Detox-supp kevadiseks lihapuhkuseks

Väidetavalt olevat see Gwyneth Paltrow supp. Pole järgi uurinud, kas ikka on ja ei tekkinud soovi täpselt järgi uurida ka. Igatahes seda suppi ei söö meil mitte keegi teine kui ainult mina. Ja ega see nüüd mu lemmik just ka ei ole, kuigi ta maitseb täitsa hästi, eriti kui parmesani peale riivida:) Aga peale neid kõiki lihaorgiaid peab ju teise äärmusesse ka korra minema:).

Vaja läheb:
1 keskmine brokoli
2 küünt küüslauku
1 keskmine sibul
oliivõli
peotäis rukolat

natuke köögiviljapuljongit või ürte
soovi korral parmesani

Kuumutasin hakitud sibula ja küüslaugu oliivõlis klaasjaks ja lisasin brokoli, segasin läbi ja lisasin pool liitrit vett. Kuna mul on väga tervislikku ;) soolavaba Herbamare puljongipastat, lisasin 1 kuhjaga teelusikatäie seda ka, et maitse vähe suupärasem oleks:).
Hautasin keskmisel kuumusel 3-4 minutit. Kui brokoli oli piisavalt valmis (aga mitte täitsa plödi), valasin supi blenderisse. Lisasin peotäie rukolat ja blenderdasin püreeks.
Serveerisin endale koos parmesaniga. Seda vist ei pea lisama, et ainult endale ma seda serveerisingi:)

Chilli con carnest supp ja quesadillad

Supid on meil popid.

Õnneks.

Sel kuul kohe eriti (väike süü on siin ka nami-nami supiteemalisel kooskokkamisel)

Sai antud mokaotsast lastele lubadus, et ok, ok, teeme siis paastuajal "ilma retseptideta" sööke.

See tähendab selliseid lihtsaid ja koduseid toite.

Frikadellisupid, kalasupid, kanasupid, kapsasupid ja muud sellised tavasupid on juba tehtud.

Nüüd tahtsin aga midagi natukenegi teistsugust. Otsisin huvitavaid ideid ja mõtteid ja lõpuks sain inspiratsiooni BBC GF-ist. Otsustasin ära proovida. Tulemus oli seda väärt. Ei ole just kõige kiirem supp, kuna hautamisaeg on vähemalt 1 tund, aga ega see tund nüüd ka nii pikk aeg ei ole.

Suppide kõrvale tahab minu pesakond saada kas leiba võiga või soolasid saialisi või pirukaid või mida iganes sarnast kaaslast. Ei pannud nad pahaks näiteks frikadellisupi kõrval kaerakliikukleidki (ega ma muidugi eriti täpne ei olnud neile koostisosi tutuvstama, piisas kui Merevaiku said peale määrida). 

Selle supi kõrvale tegin quesadillasid juustu ja salsa täidisega. Sobis hästi. Tõe huvides tuleb tunnistada, et lapsed sõid quesadillasid parema meelega kui suppi, aga ega suppki taldrikule jäänud.

Supiks läks vaja:

1 sibul

4-5 küünt küüslauku

1 spl oliivõi praadimiseks

500 g veisehakkliha

2 ruutu musta šokolaadi (85% võiks ikka olla)

400 g purk purustatud tomateid

700 ml kanapuljongit

soola-pipart

tšillipulbrit (maitse järgi, tulisema soovijad võivad hiljem juurde lisada)

400 g purk punaseid ube

peale riputamiseks basiilikut

Tükeldasin sibula ja küüslaugu. Ajasin pannil õli kuumaks ja panin sibula pannile, kui sibul oli klaasjaks muutunud lisasin tükeldatud küüslaugu. Lasin 3-4 minutit praadida madalamal kuumusel.

Tõstsin kuumust ning lisasin hakkliha. Kui liha oli ühtlaselt pruunistunud, lisasin tomati, puljongi, šokolaadi, tšilli ja pipra ja lasin keema tõusta. Hautasin 40 minutit madalal kuumusel. Siis lisasin punased oad (loputatud) ja hautasin veel 20 minutit. (Võib ka veel kauem hautada, kui aega on.)

Peale riputasin peotäie värsket basiilikut.

Quesadillade jaoks läks vaja:

4 tortillat

u 100 gr riivitud juustu

salsakastet (umbes pool Santa Maria purki ja sellise maitsega nagu ise soovid, meil oli laste pärast mahe kaste)

Panin ahju soojenema 200C pöördõhule. Määrisin tortillale salsakastme ning riputasin peale riivjuustu. Katsin pealt teise tortillaga.

Panin ahju umbes 5-6 minutiks, kuni juust oli vahelt sulanud.

Lasin veidi jahtuda ning hr.L lõikas terava sakilise noaga tortillad neljaks kolmnurgaks.

(Eile oli nimelt see päev, kui hr.L-l oli nugade käsitsemise meistritund :) :P)

Prantsuse sibulasupp vol 2

Kogu käesolev postitus on hr.Linnu sulest.

Kõigepealt ei saa ma mainimata jätta, et sibulasupp oma originaalsuses on üks minu lemmikutest.

 Kuid vaid siis, kui valmistusviis on õige ja ei koonerdata koostisosade arvelt.
Supp on absoluutselt parim selle Prantsuse sibulasupi retsepti järgi. Seekord serveeriti saiaks rohke basiilikuga ciabatta koos Šveitsi juustuga. Sobis.

Kuna sibulasupi kodumaaks on Prantsusmaa oli minu esimeseks valikuks Alsace´i Riesling. Kuid proovimist ootas ka üks Saksa klassikaline Riesling selliselt tootjalt nagu seda on Heinz Schneider.

Valik langes seekord „sakslase“ kasuks. Seega Prantsusmaa ja Saksamaa maavõistlus, mille tulemus ei üllatanud.

Antud veini elegantne ja puuviljane maitse rõhutas omapärasel viisil ka maitseid, mis olid supis. Mineraalsus oli tuntav kuid mitte liialt esile tõusev ja seega ka mitte häiriv. Üllatuslik aga oli magusapoolne järelmaitse.

Kokkuvõtvalt julgen kinnitada, et tegemist oli õnnestunud valikuga ja klassikaline kooslus oli seega kummutatud.

Lapsed söövad suppi ilma joogita ja karsklased võiks endale selgeks teha tõsiasja, et karskus on naudingute keelamine iseendale. J

PS Vein oli pärit Krugeri Veinipoest. Hind u 8EURi.

Ei ole tegu reklaamiga. Veinimüüjad ei tea siin kirjeldatavatest isiklikest kogemustest mitte midagi.

Holodnik po staropolski munaga

Retsepti ei ole jagada. Maitses nagu hea holodnik maitsema peab:)
Sõin seda just Zaglobas Bielsk Podl-i lähedal. Külmsupid suvel on lihtsalt ülihead!

Hiinapärane kanasupp

Nami-namis kooskokkamise teemaks Hiina köök. Sellepärast, ja ka nö külmetushaiguste ennetuseks/raviks, tegin hiinapärast kanasuppi (vanasti tegin ma seda üsna sageli, aga nüüd polnud tükk aega enam meeldegi tulnud, et selline hea kerge ja kõigile maitsev supp oli ka olemas). Retsepti algupärane idee on minu jaoks pärit ühest vanast Postimehest, mille nädalalõpu lisas see ilmus. Nädalalõpu lisa soovitas kõrvale Gewürtztraminerit juua, soovitavalt näiteks Alsace'i oma. Ja seda me ka alati teeme, ajalehes ju öeldi :)))

Supp saab kiiresti valmis ja kanaliha on veidi vürtsikam, kui tavaliselt, aga sellise tšillikogusega ka lastele täiesti söödav.

Vaja läks marinaadiks:
4 sl õli
poole sidruni mahl
1 punane ja 1 roheline tšillipipar
1 küüslauguküüs

2 kanafileed

Tükeldasin tšillid ja küüslaugu ning segasin kokku marinaadiained kokku.Panin kanafileed marinaadi. Marineerisin neid paar tundi (aga võib ka jätta terveks päevaks marinaadi, kui aega on:)).

Supiks läks vaja:
kolm-neli porgandit
1 sibul
2 küüslauguküünt
1,5 lt vett
2 kanapuljongi kuubikut
200 g külmutatud herneid
munanuudleid (üks brikett või paar palli, oleneb milliseid kasutad, mitte üle 100 gr)
0,5 tl karripulbrit
soola-pipart
peterselli

Tükeldasin porgandid, sibulad ja küüslaugu. Võtsin küüslaugu marinaadist, puhastasin tšillitükkidest ja lõikasin viiludeks.
Pruunistasin kanafilee õlis, lisasin porgandi, sibula ja küüslaugu. 
Panin vee ja puljongikuubikud keema (kui päris kanapuljongit on, siis loomulikult on seda parem kasutada, aga mul tol õhtul just parasjagu ei olnud). Lisasin kana, köögiviljad ja maitseained. Keetsin kümmekond minutit, lisasin herned ja munanuudlid ning keetsin veel paar minutit.
Peale riputasin hakitud peterselli ja suurtele inimestele ka kõrvale siis seda gewürtztraminerit :)

Lisaks retseptile jagaks sõbrapäeva puhul kõikide tuttavate ja mittetuttavate lugejatega ka ühte toredat lauljat, kelle olemasolu ma täna avastasin ja see laul on lihtsalt nii päevakohaselt romantiline;) :)))

Kalkuni-tšilli-vürtsköömne-piimasupp köögiviljadega

Sounds not so yummie :), isegi siis kui ei ole lapsepõlvest piima-köögiviljasupitraumat.

Minul ei ole, sest ma lihtsalt ei ole piima-köögiviljasuppi mitte kunagi elus suu sisse pannud ja ilmselt keegi ei ole sundinud mind seda tegema ka. Ju ma siis lihtsalt istusin lasteaias suu kinni laua taga, kuni mind rahule jäeti. Nii et juuresolevat suppi ei oska võrrelda nende kurikuulsate suppidega.

See konkreetne supp igatahes maitses mulle väga hästi. Hr.Lind arvas, et tegemist on liiga moodsa supiga tema maitse jaoks :O Vast vürtsköömen on see moodne maitse??!!

Otsetõlkes pealkirjaks kalkuni-tšilli-piimahautis. Leidsin netiavarustest, foodgawkeri kaudu.

Vaja läks:
1 suur sibul
3 küünt küüslauku
oliivõli praadimiseks
300 g kalkuni hakkliha
1 tl soola
1 tl pipart
0,5 tl suitsupaprikat (magusat)
0,5 tl jahvatatud vürtsköömenit
0.25 tl jahvatatud tšillit (selle kogusega tuleb ikkagi terav supp)
5 dl kanapuljongit
1 väike juurseller
3 porgandit
4 kartulit
1 purk valgeid ube
1 väike purk maisi
1 dl hapukoort
2 dl piima
peale raputamiseks parmesani või värsket koriandrit (mis meie peres ei tule kahjuks kõne allagi:()

Hauta hakitud sibulat oliivõlis ja lisa küüslauk. Hoia neid keskmiselt madalal tulel, kuni kegelt pruunistuma hakkavad. Lisa hakkliha. Kui hakkliha on pruunistatud lisa kõik maitseained ja sega läbi. Lisa puljong, seejärel peeneks hakitud (tikkudeks lõigatud) juurseller ja porgandikuubikud. Keeda natuke aega, aga mitte pehmeks! Lisa oad (koos veega, millega nad purgis on) ja mais ja kartulikuubikud. Kui köögiviljad on valmis keenud, keera kuumus maha ja lisa hapukoor, sega korralikult ja lisa piim. Lase korraks veel keema tõusta ja ongi supp valmis. Serveerimisel lisa parmesanijuustu laaste või koriandrit või nt tšillipipraribasid. Mina panin parmesani.

Suvikõrvitsast viiendat, kuuendat ja ka seitsmendat moodi :)

Seekord siis kolme-käiguline suvikõrvitsaõhtusöök, mida meie pesakonnas söödi reedel, mis juhtumisi oli ka vabariigi taasiseseisvumise päev ja minu noorpõlveunistuse täitumise eelõhtu. Naljakas, kuidas unistused võivad täide minna :D Kahjuks enamasti alles siis, kui nendest enam ei unistatagi nii väga :( Muidu oleks vist õnn liiga suur, et korraga taluda :) Unistuseks siis korra elus olla U2 kontserdil ja unistus pärit aastast 1990, kui ma olin keskkooli viimases klassis ja olime Iirimaal, elasime vahetusperes. U2 oli siis just tagasi USAst, meeletu edu, Joshua Tree lõi ikka veel metsikuid lained, Rattle and Hum oli just väljas. Terve Iirimaa kohtles neid kui rahvuskangelasi. Vaatasime Rattle and Humi filmi perepoegadega vist korda 5 :) Käisime Dublinis, lonkisime perepoegadega pubides, kus Bono (kes pole kunagi mulle eriti imponeerinud :P) olevat armastanud käia. U2 kontserile minek tol ajal oli meie jaoks ULME!!! Isegi unistamiseks liiga võimatu :) Aga meeldima mulle U2 muusika tol ajal hakkas (ja Edge ja Adam ja Larry on ka nii cool'id :P) Vahepealse aja jooksul on U2 teinud muusikat, mis mulle korda eriti ei ole läinud ja siis jälle paar asja, mis mulle kohe väga meeldisid. Aga mis seal salata, kui mu sõprade käest küsida, mis Kirsikese lemmikbänd on, siis ilmselt enamik ütleb esimese asjana U2 (mis muidugi ammugi pole enam ultimate truth). 15 aastat hiljem olin Milano lähedal, kui neil oli Milanos kontsert, ei läinud ligilähedalegi (mitmetel põhjustel, kuigi südamepõhjas oleks tahtnud). Ja Göteborgis olid nad paar aastat tagasi, aga ka siis oli mul tähtsamat teha. Ja siis nüüd, 20 aastat hiljem, ei kasutanud ka kohe esimest võimalust, et pilet osta. Aga pilet tuli ise mu juurde. 1 pilet. Põdesin veidi hinges. Vanasti kui kuskil üksi käisid, oli see märk, et sul pole sõpru :D Lapsepõlvetraumad :D Aga sain üle ja olin rõõmuga valmis ka üksi minema. Ja siis tuli ka variant minna kaaslasega. Hopsti! Lase asjadest lahti ja kõik laheneb iseesest kõige paremal moel! Mul oli suurepärane laupäev, 21.august 2010! Ja seda koos inimesega, keda ma olin enne näinud täpselt 1 kord (aga selle eest kestis see üks kord u 10 tundi ja oli väga vahva). Kui sa seda kunagi lugema juhtud, siis aitäh, Anu! :) Suurepärane oli ka eelmise päeva kolmekäiguline suvikõrvitsasöök :)

Esimene käik oli suvikõrvitsapüreesupp.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat, kooritult ja tükeldatult
2 küünt küüslauku oliivõli
4 dl puljongit
50 g riivitud parmesani
1 dl rõõska koort (võib ka näiteks toorjuustu)
suur peotäis värsket basiilikut
sama suur peotäis värsket peterselli
musta pipart
(vajadusel soola)
krutoone umbes 4 viilust röstsaiast

Praadisin suvikõrvitsat ja küüslauku oliivõlis umbes 10 minutit. Valasin peale puljongi ja keetsin veel 10 minutit. Lisasin ürdid. Blenderdasin püreeks. Panin saiakuubikud ahju 200 C juurde. Ajasin uuesti püree uuesti keema, lisasin rõõsa koore ja juustu. Serveerisin krutoonidega. Linnulaps nr 1 algul keeldus ja ajas mingit krevertipüreesupijura, mis olevat ainuke supp, mida ta söövat. Siis proovis ja sõi korralikult. Ülima kiitusena kõlas see, et supil ei pidavat olema üldse suvikõrvitsa maitset:) Pearoaks oli suvikõrvitsakotletid vürtsköömnetega.
Vaja läks:

2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat riivitult

1 riivitud porgand

1 hakitud sibul

2 dl jahu

3 muna

soola ja pipart

1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid

1 tl küpsetuspulbrit

Panin riivitud suvikõrvitsa sõelale, segasin juurde soola ja panin nõrguma umbes pooleks tunniks. Segasin juurde porgandi ja sibula. Kuivained segasin omavahel. Segasin munad suvikõrvitsa juurde ja lisasin kuivained. Praadisin kotletid oliivõlis kuldseks.

Kõrvale serveerisin keedukartulit ja küüslaugu-kurgi-hapukoorekastet. Magusaks oli suvikõrvitsa-šokolaadikook vaniljekastmega. (BBC GF ainetel)
Vaja läks:
400 g suvikõrvitsat (kooritud, seemned eemaldatud ja riivitud)

4 dl jahu

1,5 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl kaneeli

0,5 tl jahvatatud nelki

1,2 dl kakaod

muskaatpähklit, riivitud

näpuotsaga musta pipart

2 muna

1 dl oliivõli

2,5 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

100 g pähkleid tükeldatud

1 kotike vaniljekastmepulbrit

2,5 dl piima

Segasin kuivained omavahel. Suvikõrvitsa juurde segasin munad ja oliivõli, lisasin kuivained ja pähklid. Valasin taigna 26cm vormi ja küpsetasin 160C pöördõhus 60 minutit.

Lasin koogil täielikult jahtuda ja serveerisin vaniljekastmega.

Kõik on küll fantastiline, minu isiklikuks suureks lemmikuks on veel näiteks suvikõrvitsa ja kirsstomati ja keedukartulifrittata, aga järgmisel aastal ma ilmselt suvikõrvitsataimi maha ei pane :))))

Minestrone di fagioli e orzo ehk maakeeli oa-kruubisupp

Asusin otsustavalt ToDoListi kallale. Tegutsemistahe hakkab vaikselt tagasi tulema.

Alustasin Itaalia Kulinaarsete luureretkede kokaraamatu järgi oa-kruubisupist ja magusaks tegin pähklitäidisega rugelach-küpsiseid (neist blogin hiljem, kui uuesti teen, hr.Lind ja vanem prl.Lind arvasid, et need on maailma parimad küpsised;))

Supp:

150 g kruupe (ma kasutasin tangu)

150 g punaseid ja valgeid ube (või borlotti ube)

3 loorberilehte

ribiliha (u 3 tk pehme kondiga ribi)

2 varselleri vart

2 porgandit

1 suur kartul

2 spl puljongipastat (Herbamare)

1 sibul

1 küüslaugu küüs

oliivõli paar spl

peterselli

suitsupeekonit u 100 g

Tangud ja oad panin juba varahommikul likku. Kui supikeetmiseks läks, panin kõigepealt oad 2 lt veega keema. Samal ajal pruunistasin pannil väiksemaks lõigatud ribitükid.

Lisasin lihatükid ja loorberi ubadele ning keetsin neid koos umbes tunni. Lisasin tangu ja keetsin veel 15 minutit. Lisasin pisikesteks tükkideks tükeldatud porgandi ja varsselleri.

Samal ajal praadisin pannil sibula oliivõlis pehmeks, lisasin küüslaugu ja peekoni.

Kui porgand oli enam vähem pehme, panin potti kartulikuubikud ja praetud peekoni-sibulasegu.

Keetsin kuni kartul oli pehme. Puistasin peale peterselli. Kui vaja oleks olnud, oleks siin nüüd täiendavalt maitsestanud soola-pipraga, aga ei olnud vaja.

Maitses väga hästi, selline tummine talvesupp. Originaalretsept oli vähe teistmoodi (nt oli kartuli-porganid kuubikud vaja lisada suht alguses ja siis keeta neid 1 tund, pildil igatahes olid terved kartulikuubikud, mitte pudru, nii et tegin ikkagi nii nagu ise õigeks pidasin).

Kalasupp, vürtsikas, valgest kalast

Veel üks kalasupp nami-nami kooskokkamise raames. Tahaks vaheldust ja uusi maitseid. Lappasin läbi kokaraamatud ja surfasin arvutis. Kammisin tastespottingut. Ideid on mustmiljon. Aga mul endale antud lubadus, et poodi ei lähe enne, kui kodust on kiiresti riknevad toidukaubad kasutatud. Ja leidsin lihtsa ja kodus olemasolevate vahenditega tehtava supi.

Retsepti algautor in Giada di Laurentiis. Tuleb häbiga tunnistada, et pole temast midagi varem kuulnud, jõuad sa siis kõiki teada:) Küll aga on nii mõnigi tema vanaema näitlejatöö ja vanaisa film mulle kustumatuid mälestusi jätnud (eriti Magamistoa aken;) ja peale filmi pimedas sõbrannaga kojuminek, mis kujunes lõpuks kojujooksuks ja hilisemaks ühe naabripoisi irvitamiseks meie üle :D).
Aga kalasupp on aus, maitsev ja itaalialik.

Supiks läks vaja:
Oliivõli
1 suur sibul
5 küüslauguküünt
5 porgandit
200 ml valget kuiva veini
1 purk purustatud tomateid
0,5 tl tšillihelbeid (panin 0,5 tl teravat paprikapulbrit ja mõned helbed tšillit)
0,5 kilo valge kala fileed (pangafileed kasutasin)
meresoola, pipart ja peterselli
Kuumutasin vokipannil õli ja panin sibulaviilud u 10 minutiks hauduma. Lisasin porgandi ja küüslaugu ning hautasin veel u 10 minutit, kuni sibulad hakkasid karamelliseeruma. Keerasin kuumust suuremaks ja lisasin valge veini. Keetsin niikaua, kuni vein oli peaaegu arustunud. Lisasin tomatid, paprika, soola ja vett (u 1 klaasi). Lasin keema ja hautasin u 20 minutit, kuni porgand oli peaaegu pehme (pigem kergelt krõmpsuv, sest pehme porgand ei ole nii hea, minu meelest). Tükeldasin kala kuubikuteks sellised 3*3 cm. Lisasin kala ja keetsin kuni kalakuubikud olid valmis. Raputasin peale peterselli.
Kõrvale küpsetasin oliivi-päikesekuivatatud tomatite muffineid (kuigi Giada soovitab ciabatta-tüüpi leiba) ja joogiks oli supis kasutatud Itaalia valge veini ülejääk ning magusaks maasika-rabarbri crumble vahukoorega :D No kurjam küll, mitte ei suuda paastust kinni pidada :(((

Koorene kalasupp

Nami-nami kooskokkamise teemaks kalasupid. Meie perre see teema hästi sobib, sööme kalasuppi suht tihti, iga kord kui lõhe ostame, siis saab suppi ka tehtud. Klassikalist, ikka supikogust puljong ja sibulat ja küüslauku ja tilli ja pipart, kartulit ja porgandit ka. Punast kalasuppi olen teinud, seegi maitseb rahvale. Angerjasuppi saab suviti tehtud.
Kõik sellised klassikalised, ilma retseptita variandid.
Nüüd siis vaatasin uute retseptide järgi.
Koorene kalasupp sai tänaseks välja valitud.
Vaja läks:
1 lt vett
8 tera vürtspipart
2 loorberilehte
2 sibulat
6 kartulit
lõhefileed, pangafileed ja krevette, kokku umbes kilojagu kala
soola
1 dl tilli
2 dl 10% rõõska koort

Ajasin vee keema, lisasin vürtspipra, loorberilehed ja sibula ning keetsin u 5 minutit. Lisasin kartulikuubikud ning keetsin, kuni kartul oli pehme. Siis läksid potti kalatükid ja keetsin paar minutit. Maitsestasin soolaga. Lõpetuseks valasin potti rõõsa koore ja tilli.
Lasin keema ja supp oligi valmis. Pere kiitis heaks, sõid KÕIK lapsed ja mees ka. Mulle ka muidugi maitses.

Tomatine supp tortellinide, herneste ja ubadega

Selle nädala menüüsse otsisin retsepte BBC GF-st, polnud sealseid Favorite'ide kausta tõstetud retsepte ammu vaadanud ning natuke palju huvitavaid asju oli sinna kogunenud. Mulle ei meeldi eriti kui favoriitide kaust väga suureks paisub, siis hakkan unustama :D Ükspäev tegin sealt võetud retsepti järgi kana chorizo ja ubadega, polnud nagu midagi märkimisväärset ja nüüd siis Hearty pasta soup'i ainetel suppi tortellinide, herneste ja ubadega.

Vaja läks:

250g tortellinisid (mul olid juustutäidisega)

2 porgandit

1 suur sibul

1 liiter vett (või puljongit, ma kasutasin vett ja maitsestasin pestoga)

purk purustatud tomateid

200 g herneid

purk ube (ma kasutasin seekord punaseid ube)

soola ja pipart

serveerimiseks pestot ja parmesani

Praadisin sibula ja porgandi tükid oliivõlis ning lisasin purustatud tomatid ja vee. Kuumutasin u 10 minutit. Samal ajal panin teise potti keema tortellinid (kui kasutada värskeid, siis seda pole vaja teha). Lisasin herned ja oad. Maitsestasin soola-pipra ja pestoga. Keetsin suppi u 10 mintuti, peaaegu valmis.

Lisasin tortellinid (mis pakil olnud õpetuse järgi oleks pidanud veel paar minutit keema) ja kuumutasin veel paar minutit.

Riivisin potti ka veidi parmesani (ma ju puljongit ei kasutanud).

Serveerisin supi parmesanilaastude ja teelusikatäie pestoga (värske basiilik kõlbab ka).

Mulle endale väga maitses ja vanim ning noorim laps sõi ka. Keskmisel oli paha tuju ja seetõttu isegi ei proovinud.

Prantsuse sibulasupp

Enne kuulsa supi keetma hakkamist otsisin välja ja tudeerisin läbi suure hulga sibulasupi retsepte. Oma supi keetsin kokku erinevatest retseptidest pärit ideede ja koostisainetega. Bagueti tegin ka kõrvale, aga järgmine kord proovin mõnd muud retsetpi.


Supiks läks vaja:

8 keskmist/suuremat sibulat
2 tl pruuni suhkurt
2 küüslauguküünt
Oliivõli
Veiselihapuljongit 1 liiter
1 dl šerrit


Baguetti ja juustu (Gruyere't ei olnud poes, asendasin šveitsi juustuga)



Viilutasin sibula ja panin pruunistuma, lisasin peeneks hakitud küüslaugu. Pruunistasin algul kõrgemal kuumusel ja kui sibulaääred hakkasid pruunimaks muutuma, alandasin kuumuse võimalikult madalaks. Hautasin umbes 30 minutit. Lisasin šerri, hautasin paar minutit ja lisasin puljongi. Keetsin veel umbes 30 minutit. Samal ajal röstisin bagueti viilud krõbedaks ja ajasin grilli kuumaks.

Tõstsin suppi kaussidesse, peale baguetiviilud ja riivitud juust. Supikausid panin grilli alla ja hoidsin kuni juust kaunilt mullitas.

Väga maitsev supp!!!