Brokoli+suvikõrvits, ahjus röstituna

Mulle endale hakkab ka vaikselt tunduma, et brokoli ja lillkapsas ja nende erinevad variatsioonid on suht vaimuvaesed ja hakkavad jubedalt ära tüütama. Aga kui juba on vaeva nähtud ja otsitud viise, kuidas seda "paastuaega" (loe: suveks saledaks) vähegi huvitavamaks muuta, siis võib ju tuleviku tarbeks ideed siia kokku ka koguda.  Igatahes luban, et oma argipäevast lõunamenüüd (tomat, kurk ja kodujuust :P) siia postitama ei hakka, aga "köögiviljade eri" jätkub...

Pildil oleva suvikõrvitsa ja brokolisegu teeb huvitavaks asjaolu, et seda röstiti ahjus, kõrgel kuumusel ja köögiviljad pandi tulikuumale ahjupannile. Idee nami-namist.
Vaja läks:
1 brokoli
1 suvikõrvits
2 suurt küünt küüslauku
oliivõli ja soola-pipart
natuke sidrunimahla

Tükeldasin brokoli ja suvikõrvitsa, viilutasin küüslaugu ja segasin kõik läbi oliivõliga.
Ajasin ahju kuumaks (240C pöördõhul) ja ahjupanni panin ka ahju sooja. Kui ahi oli õigel temperatuuril (mitte näidiku järgi vaid termomeetri näidu järgi), valasin köögiviljad pannile ja röstisin neid ahju kõige alumisel siinil 10 minutit. Selle ajaga sai suvikõrvits pehmeks ja brokoli just täpselt õige parajusega krõmpsuks.
Peale soola ja pipart, natuke sidrunimahla sidrunist pigistada ja valmis.

Pikkpoiss suvikõrvitsa ja hakklihaga

Kotletide praadimine ei ole just mu lemmiktegevus. Lihtsam on pikkpoissi teha või veel lihtsam on  kogu kupatus keeksivormi panna ja siis rahumeeli lasta sel ahjus küpseda.

Nii et ega siin retseptis miskit erilist ei ole, tavapärane kotletitaigen suvikõrvitsaga, seekord vähe rohkema suvikõrvitsaga.

Vaja läks:

400 g hakkliha

2 keskmist suvikõrvitsat riivituna ja nõrutatuna

2 muna

1 dl hapukoort

1 dl riivsaia (kui liiga vedel taigen on, siis rohkem)

soola-pipart

1-2 suurt küüslauguküünt

peale soovi korral riivitud juustu

Segasin ained omavahel, panin taigna kahte 15 cm keeksivormi, mis olid küpsetuspaberiga vooderdatud ning küpsetasin algul 250C pöördõhu juures 10 minutit ja siis 1 tund 160C pöördõhuga. Umbes 10 minutit enne lõppu, riputasin peale riivjuustu.

Lasin fooliumi all rahuneda pool tundi ja valmis ta oligi.

Külm küüslaugu-kurgikaste on kõrvale väga mõnus.

Röstitud köögiviljad halloumiga

Meie selle suve ja sügise lemmikeelroog ja/või salat.

Muidugi tänu kitsepiimast halloumile.

Kevade poole sõime seda halloumit värske salatiga, suve teisel poolel aga grillitud või röstitud köögiviljadega.

Retsepti ei olegi, kogused on siin umbes neljale.

Paprikaid 3 tk

Suvikõrvits (noor ja väike)

kirsstomateid kümmekond tükki

küüslauku 4-5 suurt küünt

punast sibulat 2 tk

halloumit 200 g

oliivõli paar sortsu

tüümiani

soola-pipart

Panin ahju 200C pöördõhule soojenema.

Klaasist ahjuvormile panen pooleks lõigatud paprikad, küüslauguküüned, punase sibula kuueks lõigatuna, suvikõrvitsaviilud ning kirsstomatid.

Nõristan peale oliivõli, segan läbi ja panen ahju küpsema, nii umbes 15 minutit (et ikka tiba krõmpsuks jääksid).

Kui köögiviljad hakkavad juba pruunistuma, riputan peale halloumi ja tüümianilehti.

Küpsetan veel umbes 4-5 minutit, kuni halloumi hakkab pruunistuma.

Jahvatan peale piprat ja soola.

Maitse järgi balsamicot ka. Seda võib ka muidugi pärast otse taldrikule peale nõristada. Kuna mõnele näiteks meie perest meeldib balsamico vähem kui teistele, siis enamasti ma nii teengi, et enda taldikule panen balsamicot ka. :)

Hr. Lind veinisoovitus nr. 851

Sellesinase eelroaga on mul isiklikult hea suhe. Selles on olemas kõik head ja kokkukäivad koostisosad, mida küpsetatuna süüa meeldib, kuid sellevõrra on loomulikult soovituse andmine veinideks sinna kõrvale ka pisut raskem.

Halloumi nõuab oma, paprika oma, ka tomati võiks erikäsitluse alla võtta. Seega hakkame hoolega pihta.

Kitsejuustu juurde võiks sobilikumad soovitused olla nii Sauvignon erinevatest maadest, Pinot Grigio, Chenin Blanc....

Loomulikult on ka nt Provence´ist pärit rose´d selle eelroaga täiesti paaritatavad. Punastest paned täppi Valpolicellaga. Tomati juurdevõiks proovida ka värsket Chardonnayd või Merlot´i. Samuti noored Rose´d hispaaniast...

No soovitusi on siin nüüd küll kuhjas, aga mida tegin siis ikkagi mina. Olin igav ja valisin veini taas Madjarite maalt, just sealt, kust tulevad ka tonnide kaupa paprikad ja ka kitsejuust ei ole neile võõras. Hinnaklass odav, vein tavaline, kuid suviseks toiduloputuseks hea J

Chapel Hill Pinot Grigio

Värske, vürtsikas ja elava iseloomuga Pinot Grigio. Küpse tsitruse, rohelise õuna lõhn koos tasakaalustatud happesuse ja ümara maitsega. Keskmise täidlusega  vein on suurepärane aperitiiv ja starterikõrvane. Terviseks!

Lastele.

Nalja teete või, pole veel mina näinud ühtegi last sellist asja söömas (loodetavasti neid siiski on). Seega olge ükski kord lahked ka lastele ja andke neile jäätist :).

Suvikõrvitsaõied mozzarellatäidisega

Kuna ähvardati, et haigekassa hakkab koguma paksudelt maksu, siis suures raha-niisama-ära-andmise hirmus ei julge enam rasvaküpsetisi süüa, olgu need siis või õlletaignas frititud suvikõrvitsaõied. Kuna siin nalja pole miskit, pere peale meil koguneb nii mõnigi lisakilo ja raha ei jää nagunii sentigi üle :), siis suvikõrvitsaõied tuli panna ilma igasuguse taignaümbriseta ahju.
Aga juustutäidisest ja jahedast mullijoogist õite kõrvale ei loobu ka maksuhirmus :)

Vaja läks:
suvikõrvitsa õisi (umbes 10 oli mul)
1 pall mozzarellat
basiilikulehti sama palju, kui õisi
head oliivõli
soola-pipart

Panin ahju 200C pöördõhule soojenema.
Puhastasin õied, täitsid mozzarellatükide ja basiilikulehega ning ladusin ahjuplaadile. Niristasin üle oliivõliga ja panin ahju röstima, kuniks juust oli sulanud ja õied hakkasid kuldseks minema.
Võtsin ahjust välja, jahvatasin peale soola ja pipart ja oligi valmis.

Kõrvale sobib suurtele inimestele väga hästi külm ja kuiv mullijook.

Suvikõrvitsa-seesamiseemne-juustumuffinid

Kõik. Suvikõrvitsad on nüüd otsas. Kuigi sügavkülmas on neid muidugi veel, aga neist saab teistuguseid toite teha.

Viimane sellesügisene suvikõrvits sai riivitud muffinitesse.

Retseptiidee leidsin foodgawker.com kaudu.

Muffinid olid ausad, maitsesid head ja eriti hästi sobisid tomatisupi kõrvale.

Vaja läks:

u 300 g jämedalt riivitud suvikõrvitsat

1 dl riivitud juustu (kasutasin Old Saare juustu)

4,5 dl jahu

1 spl küpsetuspulbrit

värskelt jahvatatud piprat

1 tl soola

2 spl seesamiseemneid + pealeriputamiseks nii palju kui soovi on

1 tl basiilikut (kuivatatud)

2 suurt muna

2,5 dl petti või keefiri

6 spl oliivõli

Alustuseks panin suvikõrvitsa nõrguma ja ahju sooja. Kloppisin munad lahti, lisasin peti ja õli. Teises kausis segasin kokku kuivained (sh seesamiseemned) ja juustu. Jahusegusse segasin muna-peti-õli segu ning korralikult kuivaks nõrutatud suvikõrvitsa. Segasin kõik ilusti läbi (NB! ei tohi üle segada).

Jagasin taigna 12 muffinimvormi vahel, riputasin peale seesamiseemneid ja küpsetasin 180C pöördõhus 30 minutit (kuni tikk enam-vähem kuivaks jäi).

Maitsesid leigelt paremini kui külmalt, nii et järgmistel päevadel süües tasub natuke soojendada.

Suvikõrvitsast kolm eelrooga: hea, parem ja parim.

Ei teagi, kas alustada paprikatest tehtud eelroogadest või suvikõrvitsast. Ei hakka viite eraldi postitust tegema, piirdun praegu kahega. Esimeses kolm suvikõrvitsaeelrooga, üks pidulik, üks vähem pidulik ja üks tavaline salat põhiroa kõrvale. Teises grillitud paprikaga eelroad. Kolmas postitus tuleb küll ilmselt ka, crostinidest (neid me hakkame täna õhtul katsetama).

Et mis siis nüüd juhtus, et selline antipastide uputus?! Kuna mr.L peab serveerima järgmisel nädalal head (ja huvitavat ja sellist mida tuleks koha peal teha ehk mis ei oleks täielikult ette valmis tehtud ja mida võiks teha ka grillil) eelrooga prosecco kõrvale, siis surfasime retseptides, otsisime ideid ja katsetame. :D

Kolm eelrooga suvikõrvitsast said hinnanguks hea, parem ja parim.
Ehk siis jogurtikastmes punase sibula ja suvikõrvitsa salat oli hea.
Suvikõrvitsa carpaccio oli parem ja prociutto grillitud suvikõrvitsatega oli parim (laulan tõesti seekord kiidulaulu selle koosluse ja kastme harmooniast jnejne, jätan ülejäänu kirjutamata ja võimaluse teil endil ette kujutada ülivõrdes kiidulaulu:))  ja nõustun G.Ramsay'ga, kes oli selle imelise eelroa oma Maailma Köögi raamatusse valinud).

Nr. 1 - Prociutto koos grillitud suvikõrvitsaga
Vaja läheb:
2 suvikõrvitsat
100 g prociuttot (meil oli Serrano sink)
Oliivõli
soola-pipart

Kastmeks:
2 spl balsamicot
poole sidruni mahl
1 spl mett
soola-pipart
tüümianilehti
6 spl eriti head oliivõli (mulle maitseb näiteks Portugali Santa Vitoria oliivõli Sadama turu Portugali poest, PS poe omanik ei tea midagi sellest reklaamist!)
petersellilehti

Viilutasin suvikõrvitsa, määrisin viilud oliivõliga ja purustasin peale soola ja pipart. Valmistasin kastme, segasin kokku balsamico, sidrunimahla ja mee, vispeldasin sisse oliivõli ja lisasin tüümianilehed, maitsestasin soola ja pipraga.

Sättisin singiviilud taldrikule. Mr.L grillis suvikõrvitsaviilud.
Grillitud suvikõrvitsaviilud panin singi peale ja nõristasin kastme peale. Peale riputasin petersellilehti. Mr.Ramsay riputab peale ka seedermänniseemneid, mina ei pannud seekord sellel põhjusel, et poes lihtsalt polnud neid:(.

Nr. 2 - carpaccio suvikõrvitsast:
Suvikõrvitsast koorijaga viilutada imeõhukesi ribasid niipalju, kui carpaccio soovi on.
Segasin kokku poole sidruni mahla ja u 1 spl oliivõli, segasin kastme suvikõrvitsaribadele ning lasin seista külmkapis umbes 15 minutit.
Riputasin peale soolahelbeid, purustasin piprat ning raspeldasin parmesaniviile.

Nr. 3 - salat suvikõrvitsast ja punasest sibulast.
1 pisike suvikõrvits
1 punane sibul

1 dl maitsestamata jogurtit
poole (väikese) sidruni mahl
1 spl oliivõli
soola-pipart

Viilutasin suvikõrvitsa nagu kurgi kurgisalatiks. Viilutasin ka punase sibula. Segasin nad kokku.
Jogurtisse pigistasin sidrunimahla ja nõristasin oliivõli, segasin ja maitsestasin soola ja pipraga.
Segasin kastme salatisse.
Eriti hea oli grillliha kõrvalroaks!

Sidrunimaitseline suvikõrvitsakook

Suvikõrvitsauputus meie kodus pole veel pihta hakanud, kuigi ega enam pikalt lähe!

Aga Saaremaal juba uputab kõrvitsatega! Ja kui oli vaja üks kook ruttu laupäevaks kaasa küpsetada ja kapist vaatas vastu kaks suurt suvikõrvitsat, mis grillimiseks juba tiba üle kasvanud, polnud pikemalt mõtlemist, kui et poodi ja sidruneid ostma!

Koogiretsept on pärit BBC GoodFoodist ja tehtud suuremate mugandusteta, lihtsalt üks sidrunivaabakiht on vahelt ära jäetud, tundus, et see läheks juba liiaks ja koogi tekstuur ei nõudnud ka sileda kihiga katmist enne kreemitamist.:) Kõlab jube targalt, vist:P

Kook oli uskumatult hea ja värskendavalt sidrunihapu! Üllatusena proovisid ja kiitsid ka need inimesed, kes tavaliselt ei pane sellist koogitükki suhugi, kus miski suvi- või muu kõrvitsaline sees on! :)

Ja päev millal me seda kooki sõime, oli ka imetore, ühel kaunil Saaremaa kõrval asuval väikesaarel. Ma tahaks ka juba pensionile ja Saarde tagasi........(ohkan igatsevalt);)

Koogi juurde! Vaja läks:

200 g võid
3 sidrunit
200g suhkrut 
3 muna

1 keskmisest veidi suurem suvikõrvits, jämedalt riivitud ja nõrutatud!!! Kui korralikult ei nõruta, jääb koogi tekstuur selline clafoutis'-sarnane, aga maitse on ikka väga hea!

1 tl mooniseemneid

1 tl vanilliekstrakti

200g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

Kreemiks läks vaja:

50 g võid

150 g tuhksuhkrut

400 g pakk toorjuustu

sidrunimahl (koogitaignast ülejäänud sidrunitest)

Hõõrusin või ja suhkru vahule, lisasin ükshaaval munad, jätkates vahustamist. Riivisin kahelt sidrunilt koore ja pigistasin kolmelt sidrunilt mahla. Sidrunikoore lisasin või-munasegusse, edasi läks sinna vanilliekstrakt, mooniseemned, nõrutatud suvikõrvits ja 1 spl sidrunimahla.

Segasin kokku kuivained ja lisasin segusse.

Küpsetasin väikesel ahjuplaadil, aga võib ka kahes lahtikäivas koogivormis (20 cm) 160C pöördõhus umbes 30 minutit, kuni tikk puhtaks jäi.

Jahutasin koogi vormis maha, kummutasin välja ja lõikasin pooleks. 

Segasin kokku kreemi, pehmest võist ja toorjuustust ja tuhksuhkrust, lisasin allesjäänud sidrunimahla. Määrisin kreemi ühele poolele, tõstsin teise poole peale ja määrisin ka koogi peale paksu kihi toorjuustukreemi. Kui soovi on, võib ka kreemi peale mooniseemneid kaunistuseks panna.

Enne laualekandmist võiks külmas seista. Meil oli küll öö otsa külmas, aga siis tunnike merel ja siis lihtsalt laual (varjus) ja kreem ära ei sulanud!

Enam värskemat lesta ei saa:) Otse võrguga merest ja grillile:)

Just üks õhtu avaldasin arvamust, et maailma kõige-kõige parem toit on värsked keedukartulid, värske praetud lest ja tomati-kurgisalat hapukoore ja tilliga.Aga lesta kohta pole muud öelda, et ega oma juurtest ju ei pääse. Võid ju küll ööbikukeeli (loe:tallekeeli) ja kammkarpe süüa, aga kõrvad plaksuvad lesta peale! :)))

 Mr.L ei nõustunud minuga, aga ta ei suutnud midagi maailma parimaks pakkuda, proovis nalja visata, et  hakklihakaste (kes ei tea, siis mr.L ei kannata hakklihakastet silmaotsaski ja meie väikesed Linnulapsed saavad hakklihakastet (ja ka makarone hakklihaga) ainult siis kui mr.L on kodust ära). :))

Suvikõrvitsahooaja lõpetuseks...

... viimased selleaastased suvikõrvitsatoidud.

Pidulik suvikõrvitsahooaja lõpetamine pisipisikeste oliivõlis röstitud suvikõrvitsapoegadega, millele peale näpuotsaga meresoolahelbeid ja kõrvale valge, külm ja kuiv vahuvein :)))

Teine ja (ka sel hooajal viimane) suvikõrvitsaroog, mis Linnupere poolt heaks kiideti ja paluti järgmistel hooaegadelgi korrata oli selline:

2 väiksemat suvikõrvitsat

400 g noorlooma hakkliha

2 suurt porgandit

3 suurt küüslauguküünt

400 g purustatud tomatit

2 tl Herbamare köögiviljapuljongit

u 1 dl vett

1 tl jahvatatud vürtsköömenit

soola, pipart (ei hakka vist lisama, et meresoola ja värskelt jahvatatud pipart)

oliivõli praadimiseks

Tükeldasin porgandi ja purustasin küüslaugud, praadisin oliivõlis porgandit mõne minuti, lisasin küüslaugu. Praadisin veel minuti keskmisel kuumusel. Lisasin suvikõrvitsatükid ja praadisin seda segu minutid.

Teisel pannil pruunistasin hakkliha ja valasin suvikõrvitsasegule peale. Segasin läbi ja lisasin purustatud tomatid. Maitsestasin ja lasin podiseda umbes 15 minutit.

Serveerisin küll kartuli-porgandipudruga, aga ma arvan, et palju maitsvam oleks hoopis riisiga! Järgmine kord teen kõigesööjatele riisiga ja kartuliusku inimestele kartulipudruga :P

Suvikõrvitsast viiendat, kuuendat ja ka seitsmendat moodi :)

Seekord siis kolme-käiguline suvikõrvitsaõhtusöök, mida meie pesakonnas söödi reedel, mis juhtumisi oli ka vabariigi taasiseseisvumise päev ja minu noorpõlveunistuse täitumise eelõhtu. Naljakas, kuidas unistused võivad täide minna :D Kahjuks enamasti alles siis, kui nendest enam ei unistatagi nii väga :( Muidu oleks vist õnn liiga suur, et korraga taluda :) Unistuseks siis korra elus olla U2 kontserdil ja unistus pärit aastast 1990, kui ma olin keskkooli viimases klassis ja olime Iirimaal, elasime vahetusperes. U2 oli siis just tagasi USAst, meeletu edu, Joshua Tree lõi ikka veel metsikuid lained, Rattle and Hum oli just väljas. Terve Iirimaa kohtles neid kui rahvuskangelasi. Vaatasime Rattle and Humi filmi perepoegadega vist korda 5 :) Käisime Dublinis, lonkisime perepoegadega pubides, kus Bono (kes pole kunagi mulle eriti imponeerinud :P) olevat armastanud käia. U2 kontserile minek tol ajal oli meie jaoks ULME!!! Isegi unistamiseks liiga võimatu :) Aga meeldima mulle U2 muusika tol ajal hakkas (ja Edge ja Adam ja Larry on ka nii cool'id :P) Vahepealse aja jooksul on U2 teinud muusikat, mis mulle korda eriti ei ole läinud ja siis jälle paar asja, mis mulle kohe väga meeldisid. Aga mis seal salata, kui mu sõprade käest küsida, mis Kirsikese lemmikbänd on, siis ilmselt enamik ütleb esimese asjana U2 (mis muidugi ammugi pole enam ultimate truth). 15 aastat hiljem olin Milano lähedal, kui neil oli Milanos kontsert, ei läinud ligilähedalegi (mitmetel põhjustel, kuigi südamepõhjas oleks tahtnud). Ja Göteborgis olid nad paar aastat tagasi, aga ka siis oli mul tähtsamat teha. Ja siis nüüd, 20 aastat hiljem, ei kasutanud ka kohe esimest võimalust, et pilet osta. Aga pilet tuli ise mu juurde. 1 pilet. Põdesin veidi hinges. Vanasti kui kuskil üksi käisid, oli see märk, et sul pole sõpru :D Lapsepõlvetraumad :D Aga sain üle ja olin rõõmuga valmis ka üksi minema. Ja siis tuli ka variant minna kaaslasega. Hopsti! Lase asjadest lahti ja kõik laheneb iseesest kõige paremal moel! Mul oli suurepärane laupäev, 21.august 2010! Ja seda koos inimesega, keda ma olin enne näinud täpselt 1 kord (aga selle eest kestis see üks kord u 10 tundi ja oli väga vahva). Kui sa seda kunagi lugema juhtud, siis aitäh, Anu! :) Suurepärane oli ka eelmise päeva kolmekäiguline suvikõrvitsasöök :)

Esimene käik oli suvikõrvitsapüreesupp.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat, kooritult ja tükeldatult
2 küünt küüslauku oliivõli
4 dl puljongit
50 g riivitud parmesani
1 dl rõõska koort (võib ka näiteks toorjuustu)
suur peotäis värsket basiilikut
sama suur peotäis värsket peterselli
musta pipart
(vajadusel soola)
krutoone umbes 4 viilust röstsaiast

Praadisin suvikõrvitsat ja küüslauku oliivõlis umbes 10 minutit. Valasin peale puljongi ja keetsin veel 10 minutit. Lisasin ürdid. Blenderdasin püreeks. Panin saiakuubikud ahju 200 C juurde. Ajasin uuesti püree uuesti keema, lisasin rõõsa koore ja juustu. Serveerisin krutoonidega. Linnulaps nr 1 algul keeldus ja ajas mingit krevertipüreesupijura, mis olevat ainuke supp, mida ta söövat. Siis proovis ja sõi korralikult. Ülima kiitusena kõlas see, et supil ei pidavat olema üldse suvikõrvitsa maitset:) Pearoaks oli suvikõrvitsakotletid vürtsköömnetega.
Vaja läks:

2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat riivitult

1 riivitud porgand

1 hakitud sibul

2 dl jahu

3 muna

soola ja pipart

1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 tl küpsetuspulbrit

Panin riivitud suvikõrvitsa sõelale, segasin juurde soola ja panin nõrguma umbes pooleks tunniks. Segasin juurde porgandi ja sibula. Kuivained segasin omavahel. Segasin munad suvikõrvitsa juurde ja lisasin kuivained. Praadisin kotletid oliivõlis kuldseks.

Kõrvale serveerisin keedukartulit ja küüslaugu-kurgi-hapukoorekastet. Magusaks oli suvikõrvitsa-šokolaadikook vaniljekastmega. (BBC GF ainetel)
Vaja läks:
400 g suvikõrvitsat (kooritud, seemned eemaldatud ja riivitud)

4 dl jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud nelki

1,2 dl kakaod

muskaatpähklit, riivitud

näpuotsaga musta pipart

2 muna

1 dl oliivõli

2,5 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

100 g pähkleid tükeldatud

1 kotike vaniljekastmepulbrit

2,5 dl piima

Segasin kuivained omavahel. Suvikõrvitsa juurde segasin munad ja oliivõli, lisasin kuivained ja pähklid. Valasin taigna 26cm vormi ja küpsetasin 160C pöördõhus 60 minutit.

Lasin koogil täielikult jahtuda ja serveerisin vaniljekastmega.

Kõik on küll fantastiline, minu isiklikuks suureks lemmikuks on veel näiteks suvikõrvitsa ja kirsstomati ja keedukartulifrittata, aga järgmisel aastal ma ilmselt suvikõrvitsataimi maha ei pane :))))

Suvikõrvitsast kolmandat ja neljandat moodi

Tegelikult mulle väga meeldib see igaaastane suvikõrvitsate - ja suvikõrvitsaõite uputus. See annab mulle võimaluse süüa frititud lilli (näiteks niimoodi) ja hiljem, talvel, säästab mind hooajavälistest kiusatustest osta poest mingit x-päritolu zucchinisid. Igakord kui talvel poes näen ahvatlevalt ilusaid pisikesi zucchinisid, mõtlen hilissuve suvikõrvitsauputusele, verinoortele, hõrkudele, just korjatud suvikõrvitsatele ja hooajalisele toitumisele ;) Ja jätan poest välismaa kõrvitsad ostmata :P
Eelmistel päevadel tegin suvikõrvitsakotlette.
Ühed on lihaga kotletid ja teised ilma lihata.
Retseptid on nami-namist, jällegi väikeste muudatustega.
Mõlemad kotletid on väga maitsvad ja lihata kotletid said mulle üllatusena menukamateks, kui lihaga kotletid. Isegi vanim Linnulaps, veendunud lihausku teismeline, teatas, et neid köögiviljakotlette tuleks teinekordki teha!!! Lihaga kotletid:
Vaja läks:
400 g hakkliha
300 g riivitud suvikõrvitsat
100 g toorjuustu
1 muna
1 dl riivsaia
1 tl soola
musta pipart ja rohkelt basiilikut
Segasin ained kokku. Vormisin kotletid ja praadisin õlis.

Lihata kotletidele läks vaja:1 sibul
6 keedetud kartulit
2 porgandit
2 suvikõrvitsat
4 spl jahu
3 muna
0,5 tl (või rohkem)
aroomisoola ja 0,5 tl valget pipart

Tampisin kartulid pudruks, riivisin porgandi, sibula ja suvikõrvitsa. Riivitud suvikõrvitsa panin korraks soolvette seisma ja siis pigistasin vee välja (siis ei jää kotletid liiga vesised ja püsivad paremini koos). Kloppisin munad lahti, segasin sisse jahu ja maitsestasin. Tegin segu väga tugeva maitsega, oleks võinud veel tugevama teha, sest köögiviljad tõmbasid ikka väga tugevalt maitset endasse). Segasin ained kokku, lasin natuke seista ja praadisin õlis.

Mõlemate kotletide kõrvale sobisid imehästi hapukoore-küüslaugu-värske kurgi kaste ja värsked keedetud kartulid!!! Salatilehtede salat hapukoore ja suhkruga ka :)
Ja täna tahtsin teha türgipärast suvikõrvitsarooga ja ennäe imet :O ühtegi korjamiskõlbulikku kõrvitsat peenral pole täna :))) Linnud peavad sööma täna kana saltimbocca't:)

Suvikõrvitsast nii ja teisiti

Suvikõrvits on ainuke köögivili, mis meie "põllumaa" peal korralikult kasvab. Ja igal aastal on meil suvikõrvitsauputus. Sel aastal hakkas vähe varem peale, kui tavaliselt. Kõik naabrid on suvikõrvitsaga varustatud ja iga päev sööme erinevates variantides, küll täidetuna põhiroaks, siis röstituna või grillituna salati asemel, küll kotleti sisse panduna ja saia sisse riivituna (sellest lapsed ei tea ametlikult midagi :P) :)
Hoidistasin ka. Eelmisel aastal tegin suvikõrvitsa-arooniamoosi.
Enamik sellest tarbiti ära morsina, osa sain ka muffinitesse/keeksidesse panna. Arooniate valmimiseni on praegu veel aega küllalt, aga kui siis veel suvikõrvitsaid jagub, teen kindlasti seda moosi ka veel. Nädalavahetusel tegin BBC GFi retseptide (mida natuke timmisin oma maitse järgi) põhjal kahte sorti moosi, üks oli magus ja teine mitte. Ega täpselt ei tea, kuidas välja tuli, maitsete täielikuks segunemiseks pidavat aega minema, väidab GF. Magusaks moosiks läks vaja:
1,8 kilo suvikõrvitsat, koorituna ja tükeldatuna
1 kilo suhkurt
1 pakk moosipaksendajat
4 suurt sidrunit
100 g inverit

Panin suvikõrvitsatükid potti koos ühe sidruni mahlaga. Kuumutasin ja segasin kuni mahl hakkas kõrvitsast välja tulema. Riivisin potti kõikidelt sidrunitelt koore, pigistasin kõikidest sidrunitest mahla ja panin ka sidrunipoolikud potti keema. Keetsin päris kaua, umbes pool tundi, et kõrvits pehmeneks. Lisasin vahepeal ka riivitud inveri potti. Siis lisasin suhkru ja paksendaja. Keetsin u 15 minutit.
Võtsin välja sidrunipoolikud ja viskasin minema.
Osade kaupa blenderdasin moosi ühtlaseks.
Keetsin veel umbes 5 minutit, kuni moos oli piisavalt paks.
 Sellest kogusest sai veidi vähem kui 2 liitrit želeed.

Soolasesse moosi ehk suvikõrvitsa chutney'sse läks vaja:
2 sibulat, tükeldatuna
500 g suvikõrvitsat
500 g tomateid
250 ml valge veini äädikat
2 haput õuna
1 spl sinepiseemneid
1 kaneelipulk
vürtspipart, 6-7 tera
musta pipart, 10-15 tera
pool muskaatpähklit  riivituna
nelki 5-6 tera
4 küüslauguküünt, purustatuna
ingverit u pöidla suurune jupp, riivituna
250 g tumedat suhkurt (ma kasutasin fariinsuhkurt)

Panin kõik ained potti ja keetsin u 45 minutit. Sellest kogusest tuli u 1,3 liitrit chutneyt. Lõpptulemus oli natuke magus ja natuke terav. Loodan südamest, et paari-kolme nädala pärast on maitse vähe rohkem teravamaks tõmmanud.

Suvikõrvitsaleib

Viimasest postitusest kuu möödas. Vahepeal on väga palju juhtunud, kuid mitte meie köögis. Käisime isand Linnuga Itaalias, erilisi maitseelamusi ei saanud, kõik oli hästi tehtud ja rahvuslik, kuid mitte midagi erakordset. Parima elamuse jättis sealihalõik "po staropolska" purvavikukastmega ja seda me sõime viimasel reisiõhtul siinpool Varssavit ühe hotelli restoranis. See-eest saime kustumatuid mälestusi rattasõitudelt Dolomiitides, Passo Stelvio on tehtud! Kurva punkti meie ilusti alanud reisile pani ränk õnnetus meie sõpradega. R.I.P Colin, Wendy ja Mike. Köögis ei ole end siiani kuidagi käima suutnud tõmmata, seda nii kurbade sündmuste pärast, kuid peamiselt sellepärast, et seeni on nii palju, rõhk on olnud seente sissetegemisel.
Aga täna jälle üle hulga aja vaba päev ja võtsin aja maha iseenda jaoks, st küpsetamiseks.
Tegin suvikõrvitsaleiba (nami-nami ainetel) ja pesto-toorjuustupirukaid (qsti blogist, sellest järgmistes postitustes).

Suvikõrvitsaleiva jaoks läheb vaja:
1 keskmine suvikõrvits
3 lahtiklopitud muna
1 sidrun (koort ei pannud, kuigi algretseptis oli)
7 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
1,25 dl suhkrut
75 g seedermänniseemneid
Riivisin suvikõrvitsa (jämedama riivipoolega), kloppisin lahti munad, segasin suvikõrvitsa, sidrunimahla ja soola munadega. Lisasin suhkru ja segasin hoolega läbi. Segasin jahu ja küpsetuspulbri kausis ning tegin jahu keskele augu ning kallasin sinna kõrvitsasegu ja seemned.
Segasin ühtlaseks (läks käte abi vaja). Panin segu leivavormi ja küpsetasin 185C juures 65 minutit.

Täidetud suvikõrvits

Juba mitmendat aastat on meil augusti lõpus suvikõrvitsauputus.
Täidetud suvikõvits on meie peres suht tavapärane sel aastaajal.
Eelmise aasta retsepte ma ei talletanud, tänane katsetus on seega täitsa uus.

Poolitasin suvikõrvitsa ja kaapisin välja sisu. Pruunistasin pannil kanakintsufilee tükid ja lisasin suvikõrvitsa sisu. Praadisin suht kõrgel tulel, lisasin soolatud kappareid umbes supilusikatäie ja hakkisin peeneks ühe pisikese piripirikauna ja lisasin pannile. Praadisin selle veel korra läbi ja valasin kaussi.
Sinna panin umbes 150 g fetat ja segasin läbi.
Segu läks edasi suvikõrvitsasse ja peale panin riivitud juustu. Ahjus oli umbes 20-25 minutit 200C pöördõhus.
Suurele Linnule meeldis ja väikestele Lindudele tegin igaks juhuks mannaputru.

Suvikõrvitsaampsud

Suvikõrvitsa hooaeg nüüd täies hoos.
Kui eelmisel suvel tegin kõikvõimalikke täidetud suvikõrvitsaid ilma igasugu retseptideta, siis nüüd võtsin teadlikult ette internetiavaruste läbikammimise, et leida uusi ideid, mida suvikõrvitsast teha.

Esimene katsetus oli suvikõrvitsavorm, mida isand Lind palus tulevikus enam talle mitte serveerida :)
Kuigi see omletitaoline taigen mulle väga meeldis ja ilmselt läheb tulevikus kordamisele mingi muu täidisega.

Teine katsetus oli eile õhtul.
Vaja oli teha nö side-dish, kuna salatit ei tahtnud teha. Valisin tegemiseks Nami-namist suvikõrvitsa ampsud.
Vaja läheb:
suvikõrvitsat (isand Lind sõi 1 kõrvitsa üksi ära)
õli
küüslauku
basiiliku või mündilehti (ma panin mõlemat)
valge veini äädikat
soola-pipart

Suvikõrvitsa lõikasin 5 mm tükkideks ja praadisin õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Seejärel panin viilud serveerimistaldrikule, igale viilule panin peale hästi õhukese viilu küüslauku, pool lehte basiilikat ja münti.
Peale jahvatasin soola ja pipart ja piserdasin üle veiniäädikaga. Lasin natuke taheneda (retsept soovitas 2 tundi, aga minu meelest olid nad poolleigena väga maitsvad).
Isand Lind sõi peaaeg kõik üksi ära ja tahtis teada, kas ma tahan temast lahti saada, et teda lõhki sööta üritan :)))

Täidetud ja täitmata suvikõrvitsaõied

Alustama peaks vist sellest, et plaaninud olen juba mitu aastat teha neid frititud suvikõrvitsaõisi.
Nad lihtsalt on ju nii ilusad.
Siis võiks ju jätkata sellega, kuidas ma üksõhtu vaidlesin ühe prantslasega teemal kas süüakse isas- või emasõisi :D:D:D
Ja loomulikult olin mina see, kes pidi silmad maha lööma. Ei tea kust ma selle teadmise küll võtnud olin, et isasõisi ei sööda :S

Aga nüüd on õied tehtud ja söödud. Täitsa ok amps on. Aga see taigen, millesse ma õisi kastsin!!!
Kavatsen selle taignaga hakata tegema edasipidi nii kana- kui kala- kui krevette ja mida iganes.

Asja juurde:
Vaja läheb umbes 3 õit sööja kohta.

Tegin 10 õiega.
Õied tuleb pesta külma veega ja murda ära tolmukad. Lasin seejärel õied ilusti ära kuivada.
Täitsin osad õied basiilikulehe ja tüki mozzarellaga.
Taigen:
1 dl jahu
1/4 tl küpsetuspulbrit
3/4 klaasi soodavett (panin umbes, niipalju, et taigna konsistents oli crepe taigna sarnane.

Ajasin potis õli kuumaks ja seejärel õis taignasse ja potti. Pöörata oli ka vaja paar korda, et ühtlaselt küpseks. Mozarellaga õied hakkasid meeletult pritsima. Isand Linnu kommentaar: rasvased, aga hea maitsega. Nagu pontsikud.

Vol 2 aasta 2010.
Täitsin fetajuustu ja basiilikuga.
Maitsvad! Ega ma eriti aru ei saa, miks ma eelmisel aastal arvasin, et need õied miskit erilist ei ole :) On küll, väga head!