Teisipäev, 28. detsember 2010

Tallekints, aeglaselt küpsetatud

Täiesti ootamatult ja äraütlemata meeldiva üllatusena sain tallekintsu (ja paar kilo ribi ka:)), Vormsil kasvatatud ja puha. Suured tänud kasvatajatele ja kui järgmine kord jälle lammast üle jääb, siis palun pakkuge jälle :).
Ribi küpsetasin köögiviljapadjal rohke küüslaugu ja rosmariiniga, valades seda aeg-ajalt üle sortsu punase veiniga ja praeleemega. Oi, kui hea oli!
Kintsuga võtsin suuremalt hoogu ja esimesele päeval kui peale jõulu jälle rahulikult kodus saime toimetada, võtsin kintsuküpsetamise ette. Algidee ja küpsetamiseajad tulid nami-nami värskest kokaraamatust (just nimelt raamatust, mitte internetist, sest noorhärra Lind on IT-guru ja see pole esimene kord, kui peale tema arvuti parendusi-täiendusi meil terve maja internetita ja/või telekapildita on :D)

Torkasin kintsu augud pika peenikese terava noaga, toppisin sisse küüslauku ja rosmariini, määrisin kintsu sisse meresoola ja pipraga. Panin kintsu kõige suuremale ahjupannile, mis mul kodus oli ja valasin pannipõhja suure klaasitäie punast veini ja sama palju vett.
Küpsetasin algul 200C pöördõhu juures 15 minutit ja siis 110C pöördõhu juures 4,5 tundi. Umbes iga poole tunni tagant kastsin liha pealt leemega pannipõhjalt. Ühe korra valasin sortsu veini ka juurde.

Peale küpsemist mässisin liha fooliumisse ja lasin veel pool tundi taheneda.
Tagasihoidlikult öeldes oli tallekints väga hea :)
Kõrvale tegid lapsed selliseid kartuleid:) Pr.Hulda koorib ja viilutab meil nüüd kartulied ja õunu :D

Reede, 17. detsember 2010

Punase sibula ja tomati fougasse

Jõulud küll lähenevad ja eks jõuluköök töötab ka peaaegu täiskiirusel, aga uusi jõuluretsepte ei olegi katsetanud. Me läheme jõuludeks sel aastal hr.Linnu emakoju ja seal kokkasid nii palju ja kõik tahavad oma oskusi näidata, nii et minul polegi vaja miskit jõululauda planeerida. Inglise puuviljakeeks ja jõulupuding on minu poolt, need on ammu valmis ja laagerduvad. Kui söömiseks läheb, eks siis näha ole, kas pudingutegu veel kunagi ette võtan.

Aga ühel reedeõhtul oli meil siin linnupesas punase veini ja juustu õhtu. Saiaks tegin imekauni ;)mimoosilehekujulise fougasse (algretsept GF-st).
Fougasse on prantsuse, õigemini Provance'i, versioon itaallaste focacciast. Ajaloost niipalju, et vanasti küpsetati focacciat või fougasse't (hogaza Hispaanias, fogassa Kataloonias või pogača Balkanimaades) sellepärast, et aimu saada puudega köetava ahju temperatuurist, ehk siis lapikleiva küpsemiskiiruse järgi hinnati ahju soojust enne kui pärisleivad ahju läksid.

2 mimoosilehekujulise fougasse' tegemiseks läks vaja:
400 g nisujahu
100 g durumnisujahu
1 kotike kuivpärmi
2 tl soola
1 tl suhkurt
350 ml sooja vett
2 spl oliivõli

2 punast sibulat
1 spl oliivõli
päikesekuivatatud tomateid (umbes kümmekond, vastavalt soovile)
rosmariini
Maldoni meresoolahelbeid

Segasin kuivained kokku, lisasin sooja vee ja õli ning sõtkusin taigna. Lasin kerkida umbes tunnikese, kuni taigen oli umbes kahekordne.
Viilutasin sibula peeneks ja praadisin oliivõlis.
Sõtkusin taignasse praetud sibula ja näpuotsaga (võib ka rohkem muidugi;)) rosmariini.
Jagasin taigna kaheks ja rullisin u 2 cm paksused lehekujulised latakad ja tõstsin  küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Lõikasin sisse leherootsud (venitasin auke ka veidi lahtisemaks), panin peale päikesekuivatatud tomatid, rosmariini ja meresoolahelbed.
Lasin veel u 15 minutit kerkida ja küpsetasin 220C pöördõhus u 15 minutit. (Traditsioonilise veekausi asemel pritsisin paar sortsu vett ahjupõrandalet veepritsist poole küpsemise ajal. )

Kohe, st jahtunult, süües oli väga hea. Järgmiseks päevaks pole mõtet jätta!
Originaalretseptis kasutati kirsstomateid. Kindlasti on ka nendega väga hea, tomatihooajal proovin järele.

Neljapäev, 9. detsember 2010

Pehme piparkook

Jõulukiirus ja tegutsemistahe on mind tabanud:) Positiivses mõttes. Arvutis ei ole üldse aega toimetada. Kuidagi ei tundugi enam väga tähtis oma mailboksi tšekkida iga natukese aja tagant ;) Kellel väga vaja on, see saab helistada ka :)
Nuputasin siin mitu päeva, et mida oma pisima lapse jõulupeo lauale kaasa viia, tahtsin teha ülirohke täidisega mahlast kringlit (mille tegemisest ma ka praegu sõltuvuses olen), aga kuna pidu tööpäeval, siis see ei läheks loosi, parim on ta ikkagi kohe. Pehme piparkook, mis on nami-namis juba mitu aastat väga popp, aga minul siiani proovimata, jäi seekord kohe sõelale, plussiks see, et koogi võib valmis küpsetada eelmisel päeval ja järgmisel päeval kreemiga katta. Arvan, et maitseomadused ei kahjustuks, kui ka eelmine päev juba kreemiga katta, sest kook oli ka päev hiljem väga-väga hea!
Tavaliselt ma proovikooke ei tee, sest algaja õnn töötab väga tihti minu kasuks:) Seekord tegin, loodan et uuesti tehes midagi ära ei riku :)

Vaja läks:
400 g jahu
340 g suhkurt (järgmine kord proovin vähem panna, kuna minu jaoks oli tiba liiga magus)
1 spl kaneeli
2 tl jahvatet nelki
1 spl söögisoodat
5 dl keefiri
1 dl pohlamoosi
150 g sulatatud võid

Kreemiks:
200g toorjuustu (kasutasin Farmit)
50 g toasooja võid
3 dl tuhksuhkrut

Kaunistuseks röstitud metsapähkleid ja jõhvikaid.

Segasin kuivained omavahel. Lisasin keefiri ja pohlamoosi (lihtsam on, kui need ka omavahel kokku segada ennem, kui keefir jahuseguga kokku segada, tuleb edasi tegutseda ülikiiresti! nii et kiiremini saab, kui moos ja keefir juba koos) ja sulatatud või.
Valasin taigna klaasvormi (u 20*30, suur kook tuleb!!!), ja küpsetasin 180C pöördõhus 30 minutit (kuni puutikk puhtaks jäi).

Lasin koogi jahtuda, kummutasin vormist välja.
Segasin kreemiained omavahel kokku, hõõrusin siledaks ja määrisin jahtunud koogile.
Kaunistasin pähklite ja jõhvikatega.


Pühapäev, 21. november 2010

Glasuuritud seapraad ehk avalöök jõulutoitudele

Kuidagi ilma planeerimata saabus jõulutoidu hooaja avamine. Tegelikult oleme hapukapsast (õlles hautatud, loomulikult ;) ) ja verivorsti juba söönud, aga see oli kogemata ja kiirustades, nii et ei lähe avalöögina arvesse. Ega eilegi polnud mul plaanis seapraega peret toita, aga hommikul külmakapi inventuuri tehes, selgus, et ega seal suurt midagi pole, peale 2 kilose seakaelakarbonaadi tüki, mille mu armas pr.ema mulle just saatis (ta nimelt on Saaremaa Lihatööstuse payroll'is, nii et Saaremaa toodangu headuses kahtlejatel on õigus kahleda mu objektiivsuses).

Hakkasin siis ideid ja retsepte otsima. Ja jäin pidama nami-namis oleval glasuuritud seaprae retseptil. Tegin 2 kilose lihakäntsaka kaheks, et saaks kahte erinevat retsepti proovida. Aga nimetatud glasuuritud liha osutus nii menukaks, et praegu on ahjus vol 2. Meeste nõudmisel.

Vaja läks:
1 kilo sealiha
soola-pipart
küüslauguküüsi (nii palju kui lihasse mahub)
kuivatatud ploome (ka nii palju kui mahub)

Glasuuriks:
100 g muscovado suhkurt
0,5 spl dijoni sinepit
1,5 spl balsamicot (võib olla viletsamat sorti)
25 g jahu

Torkasin pika peenikese noaga lihast läbi avause, millesse toppisin nii palju küüslauguküüsi ja ploome, kui palju sinna mahtus. Hõõrusin kokku soola ja pipraga. Panin liha ja natuke vett ahjuvormi (liha oli juba toatemperatuuril). Küpsetasin liha 145C pöördõhu juures poolteist tundi. Kastsin aeg-ajalt praeleemega.
Segasin kokku glasuuriained. Kui liha oli poolteist tundi küpsenud, keerasin temperatuuri 210C grillrežiimile (ainult ülevalt tulevale soojusele). Määrsin liha pealt kokku glasuuriga. Küpsetasin 10 minutit.
Enne serveerimist lasin u pool tundi taheneda fooliumi all.
Kastmeks oli seesama glasuuriga segunenud praeleem.

Järgmisel päeval sobis ka ülihästi leivaviilule!

Kolmapäev, 17. november 2010

Moonirullid

Kui ma tahan teha lollikindlalt häid saiu-kooke-pirukaid, võtan riiulist Ida Savi surematu klassikateose. Suur oli mu rõõm lugeda kuskilt (õhtulehest?), et Ida Savi klassika on näiteks Angelica Uudekülli lemmikkokaraamat:) Ma polegi ainuke:) Kuigi ma ei ütleks, et see mu lemmikkokaraamat oleks, lemmikutest mulle meeldib kauneid pilte imetleda ja siis jälle retsepte lugeda ja jälle pilte imetleda ja siis järjehoidjaid neile retseptidele vahele panna, mida kindlasti kunagi teha ja siis jälle pilte imetleda ja võib olla aegajalt ka midagigi lõpuks reaalis proovida.
Ida Savi aga pakub puhast töötegemist. Hästitöötavaid baasretsepte ilma igasuguste suud vesistama ajavate piltideta. Ei mingit meelelahutust. Aga kui tead, mida tahad teha, siis Ida Savi aitab lollikindlalt hea retseptiga.

Kui olin mitu korda juba teinud singi-juustukringlit (Kätrini postitusest inspireerituna, esimene kord retsepti järgi, hiljem juba täiendustega:), vallutas mind tohutu moonirullide isu. Mõtlesin küll, et teen Bertinet' alatitöötava saiataigna mooniseemnete/suhkru/võiga, aga siis mõtlesin ümber, et proovin ära ühe päris moonirulli retsepti.. Ida Savi moonirullid maitsesid kõigile. Pisipiiga pandi enne magama, kui rullid valmis said ja vanad Linnud ei jätnud talle mitte ühtegi pisikest moonirullipoegagi:( Ma siis ühe võtsin ja peitsin ära, et mu väike nukitsamees ka hommikul rullikest saaks :P

Vaja läks:
2,5 dl piima
25 g pärmi
0.75 dl suhkurt
75 g võid
1 sidruni koor, riivitult
0,5 tl soola
400 g jahu

Täidiseks 4 spl sulatatud võid, 3 spl mooniseemneid ja 1-1,25 dl suhkurt

Käesoojas piimas lahustasin pärmi ja suhkru. Lisasin jahu (millesse oli segatud sool) ja sulatatud või.
Sõtkusin taigna (keskmine Linnulaps sõtkus oma 5-6 minutit). Lasin kerkida kahekordeks.
Kummutasin taigna kausist suurele lõikelauale (mugavam oli seda teha kahes jaos). Rullisin õhukeseks, pintseldasin võiga, raputasin peale mooniseemned ja suhkru.  Keerasin rulliks, lõikasin u 2 cm rattad ja lasin veel neil ahjuplaadil u 20 minutit kerkida.
Ahjus lasin küpseda 200C pöördõhu juures u 12 minutit.
Kuigi peale oleks tulnud teha kakaovaap, soovisid Linnud rullid kohe ära süüa. Raputasin siis veidi tuhksuhkurt....

Esmaspäev, 1. november 2010

Egiptuse köök El Pashas

Eelmisel nädalal kutsuti umbes viisteist toidublogijat El Pashasse egiptuse köögi tutvustusele. Õnn ja rõõm oli ka mul sellel üritusel osaleda. Nii kui kutse sain, vastasin jaatavalt, mulle väga meeldivad Lähis Ida maitsed ja lisaks veel boonusena võimalus kohtuda teiste blogijatega :)
Sealtkandi köök on mulle viimaste aastatega heaks sõbraks saanud, lisaks on käidud nami-nami Liibanoni köögi koolitusel ja eks natuke on ka hiljutisest kreeka köögi katsetustest abi, nii et nimed ja maitsed väga võõrad ei ole ja teadsin, mida oodata. Lisaks sellele ei olnud see minu esimene El Pasha külastus, töökaaslastega oleme seal lõunatamas varemgi käinud.
Kuigi Egiptuse enda kohta pean mainima, et ma olen koos meie pere Lindudega ilmselt ainuke eestlane, kes Egiptuses käinud ei ole ja lähima paarikümne aasta jooksul ei näe ka aega ja tahtmist Egiptuse külastus ette võtta, muid reisiideid (mis nõuavad julget pealehakkamist ja noort tervist;)) on veel nii palju realiseerimata.
Kodus Lindudele ma Lähis Ida kööki eriti propageerinud ei ole, kuid vahepeal oli pita-leivad meie ülisuured lemmikud, ainult neid tegimegi ja täitsime kõikvõimalike variantidega.
Kuna sõpradele/sugulastele olen siiani ühe Lähis Ida õhtu võlgu ja kuna õde, kes armastab Egiptuses aega veeta, teatas, et tema ei fänna egiptuse kööki, on mul nüüd hea motivatsioon ettevõtmaks üks lähis-idapärane egipti köögi mõjudega mezzelaud kodus :)

Õhtusöök El Pashas oli tore, võõrustaja rõõmsameelne oma maa ja - toidu ja restoranis pakutava tutvustamine oli vahva ja inspireeriv:) El Pasha peakoka ideeks on pakkuda egiptuse kööki sellisena, nagu sa saad seda oma egiptuse vanaema juures! Kuna minul Egiptuses vanaema ei ole, siis autentsuse osas sõna ei võta:) Usaldan tegijaid :) Pakuti läbilõiget pea kogu menüüst. Toit maitses hea ja meelolu oli hea :) Mida sa hing siis veel ihaldad :)
Kui pitad välja jätta, mis olid tõesti suurepärased, maitses mulle eelroogadest enim baklažaani ürtidega ehk badinžan:
NB! Pildid jutu juurde on võetud El Pasha kodulehelt ja korraldajate poolt meile saadetud fotode hulgast.
Eelroogade mixi julgeks ka soovitada, mõnus ülevaade, mis sisaldas muuhulgas ka hummust ja baba gannoushi:
Maitsta anti meile põhiroogadest kana, lammast, kofta kebabi ja kala. Ka liha oli maitsev, aga minu vaieldamatu lemmik oli kala:
Siis viidi meid üles El Pasha "salakambrisse" ehk lounge'i, kus pakuti kohvi, teed ja magusat:)
Minu poolt suured tänud võõrustajatele ja korraldajatele ja osalejatele toreda õhtu ja hea söögi ja seltskonna eest!
El Pashasse satun kindlasti edaspidigi ja juba tean, mida ma seal kohe süüa tahan ;) Ja mu väga austet õde ning muud sõbrad ja sugulased, üsna varsti (aga mitte enne järgmise nädala lõppu) olete oodatud meile mezze-õhtule :)

Neljapäev, 21. oktoober 2010

Kreeka minu köögis

Kuna viimasel minutil selgus, et Nami-nami Kreeka koolitus mu päevakavva mitte kuidagi ei sobi, seda peamiselt pr.Ema juubelipidustustel serveeritava suupistelaua tõttu, siis lohutuseks tegin endale ise koduse Kreeka-koolituse nädalakese jagu päevi hiljem.
Hiljem sellepärast, et mu ema sõitis peale oma juubelipidustusi Kreetale ja tõi mulle sealt toidu-ja maitseaineid ja kohalikku oliivõli. Ja ka kokaraamatu :)

Loomulikult oli toiduvalik väiksem kui Nami-nami koolitusel, sest sõime seda ikkagi ainult oma perega. Aga järgmine kord järgmised toidud!
Kanapirukad ehk kotopitakiad (lisasin veidi fetajuustu ka täidisesse, oi, need olid ühed head ampsud, järgmisel õhtul tegin uuesti ja siis keerasin pirukad "sigari"rullideks, kuna hr.Lind ei ole just filotaigna suurim sõber ja sigarina jäi sellist nö puhast krõbedat filot vähem):Tomatikotletid ja tzatzikikaste (ilma retseptita ja ema toodud tzatzikisegust tehtud):Magusat ma Kreeka-õhtul ei teinud. Sõime Kreetalt toodud komme. Aga järgmisel päeval tegin järele jäänud filotainast õuna-kohupiimarulle:

Kolmapäev, 13. oktoober 2010

Rohelise sibula küpsised

Kas tegu küpsiste või kakukestega, ei oska isegi arvata. Inglise keelses pealkirjas oli tegu biscuits'itega, kuid meenutasid nad ameerika-päraseid biscuits'e, mis on pigem briti scone'de moodi. Seest olid pehmekesed ja väljast kõvad :) Mulle meenutas välispidine konsistents sotšnikuid:)
Retsept pärit epicurious.com'ist ja tehtud ilma suuremate mugandusteta, lihtsalt kohandatud kohalikku toorainesse ja kergitusaineks lisasin küpsetuspulbrile soodat, meenutades tädi Laine õpetust, et kui taignas on keefir või hapukoor või jogurt, tuleb kasutada küpsetuspulbri asemel soodat.



Maitsvateks kakuküpsisteks läks vaja:
1,9 dl keefiri
1.25 dl hakitud rohelist sibulat
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
1,25 dl maisimannat
3 spl suhkurt
0,5 tl pipart
0,5 tl soola
1,25 ml võid + määrmiseks sulavõid u 25 g.


Pealepuistamiseks meresoolahelbeid (kui soovi on).


Segasin hakitud rohelise sibula keefiri sisse, seejärel segasin kokku kuivained, näppisin sisse või ja lisasin keefiri-sibulasegu. Jahuga ülepuistatud laual rullisin taigna umbes 0,5 cm paksuseks ja lõikasin piparkoogivormiga ilusad ümmargused rattad.
Määrisin pealt sulavõiga ja riputasin ratastele soolahelbeid.
Küpsetasin 200C pöördõhus umbes 15-20 minutit, kuni kakud olid kuldsed ja tikk jäi puhtaks.

Esmaspäev, 11. oktoober 2010

Karrised tuuleoad

Ma siin kuulsin läbi kolmandate isikute tagasisidet oma ema juubelilaua kohta, et kas tõesti tuuletaskuid teen ka ise:) Sellepeale tegin kohe ühe portsu tuuleubasid meestele õllekõrvale :P
Retsepti võtsin nami-namist.
Vaja läks:
1,75 dl vett
75 g võid
0,5 tl soola
110 g jahu
3 suurt muna
1 tl vürtsköömenid (kuna mul terveid ei olnud, kasutasin jahvatatuid)
2 tl karrit
1 tl kurkumit
0,25 tl cayennepipart
1 sibul
Valmistasin tuuletaskutaigna, lasin vee ja või soolaga keema, lisasin korraga jahu, hoidsin potti keskmisel kuumusel ja mikserdasin kuni taignapall poti küljest lahti hakkas tulema. Võtsin taigna tulelt ja lasin paar minutit jahtuda ja lisasin ükshaavale munad, enne ikka muna taignapalliga ühtlaseks mikserdades ja siis uut muna lisades.
Röstisin keskmisel kuumusel pisikeseks hakitud sibula. Lisasin sibula ja maitseainesegu taignale ja mikserdasin ühtlaseks.
Läbi kondiitripritsi pigistasin ahjuplaadile ilusaid oakesi ja pallikesi.
Küpsetasin 160C pöördõhu juures 25 minutit ja lasin siis jahtuda praokil uksega ahjus.

Esmaspäev, 4. oktoober 2010

Juubelipidustused

Minu proua Ema juubelipidustused toimusid seekord meie kodus, kuna järgmisel päeval peale pidulikku üritust, väljus prouadel lend puhkusereisile. Nii et seekordsel juubelil hommikuni süldilaua taga laulda ei saanud ja jalga keerutada vahvate vanade laulude saatel ka mitte :)) Seda saab jälle viie aasta pärast :D
Piduõhtuks katsime suupistelaua. Väga tore istumine oli:) Kuigi nii mõnigi inimene ei olnud kunagi varem meilt nii vara õhtul ära läinud :)
Laual olevad suupisted on meie pidulaudadel varemi pakutud ja enamasti teen neid ilma mingi retseptita (kuid algideed on pärit nii mõnelgi juhul nami-namist)
Singirullid, toorsink meloniga, suvikõrvitsarullid kappari-päikesekuivatet tomati toorjuustutäidisega
Kalad - värske lõhe, õlletaignas valge kala, rollmops, heeringas hapukurgiga
Tuuletaskud männiriisikatäidisega ja tuuletaskud tuunikalakreemitäidisega Tortillakorvikesed kanafileega
Peekonirullid oliividega ja peekonirullid mustade ploomidegaBrie juust röstitud kreeka pähklitega ja meegaVürtsised kanatiivadProua endatehtud kuuseriisikad marinaadis (ülihead:))Pähkli-jõhvika leib ja tartarkasteJoogiks prouadele magusaarmastajatele Voilat ja meile imehäid proseccosid ja frizzantesid :)Järgmine hommik tabasime, et magusapildid jäid tegemata :( Aga pakutud sai sidruni-beseekooki ja stritslit vanilje-kohupiimakreemiga ja õuntega ning stritslit martsipani ja õuntega.
Väikesed pidulised lustisid ka täiega :D

Esmaspäev, 27. september 2010

Suvikõrvitsahooaja lõpetuseks...

... viimased selleaastased suvikõrvitsatoidud.
Pidulik suvikõrvitsahooaja lõpetamine pisipisikeste oliivõlis röstitud suvikõrvitsapoegadega, millele peale näpuotsaga meresoolahelbeid ja kõrvale valge, külm ja kuiv vahuvein :)))

Teine ja (ka sel hooajal viimane) suvikõrvitsaroog, mis Linnupere poolt heaks kiideti ja paluti järgmistel hooaegadelgi korrata oli selline:
2 väiksemat suvikõrvitsat
400 g noorlooma hakkliha
2 suurt porgandit
3 suurt küüslauguküünt
400 g purustatud tomatit
2 tl Herbamare köögiviljapuljongit
u 1 dl vett
1 tl jahvatatud vürtsköömenit
soola, pipart (ei hakka vist lisama, et meresoola ja värskelt jahvatatud pipart)
oliivõli praadimiseks

Tükeldasin porgandi ja purustasin küüslaugud, praadisin oliivõlis porgandit mõne minuti, lisasin küüslaugu. Praadisin veel minuti keskmisel kuumusel. Lisasin suvikõrvitsatükid ja praadisin seda segu minutid.
Teisel pannil pruunistasin hakkliha ja valasin suvikõrvitsasegule peale. Segasin läbi ja lisasin purustatud tomatid. Maitsestasin ja lasin podiseda umbes 15 minutit.
Serveerisin küll kartuli-porgandipudruga, aga ma arvan, et palju maitsvam oleks hoopis riisiga! Järgmine kord teen kõigesööjatele riisiga ja kartuliusku inimestele kartulipudruga :P

Pühapäev, 19. september 2010

Krõbedik

Polegi ühtegi krõbediku retsepti siia üles pannud:O, kuigi neil täita suht suur roll meie magustoidulaual.
Kõrbedikud minu suured lemmikud, mulle kohe väga maitsevad sellised hapud-mahlased krõbe-magusad asjad, mida saab süüa jäätise, vahukoore või vanillikastmega.
Plussiks veel see, et valmistamine ülilihtne.
Neist on sadu erinevaid variante, kuidas ja millega krõbedikukatet teha või milliste aiasaadustega põhi teha, küll rabarber, õunad, ploomid, põldmarjad jms, küll lisatakse pähkelid ja mandlilaaste ja seemneid ja mida iganes.
Mulle maitseb see kõige lihtsam variant ka, kus kattes on ainult kaerahelbed, või ja suhkur, nagu selles variandis siin (retsept pärit nami-namist).
Vaja läks:
3 dl täistera kaerahelbeid
1,5 dl fariinsuhkurt
100 g võid
kreeke ja õunaviile nii palju, et vormi põhi on paksult kaetud
2 tl vanillisuhkurt
pistaatsiapähkleid (mittesoolaseid)
võid vormi määrmiseks
Tükeldasin õunad ja eemaldasin kreekidelt kivid. Määrisin vormi võiga, valasin õunatükid ja kreekid vormi, raputasin üle vanillisuhkruga ja puistasin peale pähklipuru.
Sulatasin või ja fariinsuhkru ja segasin sellesse segusse kaerahelbed. Raputasin selle segu puuviljade peale.
Küpetasin 205C pöördõhu juures 20 minutit.
Serveerisin soojalt või leigelt vanillikreemiga. Aga külmalt maitseb ka hea :)

Neljapäev, 16. september 2010

Kalkuni-tšilli-vürtsköömne-piimasupp köögiviljadega


Sounds not so yummie :), isegi siis kui ei ole lapsepõlvest piima-köögiviljasupitraumat.
Minul ei ole, sest ma lihtsalt ei ole piima-köögiviljasuppi mitte kunagi elus suu sisse pannud ja ilmselt keegi ei ole sundinud mind seda tegema ka. Ju ma siis lihtsalt istusin lasteaias suu kinni laua taga, kuni mind rahule jäeti. Nii et juuresolevat suppi ei oska võrrelda nende kurikuulsate suppidega.

See konkreetne supp igatahes maitses mulle väga hästi. Hr.Lind arvas, et tegemist on liiga moodsa supiga tema maitse jaoks :O Vast vürtsköömen on see moodne maitse??!!
Otsetõlkes pealkirjaks kalkuni-tšilli-piimahautis. Leidsin netiavarustest, foodgawkeri kaudu.
Vaja läks:
1 suur sibul
3 küünt küüslauku
oliivõli praadimiseks
300 g kalkuni hakkliha
1 tl soola
1 tl pipart
0,5 tl suitsupaprikat (magusat)
0,5 tl jahvatatud vürtsköömenit
0.25 tl jahvatatud tšillit (selle kogusega tuleb ikkagi terav supp)
5 dl kanapuljongit
1 väike juurseller
3 porgandit
4 kartulit
1 purk valgeid ube
1 väike purk maisi
1 dl hapukoort
2 dl piima
peale raputamiseks parmesani või värsket koriandrit (mis meie peres ei tule kahjuks kõne allagi:()

Hauta hakitud sibulat oliivõlis ja lisa küüslauk. Hoia neid keskmiselt madalal tulel, kuni kegelt pruunistuma hakkavad. Lisa hakkliha. Kui hakkliha on pruunistatud lisa kõik maitseained ja sega läbi. Lisa puljong, seejärel peeneks hakitud (tikkudeks lõigatud) juurseller ja porgandikuubikud. Keeda natuke aega, aga mitte pehmeks! Lisa oad (koos veega, millega nad purgis on) ja mais ja kartulikuubikud. Kui köögiviljad on valmis keenud, keera kuumus maha ja lisa hapukoor, sega korralikult ja lisa piim. Lase korraks veel keema tõusta ja ongi supp valmis. Serveerimisel lisa parmesanijuustu laaste või koriandrit või nt tšillipipraribasid. Mina panin parmesani.

Kolmapäev, 8. september 2010

Oravlus - seened.

Ega siin sõnu polegi vaja:) Minu viimased viis päeva on siin nähtaval.
Sügavkülm on täis kukeseeni. Sel aastal enam ei praadinud, vaid panin keevasse vette 30 sekundiks, siis sõelale nõrguma ja jahtuma. Eelmise talve kogemus - kõige maitsvamad seened olid niiviisi külmutatult.
Puravikke, tatikaid, kitsemapleid ja riisikaid marineerisin enam-vähem ühe marinaadiga, riisikatele lisasin veidi soola ja äädikat, et tiba teravam tuleks. Muidu aga magusamat sorti mahe puravikumarinaad, milles on:
1 lt vett
2 spl soola
3 spl suhkurt
6-8 tera pipart
2 tera vürtspipart
1 leht loorberit
1 sibul
1 porgand
1-2 tilliõisikut või vart või tillioksi
3 spl äädikat
Keetsin vee, soola ja suhkru ning maitseained paar minutit läbi, lisasin porgandi ja sibula. Kui need olid parajalt krõmpsuks keenud, siis panin sisse seened (puravikud toorelt, kupatamist vajavad seened kupatatult). Keetsin 10 minuti ja siis lisasin äädika. Keetsin veel paar minutit ja siis - purkidesse.
Neile, kes saavad aru, millest ma räägin - tundub, et olen nüüd Suti Niina marinaadi saladuse lõpuks kätte saanud ;))) Igatahes proovipurgid maitsesid küll samamoodi!!!

Reede, 3. september 2010

Küpsised M&Midega ehk lapsed köögis

175 g jahu
0,5 tl soodat
0,5 tl küpsetuspulbrit
125 g võid
150 g suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut
M&M komme

Vahustasime lastega toasooja või suhkruga, lisasime muna ja hõõrusime vahule. Sõelusime jahu kaussi, lisasime ülejäänud kuivained ja lisasime järk-järgult vahustatud võile.
Vormisime väikesed pallikesed (u 20 tk tuli), surusime pallikestesse 4-6 M&M kommi, vajutades pallikesed lapikuks latakaks.
Küpsiste vahele tuleb jätta palju ruumi, sest nad kerkivad väga mehiselt.
Küpsetasime 160C pöördõhus u 15 minutit, kuni küpsised olid kuldpruunid.

Kolmapäev, 1. september 2010

Kahte sorti küpsised

Enne järgmist suvikõrvitsa-teemalist postitust, vahelduse mõttes küpsistest. Täitsin pühapäeval hoogsalt küpsisepurki (mis on suht tänamatu ettevõtmine, sest meie ahjualused tõmbavad purgi ülehelikiirusel kohe tühjaks). Aga vahetult peale küpsiste purki ladumist on hea tunne küll uuele nädalale täis küpsisepurgiga vastu minna :D Ei hakka kahte eraldi postitust tegema, mõlemad küpsised väga lihtsad ja kiirelt tehtavad. Esimeseks Aniitrami blogi ainetel võiküpsised (Aniitrami pilt oli nii isuäratav, et lapsed üksmeelselt kiljusid, et just neid küpsiseid tuleb teha!), mina teen neist pisikesed kevadlilleküpsisekujulised lillekesed. Võiküpsisteks läheb vaja:
110 g võid
150 g jahu
3 spl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
50 g šokolaadi (piima-või tumedat šokolaadi)

Hõõrusin või tuhksuhkruga vahule, lisasin jahu. Pritsisin (hr.Linnu jõulise abiga, sest ise ei jaksanud muljuda:)) tordipritsiga väiksed lillekesed ja küpsetasin 160C pöördõhus umbes 15 minutit, kuldseks. Peale ahjust väljavõtmist panin küpsised restile jahtuma. Sulatasin veevannil šokolaadi (ühekordses kilest tordipritsis) ja jahtunud küpsistele pritsisin peale šokolaadisüdamiku (käesoleval pildil ilma südamikuta).

Snickerdoodelite retsept on pärit Pille blogist ja nami-namist, küpsiste nimi tegi uudishimulikuks ja uurisin lisaks ka tausta. Tegu siis väga vanade traditsiooniliste suhkurküpsistega, mida eristab tavalisest suhkruküpsisest see, et teda on kaneelis veeretatud. Iseloomulikuks pidavat veel olema kergelt murenenud/lõhenenud väljanägemine.
Vaja läks:
250 g nisujahu
0.5 tl riivitud muskaatpähklit
0.75 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
125 g pehmet võid
100 g suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut
1spl kaneeli
1 spl suhkurt

Vahustasin või ja suhkru, lisasin muna ja kloppisin veidi veel vahusemaks. Kuivained segasin omavahel. Segasin jahusegu võivahuga kokku. Veeretasin väikesed pallikesed (sain sellest kogusest taignast kaks plaaditäit küpsiseid). Ühe plaaditäie pallikesi veeretasin kaneelisuhkru segus ja panin plaadile. Pallikese vajutasin kahvliga lapikuks. Küpsetasin 160Cpöördõhus umbes 15 minutit (kuldseks). Jahutasin restil. Teise plaaditäie pallikesi panin kilekotti koos kaneelisuhkruga ja õrnalt segasin-raputasin. Muu protseduur sama, ikka plaadile ja kahvliga lapikuks. Need küpsised jäid väga palju rohkem kaneelisemaks ja "iseloomulik lõhenemine" paistis ka paremini silma. Täiskasvanutele meeldisid need rohkem, lastel oli ükskõik :P

Esmaspäev, 23. august 2010

Suvikõrvitsast viiendat, kuuendat ja ka seitsmendat moodi :)

Seekord siis kolme-käiguline suvikõrvitsaõhtusöök, mida meie pesakonnas söödi reedel, mis juhtumisi oli ka vabariigi taasiseseisvumise päev ja minu noorpõlveunistuse täitumise eelõhtu. Naljakas, kuidas unistused võivad täide minna :D Kahjuks enamasti alles siis, kui nendest enam ei unistatagi nii väga :( Muidu oleks vist õnn liiga suur, et korraga taluda :) Unistuseks siis korra elus olla U2 kontserdil ja unistus pärit aastast 1990, kui ma olin keskkooli viimases klassis ja olime Iirimaal, elasime vahetusperes. U2 oli siis just tagasi USAst, meeletu edu, Joshua Tree lõi ikka veel metsikuid lained, Rattle and Hum oli just väljas. Terve Iirimaa kohtles neid kui rahvuskangelasi. Vaatasime Rattle and Humi filmi perepoegadega vist korda 5 :) Käisime Dublinis, lonkisime perepoegadega pubides, kus Bono (kes pole kunagi mulle eriti imponeerinud :P) olevat armastanud käia. U2 kontserile minek tol ajal oli meie jaoks ULME!!! Isegi unistamiseks liiga võimatu :) Aga meeldima mulle U2 muusika tol ajal hakkas (ja Edge ja Adam ja Larry on ka nii cool'id :P) Vahepealse aja jooksul on U2 teinud muusikat, mis mulle korda eriti ei ole läinud ja siis jälle paar asja, mis mulle kohe väga meeldisid. Aga mis seal salata, kui mu sõprade käest küsida, mis Kirsikese lemmikbänd on, siis ilmselt enamik ütleb esimese asjana U2 (mis muidugi ammugi pole enam ultimate truth). 15 aastat hiljem olin Milano lähedal, kui neil oli Milanos kontsert, ei läinud ligilähedalegi (mitmetel põhjustel, kuigi südamepõhjas oleks tahtnud). Ja Göteborgis olid nad paar aastat tagasi, aga ka siis oli mul tähtsamat teha. Ja siis nüüd, 20 aastat hiljem, ei kasutanud ka kohe esimest võimalust, et pilet osta. Aga pilet tuli ise mu juurde. 1 pilet. Põdesin veidi hinges. Vanasti kui kuskil üksi käisid, oli see märk, et sul pole sõpru :D Lapsepõlvetraumad :D Aga sain üle ja olin rõõmuga valmis ka üksi minema. Ja siis tuli ka variant minna kaaslasega. Hopsti! Lase asjadest lahti ja kõik laheneb iseesest kõige paremal moel! Mul oli suurepärane laupäev, 21.august 2010! Ja seda koos inimesega, keda ma olin enne näinud täpselt 1 kord (aga selle eest kestis see üks kord u 10 tundi ja oli väga vahva). Kui sa seda kunagi lugema juhtud, siis aitäh, Anu! :) Suurepärane oli ka eelmise päeva kolmekäiguline suvikõrvitsasöök :)

Esimene käik oli suvikõrvitsapüreesupp.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat, kooritult ja tükeldatult
2 küünt küüslauku oliivõli
4 dl puljongit
50 g riivitud parmesani
1 dl rõõska koort (võib ka näiteks toorjuustu)
suur peotäis värsket basiilikut
sama suur peotäis värsket peterselli
musta pipart
(vajadusel soola)
krutoone umbes 4 viilust röstsaiast

Praadisin suvikõrvitsat ja küüslauku oliivõlis umbes 10 minutit. Valasin peale puljongi ja keetsin veel 10 minutit. Lisasin ürdid. Blenderdasin püreeks. Panin saiakuubikud ahju 200 C juurde. Ajasin uuesti püree uuesti keema, lisasin rõõsa koore ja juustu. Serveerisin krutoonidega. Linnulaps nr 1 algul keeldus ja ajas mingit krevertipüreesupijura, mis olevat ainuke supp, mida ta söövat. Siis proovis ja sõi korralikult. Ülima kiitusena kõlas see, et supil ei pidavat olema üldse suvikõrvitsa maitset:) Pearoaks oli suvikõrvitsakotletid vürtsköömnetega.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat riivitult
1 riivitud porgand
1 hakitud sibul
2 dl jahu
3 muna
soola ja pipart
1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl küpsetuspulbrit

Panin riivitud suvikõrvitsa sõelale, segasin juurde soola ja panin nõrguma umbes pooleks tunniks. Segasin juurde porgandi ja sibula. Kuivained segasin omavahel. Segasin munad suvikõrvitsa juurde ja lisasin kuivained. Praadisin kotletid oliivõlis kuldseks.
Kõrvale serveerisin keedukartulit ja küüslaugu-kurgi-hapukoorekastet. Magusaks oli suvikõrvitsa-šokolaadikook vaniljekastmega. (BBC GF ainetel)
Vaja läks:
400 g suvikõrvitsat (kooritud, seemned eemaldatud ja riivitud)
4 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud nelki
1,2 dl kakaod
muskaatpähklit, riivitud
näpuotsaga musta pipart
2 muna
1 dl oliivõli
2,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 g pähkleid tükeldatud
1 kotike vaniljekastmepulbrit
2,5 dl piima

Segasin kuivained omavahel. Suvikõrvitsa juurde segasin munad ja oliivõli, lisasin kuivained ja pähklid. Valasin taigna 26cm vormi ja küpsetasin 160C pöördõhus 60 minutit.
Lasin koogil täielikult jahtuda ja serveerisin vaniljekastmega.
Kõik on küll fantastiline, minu isiklikuks suureks lemmikuks on veel näiteks suvikõrvitsa ja kirsstomati ja keedukartulifrittata, aga järgmisel aastal ma ilmselt suvikõrvitsataimi maha ei pane :))))

Teisipäev, 3. august 2010

Suvikõrvitsast kolmandat ja neljandat moodi

Tegelikult mulle väga meeldib see igaaastane suvikõrvitsate - ja suvikõrvitsaõite uputus. See annab mulle võimaluse süüa frititud lilli (näiteks niimoodi) ja hiljem, talvel, säästab mind hooajavälistest kiusatustest osta poest mingit x-päritolu zucchinisid. Igakord kui talvel poes näen ahvatlevalt ilusaid pisikesi zucchinisid, mõtlen hilissuve suvikõrvitsauputusele, verinoortele, hõrkudele, just korjatud suvikõrvitsatele ja hooajalisele toitumisele ;) Ja jätan poest välismaa kõrvitsad ostmata :P
Eelmistel päevadel tegin suvikõrvitsakotlette.
Ühed on lihaga kotletid ja teised ilma lihata.
Retseptid on nami-namist, jällegi väikeste muudatustega.
Mõlemad kotletid on väga maitsvad ja lihata kotletid said mulle üllatusena menukamateks, kui lihaga kotletid. Isegi vanim Linnulaps, veendunud lihausku teismeline, teatas, et neid köögiviljakotlette tuleks teinekordki teha!!! Lihaga kotletid:
Vaja läks:
400 g hakkliha
300 g riivitud suvikõrvitsat
100 g toorjuustu
1 muna
1 dl riivsaia
1 tl soola
musta pipart ja rohkelt basiilikut
Segasin ained kokku. Vormisin kotletid ja praadisin õlis.

Lihata kotletidele läks vaja:1 sibul
6 keedetud kartulit
2 porgandit
2 suvikõrvitsat
4 spl jahu
3 muna
0,5 tl (või rohkem)
aroomisoola ja 0,5 tl valget pipart

Tampisin kartulid pudruks, riivisin porgandi, sibula ja suvikõrvitsa. Riivitud suvikõrvitsa panin korraks soolvette seisma ja siis pigistasin vee välja (siis ei jää kotletid liiga vesised ja püsivad paremini koos). Kloppisin munad lahti, segasin sisse jahu ja maitsestasin. Tegin segu väga tugeva maitsega, oleks võinud veel tugevama teha, sest köögiviljad tõmbasid ikka väga tugevalt maitset endasse). Segasin ained kokku, lasin natuke seista ja praadisin õlis.

Mõlemate kotletide kõrvale sobisid imehästi hapukoore-küüslaugu-värske kurgi kaste ja värsked keedetud kartulid!!! Salatilehtede salat hapukoore ja suhkruga ka :)
Ja täna tahtsin teha türgipärast suvikõrvitsarooga ja ennäe imet :O ühtegi korjamiskõlbulikku kõrvitsat peenral pole täna :))) Linnud peavad sööma täna kana saltimbocca't:)

Esmaspäev, 2. august 2010

Suvikõrvitsast nii ja teisiti

Suvikõrvits on ainuke köögivili, mis meie "põllumaa" peal korralikult kasvab. Ja igal aastal on meil suvikõrvitsauputus. Sel aastal hakkas vähe varem peale, kui tavaliselt. Kõik naabrid on suvikõrvitsaga varustatud ja iga päev sööme erinevates variantides, küll täidetuna põhiroaks, siis röstituna või grillituna salati asemel, küll kotleti sisse panduna ja saia sisse riivituna (sellest lapsed ei tea ametlikult midagi :P) :)
Hoidistasin ka. Eelmisel aastal tegin suvikõrvitsa-arooniamoosi.
Enamik sellest tarbiti ära morsina, osa sain ka muffinitesse/keeksidesse panna. Arooniate valmimiseni on praegu veel aega küllalt, aga kui siis veel suvikõrvitsaid jagub, teen kindlasti seda moosi ka veel. Nädalavahetusel tegin BBC GFi retseptide (mida natuke timmisin oma maitse järgi) põhjal kahte sorti moosi, üks oli magus ja teine mitte. Ega täpselt ei tea, kuidas välja tuli, maitsete täielikuks segunemiseks pidavat aega minema, väidab GF. Magusaks moosiks läks vaja:
1,8 kilo suvikõrvitsat, koorituna ja tükeldatuna
1 kilo suhkurt
1 pakk moosipaksendajat
4 suurt sidrunit
100 g inverit

Panin suvikõrvitsatükid potti koos ühe sidruni mahlaga. Kuumutasin ja segasin kuni mahl hakkas kõrvitsast välja tulema. Riivisin potti kõikidelt sidrunitelt koore, pigistasin kõikidest sidrunitest mahla ja panin ka sidrunipoolikud potti keema. Keetsin päris kaua, umbes pool tundi, et kõrvits pehmeneks. Lisasin vahepeal ka riivitud inveri potti. Siis lisasin suhkru ja paksendaja. Keetsin u 15 minutit.
Võtsin välja sidrunipoolikud ja viskasin minema.
Osade kaupa blenderdasin moosi ühtlaseks.
Keetsin veel umbes 5 minutit, kuni moos oli piisavalt paks.
 Sellest kogusest sai veidi vähem kui 2 liitrit želeed.

Soolasesse moosi ehk suvikõrvitsa chutney'sse läks vaja:
2 sibulat, tükeldatuna
500 g suvikõrvitsat
500 g tomateid
250 ml valge veini äädikat
2 haput õuna
1 spl sinepiseemneid
1 kaneelipulk
vürtspipart, 6-7 tera
musta pipart, 10-15 tera
pool muskaatpähklit  riivituna
nelki 5-6 tera
4 küüslauguküünt, purustatuna
ingverit u pöidla suurune jupp, riivituna
250 g tumedat suhkurt (ma kasutasin fariinsuhkurt)

Panin kõik ained potti ja keetsin u 45 minutit. Sellest kogusest tuli u 1,3 liitrit chutneyt. Lõpptulemus oli natuke magus ja natuke terav. Loodan südamest, et paari-kolme nädala pärast on maitse vähe rohkem teravamaks tõmmanud.

Reede, 23. juuli 2010

Vahukoor, besee ja marjad

Seekord tegin kihilise magustoiduna. Polegi midagi lisada. Maasikad, mustikad, väikesed beseetükid ja vahukoor.
Second best thing in the world :)