Neljapäev, 25. veebruar 2010

Sõbrapäevaks Red Velvet Cake

Ootasin ikka pilte oma fotokast. Sõbrapäevast juba tükk aega möödas, aga kook on seda väärt, et retsept talletada. Äkki vanima Linnulapse tulevased pruudid tahavad teada poisi lemmikkoogi retsepti :D

Koogi juurde - tegemist Ameerika klassikaga, edasiarendusega Devil' Food Cake'st. Ma ei olnud neist kummastki miskit enne kuulnud. Nimi on 'Devil's Food Cake' sellepärast, et "it is supposedly so rich and delicious that it must, to a moralist, be somewhat sinful." Teatud mööndusega võin tõdeda, et vastab tõele küll, eriti kihiliste tortide kategoorias.Retsept on võetud Joy of Bakingust.
Originaalis peaks olema pruunid kihid kärtspunased, minu dr.Oetkeri punane värv seda ära igatahes ei värvinud, samuti teisel katsel lisatud peedivärv.
Koogiks oli vaja:
250 g jahu
1/2 tl soola
2 spl kakaod
115 g võid
300 g suhkurt
2 muna
1 tl vanillisuhkurt
240 ml hapupiima (ajasin piima hapuks, lisades sellesse poole sidruni mahla, selline oli õpetus JoB-s)
2 spl punast toiduvärvi
1 tl valge veini äädikat
1 tl soodat
Segasin kokku kuivained (va sooda). Hapupiima lisasin toiduvärv. Vahustasin või ja suhkur, lisasin ükshaaval, vahustades munad. Või-munavahtu segasin vaheldumisi hapupiima ja kuivained.
Viimasena segasin kokku äädika ja sooda ning lisasin kiiresti taignasse. Taigna valasin ahjuplaadile ja küpsetasin 175C juures umbes 10 minutit.
Jahutasin täielikult koogi maha, lõikasin neljaks, mässisin toidukilesse ja panin külmkappi. JoB arvates on siis lihtsam täidist koogile määrida.
Täidis:
200 g toorjuustu
200 g mascarponet
3,5 dl rõõska koort
115 g tuhksuhkurt
1 tl vanillisuhkurt
Vahustasin vahukoore. lisasin suhkrud ja segasin kokku juustudega.
Iga kihi vahele määrisin täidise. Peale ja äärtesse ka ning kaunistasin kookoshelvestega.
Lasin seista järgmise päevani.

Kook tuli kõrge. Kolme kihiga oleks vast isegi vähe standartsest tordikõrgusest kõrgem.
Selleks et kihid punaseks saada, on vaja ilmselt kärtspunast toiduvärvi, minul kodus olev pigem peedipunane ja see ei toimi.
Vahet aga pole. Ongi tervislikum :)


Kolmapäev, 24. veebruar 2010

Aastapäeva tort

Sel aastal mul üle mitmeteistkümne aasta selline vabariigi aastapäev, kus pidulikku õhtusööki ei ole ja ei tule ka :((((((( Olen jätkuvalt lastega ja nemad keeldusid igasugu põnevamatest piduroogadest. Aga koogita muidugi ei saa ja lisaks veel Nami-nami võistlus :P. Plaanisin juba mõttes ammu, et vabariigi aastapäevaks teen kolmevärvilise biskviidiga ja/või beseedega sinimustvalget torti ja igasugu muid toredaid mõtteid lipsas peast läbi.
Aga pühapäevast saadik hakkas isutama tarte au chocolate järele (see nimelt minu vaieldamatu ja ületamatu lemmikkook ja ma mõtlen seda tõsiselt :)). Ja otsustatud ta saigi, las sinised beseed ja kamajogurtitarretised ja muud ideed jäägu järgmisesse aastasse. Torti sõime vanillikreemiga. See sinine lind on pääsuke ja vanima Linnulapse kätetöö, algses kuvandis sellist täiendust ei olnud ;)
Ja siis sattusime hoogu martsipanimaalingute ja kujude ja lilledega. Ainuke mida pildile õnnestus püüda, oli Muumide Piripiiga, vanima Linnulapse ja minu ühine kätetöö :D Une-Mati oli minu lemmikkuju, aga selle sõi väikseim Linnupojuke salaja käbedalt ära. Neil väikestel kätel on turbomootor küljes :S, nii kiiresti jõuavad kõike ja see kahe-aastase jonnihoogude sagedus tahab juba mõistust peast viia :(
Aga juba homme poodi uue martsipani järele (ise veel ei tee martsipani, pole millegagi mandleid jahvatada) ja siis uued kujud ja kaunistused :D

Reede, 19. veebruar 2010

Kõrvitsaorsoto kitsejuustuga

Pildivaba postitus.

Käisin õega Moonis ja proovisin seekord ära kõrvitsaorsoto. Tsiteerides kohaliku köögibloginduse klassikut, see oli tõesti nii hea, et sure õkva surnuks :)

Tegin siis kodus ka, ega ju igapäev raatsi Moonis käia. Maitses sama hästi.
Vanim Linnulaps sõi taldriku tühjaks ja kommentaariks ütles, et see näeb välja nagu muda :O ja talle erti ei maitse. Teistele lastele ei pakkunudki, nende pilk ütles kõik :D Pisipiiga sõi vähemalt rohelist sibulat orsoto pealt. Seevastu sõin ise kolm portsu. Ja täna tuli õde ja söime seda jälle :) Poleks arvanudki, et ma tangu sisaldavast toidust sõltuvusse võin jääda (tangupuder oli meil lapsena laupäevaõhtune "peale sauna toit", käisime vanaema juures saunas laupäeviti ja siis anti seda süüa. Sealiha ja praetud sibulaga. Üle nädala, üks nädal tangupuder, teine nädal pannileib (tutsleib :)) Siiani ei taha, kumbagi. Kuigi, mine tea, äkki peaks korra proovima:P).


Aga loomulikult orsoto ei võistle vanaema tangupudruga samas liigas ega kaalukategoorias.

Retsepti kopin Ekspressist igaks juhuks siia ka (ma tegin tanguga, mitte kruupidega).


Vaja läheb
300 g kõrvitsat
300 g tangu
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
70 g võid
pool klaasi hapukat õunamahla
3 klaasi kanapuljongit
2 loorberilehte
10 valge pipra tera
1 sl soola
3 sl oliiviõli
pool klaasi valget kuiva veini
2 sl sulatatud juustu Merevaik
200 g pehme maitsega kitsejuustu
5-7 vart rohelist sibulat
100 g toorsuitsupeekonit
Maitsestamiseks värskelt jahvatatud pipart ja soola.


Paksu põhjaga potis hautasin võis ühe sibula ja küüslaugu. Lisasin kõrvitsakuubikud (2 x 2 cm) ja hautasin umbes 15 minutit. Lisasin õunamahla ja poole kanapuljongist ning hautasin vedeliku peaaegu välja. Maitsestasin soolaga ja püreerisin blenderis.

Teise potti panin vee keema ja lisasin loorberilehed, valge pipra (värskelt jahvatatuna, no ei saanud terasid veskistkätte) ja soola.

Lisasin tangu (mis tegelikult olid leos juba hommikust saadiks) ja keeda umbes 20 minutit keskmise tule peal. Kui tang oli juba piisavalt pehme, kurnasin läbi.
Peekoni lõikasin imepisikesteks tükkideks ja praadisin pannil, kuni alles jäi ainult mõnusalt krõbedad peekonitükikesed, mis nägi välja nagu riivleib.
Praadisin teise sibula tükid õlis ja lisasin juurde hautatud ja kurnatud tangu ning praadisin neid koos umbes 2-3 minutit. Lisasin valge veini. Seejärel pool kuuma kanapuljongi kogusest ja hautasin keskmisel kuumusel, tasapisi lisades ülejäänud puljongit, siis kui eelmine on imbunud tangu sisse.

Lisasin Merevaiku ja segasin läbi.
Lisasin kõrvitsapüree ja aurutasin.

Maitsestasin orsoto soola ning värskelt purustatud musta pipraga. Sättisin taldikutele orsotto, selle peale kitsejuustuviilud, hakitud rohelise sibula ja peekonikrõpsud. Pilt nägi välja sama nagu Ekspressiski.

Vol 2 aasta hiljem:
Proovisin pannileiba ehk tutsleiba onutütre tütre sünnipäeval ja see maitses mulle kohe väga, lapsepõlv tuli meelde ja mitte see osa lapsepõlvest, kus ma pannileiba keeldusin suu sissegi võtmast! Nii et never say never!
Kõrvitsaorsotto oli jälle kord meie söögilaua külaliseks. Seekord kitsejuustu asemel Saaremaa Ekstra juustuga ja peekon ei olnud kahjuks nii peeneks hakitud, kui peaks, aga no maitses jälle imehästi (mulle, mehed sõid aga krimpsutasid nägu ja tüdrukutele tegin  risi e bisit).

Pühapäev, 14. veebruar 2010

Veiselihahautis veini-šokolaadikastmes

Üks postitus ootab siin juba nädalakese jagu juba, millal pildid tulevad.
Hr.Lind nimelt võttis fotoka endaga seekord kaasa ja pole mulle maitsvate valentinipäevatoitude pilte ära saatnud. Aga lubab vähemalt, et hiljemalt täna õhtul on pildid kohal.

Tagasi alguse juurde: Traditsiooniline pühapäevane pajaroog sai meil seekord valmistatud laupäeval, ikka selleks et hr.Lind ka saaks pikka õhtusööki ja head punast veini sinna kõrvale mekkida.
Pühapäeval ta sõidab ju nii krdi vara ära, õhtusöök juba kell kaks päeval :S
Retsept seekord Oma Maitsest (11/2009),seisis mul ToDoListis juba mitu kuud.
Mugandasin seda veidi ja vee kogust vähendasin suht palju, tundus liiga vedel jäävat.

Vaja läks:
1,5 kilo loomaliha
200 g suitsupeekonti
2 sibulat
1 küüslauk (terve, mitte küüs)
600 g porgandit
4 spl tomatipüreed
300 ml punast veini
500 ml veisepuljongit
12 šalottsibulat
250 g juursellerit
40 g tumedat šokolaadi
tüümiani, loorberileht, valget pipart ja soola
praadimiseks võid ja oliivõli

Pruunistasin veiseliha pannil oliivõli ja võis segus ning panin ahjupotti.
Praadisin läbi peekoniribad, sibula ja küüslaugu (lõikasin terve, koorimata, küüslaugu pooleks ja praadisin kergelt lõiepoolelt), lisasin tomatipüree ja porgandid ning maitseained.
Valasin segu ahjupotti liha peale.
Pannile kallasin veini ja puljongi, lasin alkoholil välja aurustuda ja valasin ka selle ahjupotti.
Ahjupoti panin ahju 175 C juurde 2,5 tunniks.
 Siis pruunistasin pannil šalottsibulad (terved) ja juurselleri ja lisasin ahjupotti. Hautasin veel tund aega.
Enne serveerimist murdsin šokolaadi väikesteks tükkideks ja segasin kastme hulka. Kõrvale tegin kartuliputru.
No lõpuks siis pilt ka:

Reede, 5. veebruar 2010

Pärmitaina tegemisest sõltuvuses :D

Algas kõik sellest, et Qsti postitas pereklubi.com'i lingi sellest, kuidas Richard Bertinet teeb pärmitainast.
Nüüd olen seda tehnikat kasutanud kõikide pärmitainastega, mida teinud vahepeal olen ja mitu korda ka tema enda magusat varianti teinud (mis tgelikult on täitsa soolase maitsega ja sobiks imeliselt ka soolaste täidistega küpsetistele).
Sellest siis vaikus siin blogis (ega ma praegu soolaseid toite eriti teegi, lapsed tellivad tavaliselt midagi lihtsat, nt keedetud tatart või praekartuleid hakklihaga :D )
Bertinet' enda magusat taina jaoks on vaja:
270g täispiima
15g pärmi
500g jahu
60g võid
40g suhkrut
10g soola
2 muna
Teha on vaja nii, nagu videos näidatud. (Tegelikult panen u 20-30g jahu rohkem, no ikka väga väga kaua peksan ja voldin muidu enne, kui miskit looma hakkab.)
Aga ka kõik teised pärmitainad olen nüüd läbi peksnud ja õhku täis voltinud ning saavutanud täiesti uskumatu tulemuse (positiivse;)) Täidan neid küpsetisi siis sellega, mis pähe tuleb ja kättesaadavad parasjagu on.
Kaneelisai:
Nutellasai:
Mulle viimasel ajal meeldib teha selliseid "minikringleid" (laiskus, mis teha), poolest tainast teen ilusaid kaneelirulle ja ülejäänud voldin ja keeran selliseks pätsikeseks. Ausalt öeldes seisab kauem värske ka.
Kohupiima-vanillikreemiga sai:
Seenepirukas (tegelikult teen ma seda tavalise jogurtiga pärmitaignaga (vt kreeka piruka retsept) ja väikeste pirukatena, aga eile oli õhtul juba kell palju, kui laps seda iiiilusasti mult palus :D Tegin ühe suure piruka): PS: seenepiruka täidiseks on 1 sibul, 200 g hakkliha (olen ka peekoniga teinud ja ka v.hea), u 400ml praetud kukeseeni, 2 spl hapukoort, ohtralt tüümiani, soola-pipart ja u 2 dl riivjuustu.