Reede, 23. august 2013

Tšillikurgid

Kurkide purki panemine ei ole minu tassike teed. Ma kohe kardan seda. Et kaaned hüppavad pealt ja kurgid lähevad pehmeks või maitse ei ole hea jne jne. Ja siis ma parem ei teegi neid purki. Teen hoopis kausside viisi värske kurgi salativariatsioone, malasolnaja'id ämbrite kaupa (mis mitte kunagi ei jõua 48-tunnise maitseni! max 36 tundi ja otsas) ja siis veel purgis kurgisalatit, mis on lihtsalt imeline süüa siis, kui tahad midagi head, aga ei tea, mis see on. :D
Sel aastal, mu tulevase kasvuhoone vundamenti tehtud peenardes, on mul 18 kurgitaime. Õnneks ei kanna nad niipalju, et mul kurke üle jääks, aga siiski piisavalt, et otsida maailmaavarustest, et mida teised inimesed kurkidega teevad. Tastespottingus oli viide ühe blogijapere lemmikretseptile, mida ma siis mugandatud kujul tegin algul prooviks kaks väikest purki. Kuigi retseptis oli soovitatud lasta seista vähemalt viis päeva kuni kaks nädalat, proovisime (sõime) me esimese purgi ära kolmandal päeval ja teise purgi neljandal päeval. Täna tegin viis purki juurde.

NB! Ilmselt ei ole tegu kurkidega, mis seisavad ületalve. Ma hoian neid külmkapis ja sööme ilmselt ära kiiremini, kui meeldiks.

Vaja läks kahe poole liitrise purgi jaoks:

pikkupidi neljaks lõigatud kurke nii palju kui purki mahub
2 suurt küüslauguküünt
2 suurt tilliõisikut
2 tl musta terapipart
1 tl kuivatatud tšillihelbeid ( mul on väikesed kuivatatud kaunad, 1 kauna hakkisin kahe purgi peale)

0,5 liitrit vett
1 spl soola
0,5 spl suhkrut
1 spl äädikat

Purkide põhja panin küüslauguküüned (pooleks lõigatud), pipra, tilli ja tšilli. Kurke panin purki nii palju kui mahtus, viimased sai surutud suht jõuliselt. Ajasin marinaadi keema ja valasin kohe kurkidele peale. Kaanetasin purgid ja kui olid jahtunud, panin külmkappi.
Loodan, et seekord saavad vähemalt viis päeva maitsestuda, enne kui ära sööme.

PS! Lapsed neid ilmselt ei taha, kuigi nad algul kipuvad ütlema, et üldse ei ole ju piprased ...

Esmaspäev, 19. august 2013

Siga. Apteegitilli, sibula ja kapparitega. Tomatikastmes.

25.juuni oli eelmine postitus siin. Enam-vähem siis sai ka esimesed värsked kartulid. Sealtmaalt oleme peaaegu igal õhtul söönud värsket kartulit kurgi-tomatisalati variatsioonidega, kas koos kodujuustuga või lihtsalt hapukoorega ja keegi ei ole veel virisenud. Lihtsalt jumalik söök. Eriti kui veel praelesta ka kõrvale saab. Aga ega ikka lõpmatuseni ka ei jaksa, mis siis et nii hea. Täna söime vahelduseks vähe tummisemat liha.

Vaja läks:
5 lõiku 2cm paksust kaelakarbonaadi
oliivõli praadimiseks (u 0,5 dl)
2 purki purustatud tomateid (praegu sobiks ka värsked tomatid, aga mul nii palju ei ole ja poe omad ei ole nii küpsed)
1 apteegitilli mugul, õhukeselt viilutatult
2 sibulat, õhukeselt viilutatud
väga suur peotäis peterselli
1 dl valget veini
2 spl kappareid
soola, pipart

Hõõrusin lihatükid pipraga sisse. Ajasin panni ja õli kuumaks ning praadisin liha kummaltki poolt 2 minutit. Võtsin liha pannilt ning panin sibula ja fenkoli asemele (kuumuse keerasin madalamaks, minu 12+max skaalal 6-le). Hautasin neid umbes 5 minutit, lisasin peterselli ja valasin veini pannile. Kuumutasin veel natuke ning lisasin purustatud tomatid. Kui mögin podises, lisasin lihaviilud ja hautasin u 15 minutit.
Siis lisasin kapparid ja veel natuke peterselli. Lisasin veel ka soola ja pipart ning valmis ta oligi.

Enne serveerimist lasin natuke taheneda. Kõrvale kõlbas nii ciabatta kui ka keedukartul, kuskussist rääkimata.