel rohkem kui kokandus, siis midagi väga keerulist ja pingutust nõudva tooraine hankimisega seotud plaane ei viitsinud teha. Külalisi oodata ei olnud, meie tavapärased pidukülalised viibisid ka Ameerikamaal ja seetõttu plaanisin piduõhtuks teha kerged suupisted ja isand Linnul lasta korkida lahti ühe hea punase veini ja presidendi vastuvõtu ajal lugeda diivanil raamatut (silmanuragst piiluda vastuvõtu kleite), limpsida veini ja näksida heeringakaaviari mustal röstleival. Nii ka tegelikult läks :)
Aga sellele eelnevast:
Hommik algas kamapannkookidega, mida sõime maasikatoormoosiga (viimane, nüüd sügavkülm täitsa tühi marjasest ja moosidest).

Tegemist oli meie pere lemmiku krepitaignaga, kuhu lisasin 1 dl kamajahu.

Taigen siis kolmest detsiliitrist kuivainest, millest 1 dl oli kamajahu ja 2 dl tavalist jahu, 1 tl soola 
2 spl suhkrut, kuivainete segule valasin peale 3 muna ja poole liitri piima segu (tavaliselt piima vähem, aga kuna taigen kippus paks tulema, lisasin piima), 40 g sulatud võid ka lisaks.

Lasin paisuda taignal umbes pool tunnikest. Krepitaina algretsept ei olegi pärit mu oma peast või vanaema käest, vaid hoopis ühest vanast Oma Maitsest, kus rubriigis Kokakool oli see baasretseptiks. Kui ma küpsetan neid puupliidil, siis maitsevad täitsa vanaema pannkookide moodi. Minu lapsepõlve pannkoogid vanaema juures olid õhukesed ja väikesed, pruunide täppidega heledad koogid. Moosiga. :) Õnneks minu lastele maitsevad need õhukesed pannakad ka.

Lõunaks sõime mulgi putru. Kruubid ja kartulid, rohkelt praetud sibulat, suitsusink ja seekord ka kukeseeni. Kõrvale külm hapukoorekaste rohke tilliga.

Õhtuks kolme sorti suupisteid ja kook. Kõige kiiremini kadusid laualt heeringakaaviariga leivakesed, õigustatult, sest heeringakaaviar ehk "vaese mehe kaaviar" oli tõesti väga maitsev.

Algtõuke heeringakaaviari tegemiseks sain tükk-tükk aega tagasi Mari-Liisilt (praegu linki otsides vaatan, et see idee on seisnud ideetasandil üle aasta :O), seejärel ühelt juubelilt Rootsis, kus serveeriti mustalt leival mingit heeringa-kalamarja-majoneesi salatit nimega "Vana mehe kiusatus", aga varem polnud tulnud veel seda õiget hetke, et "kaaviari-tegu" ette võtta.
Plaanisin vaadata natuke ringi ja otsida erinevaid variante ja ideid, aga siis testis Kiilike, hea inimene, kolme erinevat nami-nami retsepti.
Kasutasin selle ära ja tegin kahte neist, külamehe heeringakaaviari ja heeringakaaviari Hans Välimäki moodi.

Kuna mul hakklihamasinat ei ole, siis hr. Lind oli nii armas ja riivis heeringafileed ära. Ma arvan, et imepeenikeseks tükeldamine oleks samuti asja ära ajanud.

"Kaaviari" serveerisin röstitud porgandileival ja röstitud täisteraleival.

  

Kolmandaks suupisteks oli nami-namist pärit sibula-juustupirukas.
Sibulapirukad meil praegu eriti popid, kuid tuleb tunnistada, et eilne pirukas jäi natuke alla tavalisele sibula-oliivipirukale, mis on maitsestatud meega ja tüümianiga.

Magusaks tegin virsiku-maasika-jõhvika šarloti. Sellest pole midagi pikemalt kirjutada, kuna tegu oli väga kalorivaese ja mitte väga kreemja tekstuuriga šarlotiga. Koogi täidis oli iseenesest mõnus siidine ja õhuline parajalt hapukas-magus (jõhvikad ja maasikad selle aasta viimased sügavkülmast), kuid rullbiskviidiks järgmine kord kasutan kindlasti tavalist rullkoogi tainast.

Täna on jääkide söömise päev. :)

Moonirullid

Kui ma tahan teha lollikindlalt häid saiu-kooke-pirukaid, võtan riiulist Ida Savi surematu klassikateose. Suur oli mu rõõm lugeda kuskilt (õhtulehest?), et Ida Savi klassika on näiteks Angelica Uudekülli lemmikkokaraamat:) Ma polegi ainuke:) Kuigi ma ei ütleks, et see mu lemmikkokaraamat oleks, lemmikutest mulle meeldib kauneid pilte imetleda ja siis jälle retsepte lugeda ja jälle pilte imetleda ja siis järjehoidjaid neile retseptidele vahele panna, mida kindlasti kunagi teha ja siis jälle pilte imetleda ja võib olla aegajalt ka midagigi lõpuks reaalis proovida.

Ida Savi aga pakub puhast töötegemist. Hästitöötavaid baasretsepte ilma igasuguste suud vesistama ajavate piltideta. Ei mingit meelelahutust. Aga kui tead, mida tahad teha, siis Ida Savi aitab lollikindlalt hea retseptiga.

Kui olin mitu korda juba teinud singi-juustukringlit (Kätrini postitusest inspireerituna, esimene kord retsepti järgi, hiljem juba täiendustega:), vallutas mind tohutu moonirullide isu. Mõtlesin küll, et teen Bertinet' alatitöötava saiataigna mooniseemnete/suhkru/võiga, aga siis mõtlesin ümber, et proovin ära ühe päris moonirulli retsepti.. Ida Savi moonirullid maitsesid kõigile. Pisipiiga pandi enne magama, kui rullid valmis said ja vanad Linnud ei jätnud talle mitte ühtegi pisikest moonirullipoegagi:( Ma siis ühe võtsin ja peitsin ära, et mu väike nukitsamees ka hommikul rullikest saaks :P

Vaja läks:

2,5 dl piima

25 g pärmi

0.75 dl suhkurt

75 g võid

1 sidruni koor, riivitult

0,5 tl soola

400 g jahu

Täidiseks 4 spl sulatatud võid, 3 spl mooniseemneid ja 1-1,25 dl suhkurt

Käesoojas piimas lahustasin pärmi ja suhkru. Lisasin jahu (millesse oli segatud sool) ja sulatatud või.

Sõtkusin taigna (keskmine Linnulaps sõtkus oma 5-6 minutit). Lasin kerkida kahekordeks.

Kummutasin taigna kausist suurele lõikelauale (mugavam oli seda teha kahes jaos). Rullisin õhukeseks, pintseldasin võiga, raputasin peale mooniseemned ja suhkru.  Keerasin rulliks, lõikasin u 2 cm rattad ja lasin veel neil ahjuplaadil u 20 minutit kerkida.

Ahjus lasin küpseda 200C pöördõhu juures u 12 minutit.

Kuigi peale oleks tulnud teha kakaovaap, soovisid Linnud rullid kohe ära süüa. Raputasin siis veidi tuhksuhkurt....

Krõbedik

Polegi ühtegi krõbediku retsepti siia üles pannud:O, kuigi neil täita suht suur roll meie magustoidulaual.

Kõrbedikud minu suured lemmikud, mulle kohe väga maitsevad sellised hapud-mahlased krõbe-magusad asjad, mida saab süüa jäätise, vahukoore või vanillikastmega.

Plussiks veel see, et valmistamine ülilihtne.

Neist on sadu erinevaid variante, kuidas ja millega krõbedikukatet teha või milliste aiasaadustega põhi teha, küll rabarber, õunad, ploomid, põldmarjad jms, küll lisatakse pähkelid ja mandlilaaste ja seemneid ja mida iganes.

Mulle maitseb see kõige lihtsam variant ka, kus kattes on ainult kaerahelbed, või ja suhkur, nagu selles variandis siin (retsept pärit nami-namist).

Vaja läks:

3 dl täistera kaerahelbeid

1,5 dl fariinsuhkurt

100 g võid

kreeke ja õunaviile nii palju, et vormi põhi on paksult kaetud

2 tl vanillisuhkurt

pistaatsiapähkleid (mittesoolaseid)

võid vormi määrmiseks

Tükeldasin õunad ja eemaldasin kreekidelt kivid. Määrisin vormi võiga, valasin õunatükid ja kreekid vormi, raputasin üle vanillisuhkruga ja puistasin peale pähklipuru.

Sulatasin või ja fariinsuhkru ja segasin sellesse segusse kaerahelbed. Raputasin selle segu puuviljade peale.

Küpetasin 205C pöördõhu juures 20 minutit.

Serveerisin soojalt või leigelt vanillikreemiga. Aga külmalt maitseb ka hea :)

Vahukoor, besee ja marjad

Seekord tegin kihilise magustoiduna. Polegi midagi lisada. Maasikad, mustikad, väikesed beseetükid ja vahukoor.

Second best thing in the world :)

Ahvileib

Sain ajutiseks kasutamiseks ahvileiva vormi, et enne kui vormi ostma minna, teaks millega ka tegu.
Vaatasin natuke internetis ringi ja uurisin kuidas seda küpsetist mujal maailmas tehakse.
Küpsetis osutus äraütlemata menukaks.
Tegemist on suht lihtsa, paljude pisikeste kaneelisaiakeste kogumiga, aga väga rikkalikult suhkrune ja kaneeline ning saiatükke saab näppida kenade väikeste ampsudena:)

Taignaks kasutasin Bertinet' seda magusa saia retsepti.
Segasin lõikelauale 1 dl suhkurt ja 1 paki kaneeli.

Kallasin taigna sinna peale ja lõikasin taignast väikesed pallikesed (kaootlise suurusega, aga u 3*3 cm vist). Veeretasin pallikesed korralikult suhkru ja kaneelisegus ja panin vormi. Kui kõik oli valmis lasin taignal vormis natuke veel kerkida ja kallasin üle fariinisuhkru ja sulavõi seguga (u 80 g võid ja 2 dl fariinsuhkurt), määrisin võisegu ilusti ühtlaselt laiali ning küpsetasin 200 C pöördõhu juures 20 minutit ja 160 C pöördõhuga 10 minutit. Lasin jahtuda ning kummutasin ahvileiva vormist välja. Tume värv ei ole mitte kõrbemisest vaid fariinsuhkrust:)