Esmaspäev, 23. august 2010

Suvikõrvitsast viiendat, kuuendat ja ka seitsmendat moodi :)

Seekord siis kolme-käiguline suvikõrvitsaõhtusöök, mida meie pesakonnas söödi reedel, mis juhtumisi oli ka vabariigi taasiseseisvumise päev ja minu noorpõlveunistuse täitumise eelõhtu. Naljakas, kuidas unistused võivad täide minna :D Kahjuks enamasti alles siis, kui nendest enam ei unistatagi nii väga :( Muidu oleks vist õnn liiga suur, et korraga taluda :) Unistuseks siis korra elus olla U2 kontserdil ja unistus pärit aastast 1990, kui ma olin keskkooli viimases klassis ja olime Iirimaal, elasime vahetusperes. U2 oli siis just tagasi USAst, meeletu edu, Joshua Tree lõi ikka veel metsikuid lained, Rattle and Hum oli just väljas. Terve Iirimaa kohtles neid kui rahvuskangelasi. Vaatasime Rattle and Humi filmi perepoegadega vist korda 5 :) Käisime Dublinis, lonkisime perepoegadega pubides, kus Bono (kes pole kunagi mulle eriti imponeerinud :P) olevat armastanud käia. U2 kontserile minek tol ajal oli meie jaoks ULME!!! Isegi unistamiseks liiga võimatu :) Aga meeldima mulle U2 muusika tol ajal hakkas (ja Edge ja Adam ja Larry on ka nii cool'id :P) Vahepealse aja jooksul on U2 teinud muusikat, mis mulle korda eriti ei ole läinud ja siis jälle paar asja, mis mulle kohe väga meeldisid. Aga mis seal salata, kui mu sõprade käest küsida, mis Kirsikese lemmikbänd on, siis ilmselt enamik ütleb esimese asjana U2 (mis muidugi ammugi pole enam ultimate truth). 15 aastat hiljem olin Milano lähedal, kui neil oli Milanos kontsert, ei läinud ligilähedalegi (mitmetel põhjustel, kuigi südamepõhjas oleks tahtnud). Ja Göteborgis olid nad paar aastat tagasi, aga ka siis oli mul tähtsamat teha. Ja siis nüüd, 20 aastat hiljem, ei kasutanud ka kohe esimest võimalust, et pilet osta. Aga pilet tuli ise mu juurde. 1 pilet. Põdesin veidi hinges. Vanasti kui kuskil üksi käisid, oli see märk, et sul pole sõpru :D Lapsepõlvetraumad :D Aga sain üle ja olin rõõmuga valmis ka üksi minema. Ja siis tuli ka variant minna kaaslasega. Hopsti! Lase asjadest lahti ja kõik laheneb iseesest kõige paremal moel! Mul oli suurepärane laupäev, 21.august 2010! Ja seda koos inimesega, keda ma olin enne näinud täpselt 1 kord (aga selle eest kestis see üks kord u 10 tundi ja oli väga vahva). Kui sa seda kunagi lugema juhtud, siis aitäh, Anu! :) Suurepärane oli ka eelmise päeva kolmekäiguline suvikõrvitsasöök :)

Esimene käik oli suvikõrvitsapüreesupp.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat, kooritult ja tükeldatult
2 küünt küüslauku oliivõli
4 dl puljongit
50 g riivitud parmesani
1 dl rõõska koort (võib ka näiteks toorjuustu)
suur peotäis värsket basiilikut
sama suur peotäis värsket peterselli
musta pipart
(vajadusel soola)
krutoone umbes 4 viilust röstsaiast

Praadisin suvikõrvitsat ja küüslauku oliivõlis umbes 10 minutit. Valasin peale puljongi ja keetsin veel 10 minutit. Lisasin ürdid. Blenderdasin püreeks. Panin saiakuubikud ahju 200 C juurde. Ajasin uuesti püree uuesti keema, lisasin rõõsa koore ja juustu. Serveerisin krutoonidega. Linnulaps nr 1 algul keeldus ja ajas mingit krevertipüreesupijura, mis olevat ainuke supp, mida ta söövat. Siis proovis ja sõi korralikult. Ülima kiitusena kõlas see, et supil ei pidavat olema üldse suvikõrvitsa maitset:) Pearoaks oli suvikõrvitsakotletid vürtsköömnetega.
Vaja läks:
2 keskmiselt suurt suvikõrvitsat riivitult
1 riivitud porgand
1 hakitud sibul
2 dl jahu
3 muna
soola ja pipart
1,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl küpsetuspulbrit

Panin riivitud suvikõrvitsa sõelale, segasin juurde soola ja panin nõrguma umbes pooleks tunniks. Segasin juurde porgandi ja sibula. Kuivained segasin omavahel. Segasin munad suvikõrvitsa juurde ja lisasin kuivained. Praadisin kotletid oliivõlis kuldseks.
Kõrvale serveerisin keedukartulit ja küüslaugu-kurgi-hapukoorekastet. Magusaks oli suvikõrvitsa-šokolaadikook vaniljekastmega. (BBC GF ainetel)
Vaja läks:
400 g suvikõrvitsat (kooritud, seemned eemaldatud ja riivitud)
4 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud nelki
1,2 dl kakaod
muskaatpähklit, riivitud
näpuotsaga musta pipart
2 muna
1 dl oliivõli
2,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 g pähkleid tükeldatud
1 kotike vaniljekastmepulbrit
2,5 dl piima

Segasin kuivained omavahel. Suvikõrvitsa juurde segasin munad ja oliivõli, lisasin kuivained ja pähklid. Valasin taigna 26cm vormi ja küpsetasin 160C pöördõhus 60 minutit.
Lasin koogil täielikult jahtuda ja serveerisin vaniljekastmega.
Kõik on küll fantastiline, minu isiklikuks suureks lemmikuks on veel näiteks suvikõrvitsa ja kirsstomati ja keedukartulifrittata, aga järgmisel aastal ma ilmselt suvikõrvitsataimi maha ei pane :))))

Teisipäev, 3. august 2010

Suvikõrvitsast kolmandat ja neljandat moodi

Tegelikult mulle väga meeldib see igaaastane suvikõrvitsate - ja suvikõrvitsaõite uputus. See annab mulle võimaluse süüa frititud lilli (näiteks niimoodi) ja hiljem, talvel, säästab mind hooajavälistest kiusatustest osta poest mingit x-päritolu zucchinisid. Igakord kui talvel poes näen ahvatlevalt ilusaid pisikesi zucchinisid, mõtlen hilissuve suvikõrvitsauputusele, verinoortele, hõrkudele, just korjatud suvikõrvitsatele ja hooajalisele toitumisele ;) Ja jätan poest välismaa kõrvitsad ostmata :P
Eelmistel päevadel tegin suvikõrvitsakotlette.
Ühed on lihaga kotletid ja teised ilma lihata.
Retseptid on nami-namist, jällegi väikeste muudatustega.
Mõlemad kotletid on väga maitsvad ja lihata kotletid said mulle üllatusena menukamateks, kui lihaga kotletid. Isegi vanim Linnulaps, veendunud lihausku teismeline, teatas, et neid köögiviljakotlette tuleks teinekordki teha!!! Lihaga kotletid:
Vaja läks:
400 g hakkliha
300 g riivitud suvikõrvitsat
100 g toorjuustu
1 muna
1 dl riivsaia
1 tl soola
musta pipart ja rohkelt basiilikut
Segasin ained kokku. Vormisin kotletid ja praadisin õlis.

Lihata kotletidele läks vaja:1 sibul
6 keedetud kartulit
2 porgandit
2 suvikõrvitsat
4 spl jahu
3 muna
0,5 tl (või rohkem)
aroomisoola ja 0,5 tl valget pipart

Tampisin kartulid pudruks, riivisin porgandi, sibula ja suvikõrvitsa. Riivitud suvikõrvitsa panin korraks soolvette seisma ja siis pigistasin vee välja (siis ei jää kotletid liiga vesised ja püsivad paremini koos). Kloppisin munad lahti, segasin sisse jahu ja maitsestasin. Tegin segu väga tugeva maitsega, oleks võinud veel tugevama teha, sest köögiviljad tõmbasid ikka väga tugevalt maitset endasse). Segasin ained kokku, lasin natuke seista ja praadisin õlis.

Mõlemate kotletide kõrvale sobisid imehästi hapukoore-küüslaugu-värske kurgi kaste ja värsked keedetud kartulid!!! Salatilehtede salat hapukoore ja suhkruga ka :)
Ja täna tahtsin teha türgipärast suvikõrvitsarooga ja ennäe imet :O ühtegi korjamiskõlbulikku kõrvitsat peenral pole täna :))) Linnud peavad sööma täna kana saltimbocca't:)

Esmaspäev, 2. august 2010

Suvikõrvitsast nii ja teisiti

Suvikõrvits on ainuke köögivili, mis meie "põllumaa" peal korralikult kasvab. Ja igal aastal on meil suvikõrvitsauputus. Sel aastal hakkas vähe varem peale, kui tavaliselt. Kõik naabrid on suvikõrvitsaga varustatud ja iga päev sööme erinevates variantides, küll täidetuna põhiroaks, siis röstituna või grillituna salati asemel, küll kotleti sisse panduna ja saia sisse riivituna (sellest lapsed ei tea ametlikult midagi :P) :)
Hoidistasin ka. Eelmisel aastal tegin suvikõrvitsa-arooniamoosi.
Enamik sellest tarbiti ära morsina, osa sain ka muffinitesse/keeksidesse panna. Arooniate valmimiseni on praegu veel aega küllalt, aga kui siis veel suvikõrvitsaid jagub, teen kindlasti seda moosi ka veel. Nädalavahetusel tegin BBC GFi retseptide (mida natuke timmisin oma maitse järgi) põhjal kahte sorti moosi, üks oli magus ja teine mitte. Ega täpselt ei tea, kuidas välja tuli, maitsete täielikuks segunemiseks pidavat aega minema, väidab GF. Magusaks moosiks läks vaja:
1,8 kilo suvikõrvitsat, koorituna ja tükeldatuna
1 kilo suhkurt
1 pakk moosipaksendajat
4 suurt sidrunit
100 g inverit

Panin suvikõrvitsatükid potti koos ühe sidruni mahlaga. Kuumutasin ja segasin kuni mahl hakkas kõrvitsast välja tulema. Riivisin potti kõikidelt sidrunitelt koore, pigistasin kõikidest sidrunitest mahla ja panin ka sidrunipoolikud potti keema. Keetsin päris kaua, umbes pool tundi, et kõrvits pehmeneks. Lisasin vahepeal ka riivitud inveri potti. Siis lisasin suhkru ja paksendaja. Keetsin u 15 minutit.
Võtsin välja sidrunipoolikud ja viskasin minema.
Osade kaupa blenderdasin moosi ühtlaseks.
Keetsin veel umbes 5 minutit, kuni moos oli piisavalt paks.
 Sellest kogusest sai veidi vähem kui 2 liitrit želeed.

Soolasesse moosi ehk suvikõrvitsa chutney'sse läks vaja:
2 sibulat, tükeldatuna
500 g suvikõrvitsat
500 g tomateid
250 ml valge veini äädikat
2 haput õuna
1 spl sinepiseemneid
1 kaneelipulk
vürtspipart, 6-7 tera
musta pipart, 10-15 tera
pool muskaatpähklit  riivituna
nelki 5-6 tera
4 küüslauguküünt, purustatuna
ingverit u pöidla suurune jupp, riivituna
250 g tumedat suhkurt (ma kasutasin fariinsuhkurt)

Panin kõik ained potti ja keetsin u 45 minutit. Sellest kogusest tuli u 1,3 liitrit chutneyt. Lõpptulemus oli natuke magus ja natuke terav. Loodan südamest, et paari-kolme nädala pärast on maitse vähe rohkem teravamaks tõmmanud.