Teisipäev, 27. september 2011

Õunakook muscovado, konjaki ja rõõsa koorega

Nagu arvatagi, kook oli maitsmiseks väljas Viimsi taluturul. Tegemist järjekordse selle-aastase üllatuslemmikuga, mida kiidetud nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel taluturul :)
 Retsepti algidee oli pärit BBC GF-st, kuid algideest on käesolev tulemus kaugel.

Vaja läks põhjaks:
250 g jahu
125 g võid
1 muna
1 tl vett
0,5 tl soola 

Keskele:
2-3 õuna, niipalju et põhi saaks kaetud (teise katsetuse käigus panin liiga paksu õunakihi ja lõpptulemus läks kaduma, nii et õunakiht minu maitse jaoks võiks olla pigem õhem)
65 g muscovado suhkrut
15 g võid
2 tl brändit/konjakit
1-2 tl sidrunimahla

Rõõsa koore kattesse:
1 muna
1 dl 35% rõõska koort
1 tl vanillisuhkrut
5 tl suhkrut

Segasin soola jahusse, näppisin  toasooja võiga segamini, lisasin muna ja 1 tl vett. Segasin kiiresti taigna kokku pallikeseks ja panin külmkappi puhkama.

Viilutasin õunad hästi õhukeseks, sulatasin või, segasin sulavõisse muscovado ja sidrunimahal, aeglasel tulel kuumutades sulatasin suhkru-võisegu ühtlaseks. Lisasin konjaki ja võtsin segu tulelt.

Rullisin taigna nii umbes 0,5 cm paksuseks ringiks, surusin koogivormi, trimmisin ääred ära ja panin taigna veel umbes 10 minutiks sügavkülma (lihtsalt et kiiremini saada).
Toksisin kahvliga taigna auguliseks, panin õunad peale ja nõristasin peale muscovadosegu.
Panin ahju 200C pöördõhu peale küpsema 15 minutiks. Seejärel alandasin kuumuse 180C pöördõhule ja küpsetasin veel 10 minutit.

Vahustasin muna kregelt vahule, lisasin suhkrud ja rõõsa koore.
Valasin segu kaunilt karamelliseerunud õuntele ja küpsetasin veel 180C pöördõhus umbes 10 minutit, kuni kook oli pealt ilus tumekuldne.

Maitseb leigelt/jahtunult paremini kui soojalt. Väga hea ka veel järgmisel päeval.:)

Esmaspäev, 26. september 2011

Õunakook martsipanikattega

Viimsi taluturul sai õunakoogi kohviku tegemises osaletud. Minu jaoks esimene kord niimoodi avalikult omatehtud küpsetusi pakkuda (kui mitte arvestada igasugu koolide-noortekate-lasteaedade üritusi, aga see ikkagi väheke teine teema, kuigi publik karmim ja õiglasem :)). Mida lähemale ettevõtmine jõudis, seda rohkem õunakooke minu armsad töökaaslased ära sööma pidid. Ma ju jänes ja ilma vähemalt kümne sõltumatu eksperdi arvamuseta laiema publiku ette oma söökidega ei julge minna. :D
Veel enne kohviku algustki oli hirm suur nahavahel, et kuhu ma ennast mässind olen, aga seltskond oli lõbus ja siis läks kõik suure kiiruga lahti ja enne kui õieti hinge tõmmata jõudsin, oli kaks tundi möödas ja koogikohvik läbi. :)

Minu poolt oli kolm kaasas kolm kooki, ehk et siis järgmiste postituste teemadki pole teab mis keeruline pähkel läbi ampsata.
Ja piltide eest suured tänud veelkord Vernandale!

Esimesena  palju tunnustustust (!Mis seal salata, minu isikliku õunakoogi TOPigi lõi täitsa sassi :) Ja kõige ausamad toidukriitikud ehk lapsed kiitsid koogi väga heaks!!:) saanud martsipanikattega riivõunakoogi tutvustus.
Retsept pärit nami-namist (nagu ka koogi sildil ausalt näha on, vt altpoolt ;)). Mugandusi isegi eriti ei ole, kui mitte arvestada, et põhja taigna tegin vähe vedelema (rullida ei kannata, aga põhi jäi siis natuke pehmem, rohkem virsiku-kohupiimakoogi põhja moodi) ja õunu panin rohkem.

Vaja läks põhjaks:
180 g jahu
1 dl suhkurt
125 g võid
1 suur muna
1-2 tl vett
näpuotsatäis soola

Katteks:
50 g võid
150 g mandlimartsipani jämedalt riivituna
1 spl jahu
1 laimi mahl

5 suuuuurt õuna (antoonovkat) jämedalt riivituna
mandlilaaste peale, nii et kook oleks korralikult kaetud (nii umbes pool pakki ehk 50 g)


Segasin kokku suhkru, jahu ja soola, näppisin sisse või, lisasin muna ja segasin ühtlaseks. Surusin taigna koogivormi (26 cm) ja lasin külmkapis veidi (umbes pool tundi, aga vabalt võib ka kauem) taignal puhata.
Eelküpsetasin põhja 180C pöördõhus 10 minutit.
Sulatasin väikses potis või, lisasin riivitud martsipani, laimimahla ja jahu. Nõrgal tulel kuumutades segasin, kuni segu muutus ühtlaseks massiks.
Riivisin õunad.
Võtsin eelküpsetet põhja ahjust, panin sellele riivõuna ja kõige peale määrisin ühtlaselt laiali martsipanisegu. Riputasin peale mandlilaastud ja küpsetasin koogi 180 C pöördõhus pealt kuldseks, umbes võttis see aega 30 minutit.


Reede, 23. september 2011

Kaks lihtsat õunaampsu

Enne selle-aastaste õunakoogileidude juurde minemist (mõtled küll, et õunakookide TOP 3 on ammu enda jaoks paigas, aga mõnikord ikka üllatud positiivselt ja pikendad TOP 3 TOP 5-ks), kirjutan üles kaks lihtsat, aga head õuntega küpsetist, mida saab teha kiiresti poest ostetud pärmilehttaignaga.

1. Õunagaletid

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et iga ringi koogi peale saab ilusti õunaviilud panna
demerera suhkrut peale riputamiseks
moosi (aprikoosi nt, aga mul oli suvikõritsa-sidrunimoos)

Sulatatud ja umbes 0,5 cm rullitud taignast lõikasin välja umbes 8 cm diameetriga rõngad. Sinna peale panin õhukesed õunaviilud. Riputasin suhkruga üle.
Panin 200 c (pöördõhk) ahju ja küpsetasin, kuni õunad küpsed ja ringid kuldsed.
Lahjendasin moosi paari teelusikatäie veega ja määrisin segu õuntele. Lasin veel paar minutit ahjus küpseda.

Maitsesid nii soojalt kui külmalt.

2. Õunapirukad kohupiima-vaniljekreemiga

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et igasse pirukasse mahuks väike peotäis ja soovi korral ka peotäis arooniaid
1 tl kaneeli ja 1 spl suhkurt õunaviiludega segamiseks
1 toru maitsestamata kohupiimapastat
175 g võid
2 pk vaniljekreemipulbrit
suhkurt vastavalt maitsele
määrimiseks muna

Rullisin taigna õhemaks (ka u 0,5 cm). Lõikasin välja ruudud (suurus vastavalt tegija soovile, mina tegin suht suured, sellised nagu poes on). Segasin õunad ja arooniad suhkru ja kaneeliga.
Sulatasin või, segasin sisse kohupiima ja vaniljekreemipulbri, lisasin natuke suhkurt.
Panin igale ruudukesele õuna-arooniatükid ja sinna peale kreemi (jagasin õunad/kreemi ruutude peale ära). Surusin ruudu otsad kokku (küpsedes enamik läheb küll uuesti lahti, aga välja täidis ei voola), määrisin munaga ja küpsetasin 180C pöördõhus kuni pirukad olid kuldsed ja õunad sees pehmed.

Kõige paremad olid samal päeval!

Neljapäev, 22. september 2011

Üks vana võlg - ananassikarri rannakarpide ja tiigerkrevettidega

Täna küsis üks hea tuttav;) mu käest, et mida teha rannakarpidest. Ma kohe teatasin, et ananassikarrit! Aasta alguses tegime seda kodus (nami-namis oli karride kooskokkamine ja seal Maria tegi seda karrit ja kiitis. Ma sellepeale tegin ka kohe ja ka kiitsin :)) Olin täiesti kindel, et retsept sai ka kirja pandud, täna aga otsisin ja võta näpust, polegi.
Võiksin vist praegu lubada, et kui kitseliha otsas ja see suur tükk head Saaremaa seakaela ka otsas, siis teen rannakarbi-tiigerkreveti-ananassikarrit! oi-oi-oi.. limpsab keelt... :)
Aga nagu Woody A. ütleb, et If you want make God laugh, tell him your plans....


Nii et siis siit tuleb üks ammu tehtud vana hea asi, mida tulevikus kindlasti korrata tuleks! Voilà mr.L, siin on teile idee, mida teha rannakarpidest:

Vaja läheb:
6 dl kookospiima
2 spl punast Tai karripastat
2 spl Tai kalakastet
1 spl suhkrut
250 g kooriku ja seljaveenita tooreid hiidkrevette
400 g puhastatud rannakarpe (kuna pärast jääb kastet nagunii üle, võib neid isegi rohkem olla, saab kastmega uuesti juurde keeta)
175 g peenelt hakitud värsket ananassi
5 katkirebitud kaffiri laimilehte
Serveerimisel peale riputamiseks kaks seemnetest puhastatud punast (mul oli seekord roheline) tšillikauna ja hakitud värsket koriandrit
Kuumutasin pool kookospiimast potis keemiseni ja keetsin vaiksel tulel umbes 5 minutit.
Segasin juurde karripasta ja kuumutasin tasasel tulel veel 5 minutit.
Lisasin kalakastme ja suhkru ning keetsin veel paar minutit. Segasin juurde ülejäänud kookospiima ja kuumutasin uuesti keemiseni.
Lisasin krevetid, puhastatud rannakarbid, ananassitükid ja kaffirilaimilehed.
Kuumutasin keemiseni, vähendasin kuumust ja keetsin vaiksel tulel umbes 3-4 minutit, kuni rannakarbid olid avanenud. (NB! Eemaldasin rannakarbid, mis ei olnud lahti läinud ja viskasin minema.)
Tõstsin karri suurde serveerimisnõusse, puistasin peale hakitud tšilli ja koriandri.

Kõrvale sõime (kastme viimaste tilkade kättesaamiseks) tavalist baquette'i ja jõime valget veini (täpsemaid marke enam ei mäleta :P) 

Kolmapäev, 14. september 2011

Kurgisalat, hilinemisega

Minu vastus küsimusele, et kas pea higine hoidiseid vekkiv toidublogija on tõesti müüt, on JAH, sel aastal küll:)))
Sisse sai tehtud täpselt kolm purki kirsimoosi, natuke seeni (kuna pole veel metsa õieti jõudnudki, aga lootust on, et ikka jõuan ja teen miskit) ja nüüd siis läheb lahti suuremat sorti aroonia-kirsisiirupi tegemine.
Sügavkülma küll üht-teist on saanud, aga ka mitte hoidiste kujul.
Moosid, kompotid, suvikõrvitsatšatnid??? Ei, ei ole ja ei tule ka. Saak oma aias oli vilets, polnud ei vaarikaid ega maasikaid, suvikõrvitsaid vähe (kuigi taimi oli 12), tomateid sain vähe, kurke täpselt niipalju, et malasonajaid teha, õunu ümmargune null jne.
Juba paar aastat olen olnud suht põhimõtteline, et sissetegemiseks marju, puu-ja köögivilju ei osta. Ei tundu  nagu otstarbekas olevat, sest ega meil ju neid moose-kompotte sööda ka eriti. Sahvririiulite tühjendamiseks saatsime ülejäägid heategevusprojektidesse...
Nii et elu on ilus ja talvele võib vastu minna ka siis kui sahvris ei ole kümmet purki maasikamoosi :)) Piisab kui on mõnikümmend purki seeni ja muidugi 100 liitrit ämma tehtud kurke (jah, tõsijutt, minu superämm saatis mulle 100 liitrit marineeritud kurke!)!!!

Angerjat muidugi ostaks ja teeks sisse, aga pole sel aastal häid pakkumisi olnud:(( Ohkab igatsevalt...
Mida ma aga tegin ja mida ohtralt söödi ja mis on juba peaaaegu otsas, oli kurgisalat...

...erinevad, aga sama tüüpi kurgisalatid on viimasel ajal palju teisteski blogides olnud, aga minu retsept on pärit ühelt toredalt inimeselt nimega Ivi, kes aga ei lubanud seda Ivi kurgisalatiks nimetada, kuna tema sai selle retsepti oma naabrinaiselt.

Vaja läheb
2 kilo kurki
2 spl soola
4 spl suhkrut
2 spl äädikat
tilli (õisikuid või suur peotäis hakitud tilli)
4 suurt! küünt küüslauku
4 sibulat

Lõika kurgid viiludeks (meile meeldis maitse rohkem, kui oli viilutatud õhukeseks riivi küljel oleva viilutajaga (mis selle õige nimi on, ei tea)), viiluta sibul ja küüslauk (võimalikult peenikeseks). Sega läbi ja lisa sool-suhkur-äädikas. Pane külma seisma (meie hoiame üleöö, maksimum 24 tundi).

Sööme kas kohe või paneme purkidesse. Väidetavalt sobib söömiseks kuu jooksul ja hiljemgi. Meil kahjuks nii kaua ei seisnud.