Reede, 28. märts 2014

Lillkapsas vol ??

Seekord küüslaugu, tšilli ja piiniaseemnetega. Jälle ülivõrdes tahaks kiita. Ma kipun juba mõtlema, et kuna ma toitun praegu suhteliselt kasinalt ja lihavabalt ja teadlikult, siis lihtsalt igasugune toit maitsebki hästi?? Et nagu peaaegu nälg majas ja igasugune palake on nämma. Kui keegi peaks miskit ütlema, siis kinnitan kohe, et nii see just ei ole, et näljas hoiaks, söön ikka normi täis :). 

Vaja läheb:
1 lillkapsas
1 dl seedermänniseemneid
1 tšillikaun
2 küüsaluguküünt
soola-pipart
oliivõli ja peterselli

Aurutasin lillkapsaõisikuid kolm minutit ja panin sõelale nõrguma. Viilutasin tšilli ja küüslaugu.
Ajasin panni mõõdukalt kuumaks koos oliivõliga, panin küüslaugu ja tšilli pannile, segasin mõned korrad ning lasin natuke praadida (vaata, et küüslauk ei hakkaks pruunistuma), lisasin seedermänniseemned ja segasin veel mõned korrad. Seejärel läks pannile lillakapsas ja pidevalt segades lasin kapsale uuesti sooja sisse.
Peale soola-pipart ja kui tahad tummisemat, siis ka näiteks fetajuustu.



Neljapäev, 27. märts 2014

Praetud maks

Absoluutne lemmik. Maksa (vahet pole mis looma) ma armastan peaaegu igas asendis, va seda klassikalist koolisöökla maksakastet. Peale selle üks kümnest kõige kasulikumast toiduainest kaaluabi arvates;)
Paastuaegne libastumine küll, aga kuskilt on ju kasulikke aineid ka vaja saada ja peale selle maks on ju lahja:)

Vaja läheb:
üks veisemaks
3 sibulat
peterselli
soola-pipart
natuke õli praadimiseks

Puhastasin maksa kelmetest, lõikasin üsna õhukesteks viiludeks ja kuivatasin köögipaberiga. Viilutasin sibulad ja ajasin pannil õli kuumaks. Praadisin sibulad pehmeks, lükkasin panni ühte nurka ja panin maksa pannile. Praadisin suhteliselt kõrgel kuumusel ühelt poolt 2 minutit ja teiselt poolt natuke alla kahe minuti. Jahvatasin praadimise ajal peale musta pipart ning praadimise lõpul puistasin peale peterselli ja segasin sibulaga läbi.
Panin maksa sooja kaussi ja lasin fooliumi all paar minutit tõmmata ja jahvatasin peale ka natuke soola.
Supertoit meiesugusele praegu suhteliselt vegetaarset toidulauda harrastavale perekond Spordile:).

Pühapäev, 16. märts 2014

Brokoli+suvikõrvits, ahjus röstituna

Mulle endale hakkab ka vaikselt tunduma, et brokoli ja lillkapsas ja nende erinevad variatsioonid on suht vaimuvaesed ja hakkavad jubedalt ära tüütama. Aga kui juba on vaeva nähtud ja otsitud viise, kuidas seda "paastuaega" (loe: suveks saledaks) vähegi huvitavamaks muuta, siis võib ju tuleviku tarbeks ideed siia kokku ka koguda.  Igatahes luban, et oma argipäevast lõunamenüüd (tomat, kurk ja kodujuust :P) siia postitama ei hakka, aga "köögiviljade eri" jätkub...

Pildil oleva suvikõrvitsa ja brokolisegu teeb huvitavaks asjaolu, et seda röstiti ahjus, kõrgel kuumusel ja köögiviljad pandi tulikuumale ahjupannile. Idee nami-namist.
Vaja läks:
1 brokoli
1 suvikõrvits
2 suurt küünt küüslauku
oliivõli ja soola-pipart
natuke sidrunimahla

Tükeldasin brokoli ja suvikõrvitsa, viilutasin küüslaugu ja segasin kõik läbi oliivõliga.
Ajasin ahju kuumaks (240C pöördõhul) ja ahjupanni panin ka ahju sooja. Kui ahi oli õigel temperatuuril (mitte näidiku järgi vaid termomeetri näidu järgi), valasin köögiviljad pannile ja röstisin neid ahju kõige alumisel siinil 10 minutit. Selle ajaga sai suvikõrvits pehmeks ja brokoli just täpselt õige parajusega krõmpsuks.
Peale soola ja pipart, natuke sidrunimahla sidrunist pigistada ja valmis.

Kolmapäev, 12. märts 2014

Šokolaadivaht

Väike vahepala neisse kevadsalenemise lainetesse.
See muidugi ei tähenda, et ma õigelt teelt eemaldunud oleks, me sõime seda vahtu juba vabariigi aastapäevaks.
Vaht oli lihtsalt imeline. Pähkli-karamelli kohta olid inimestel eriarvamused, mina kuulusin sellesse tiiba, kellele see meeldis. Lisaks puistasin peale veel ka granaatõunaseemneid, aga seda alles siis, kui serveerisin ja pilti enam pole. Seemned andsid juurde nii visuaalile kui maitsele.
Teen päris kindlasti teinekordki ja katsetan järgmine kord ka kihilisena valge šokolaadikreemiga vaheldumisi. Seekord läks nii, et esimene sats valge šokolaadiga läks untsu, kahtlustasin seda üsna algusest peale, kui retsepti (tastespotting.com) vaatasin, aga kuuleka inimesena järgisin valmistusõpetust. Järgmine kord olen targem. Aga kokkuvõttes tuli välja täiesti uus ja algretseptiga seost mitteomav vaht.

Vaja läks:
160 g tumedat šokolaadi, vähemalt 70%
30 g võid
4 muna, õigemini 3 munakollast ja 1 terve muna
2 spl suhkrut
2 spl tumedat rummi
5 dl 35% rõõska koort
1 spl tuhksuhkurt

Pralineeks 1 dl suhkurt ja hakitud pähkleid

Sulatasin tumeda šokolaadi ja või.
Kuumakindlasse kaussi panin muna, munakollased, 2 spl suhkrut ja rummi. Panin kausi vesivannile (vesi all nõrgal kuumusel keeb ja kausipõhi vett ei puutu!) ja kloppisin ja kloppisin kuni segu oli paks. Segu on valmis siis, kui visplit väljatõstes jäävad visplijäljed näha. Kloppimist oli ikka päris kõvasti, nii viie minuti kanti.

Vahustasin vahukoore tuhksuhkruga.
Segasin õrnalt munavahu šokolaadi sisse ja seejärel segasin sellesse õrnalt ka vahukoore. Jagasin vahu pokaalidesse ja panin külma. Jätsin paariks tunniks sinna tahenema.

Pralineeks panin kastrulisse suhkru ja lusikatäie vett. Lasin karamelliseeruda pruuniks ning valasin imeõhukese kihina küpsetuspaberile. Raputasin peale pähklipuru. Kui pralinee oli kõva ja jahtunud, murdsin juppideks ja enne serveerimist panin pokaalidesse kaunistuseks. Nagu algul öeldud, panin juurde ka granaatõunaseemneid ja maitses vääga hea:).

Hiljem: tuli välja, et prl.Linnu telefonis oli siiski veel üks pilt, valge puru seal peal on valge sokolaad.




Reede, 7. märts 2014

Vokitud köögiviljad.

Kevadlaine vol xx. Arvasin algul, et ju selline kergem amps sobib mõnele mehele ainult eelroaks, aga tegelikult sai sellest meie õhtusöök, tegin pearoa asemel teise portsu juurde:)
Ülimalt kiire, lihtne ja maitsev. Kõrvale tõi härra veel ühe mõnusa värske valge veini, millest ta ise võib olla ka kirjutab, kui kunagi aega leiab, arvas ta nimelt et sellest võib saada tuleva suve hitt:)

Vaja läks:
2 paksoid (ehk siis hiina lehtnaerist)
paarsada grammi rooskapsast
paar peotäit aedube
4 küünt küüslauku
oliivõli
unagi kastet (kui soovi on)

Rooskapsalt võtsin välimised lehed ära, lõikasin pak choid pikkupidi neljaks ja viilutasin küüslaugu. Keevasse vette panin kõigepealt aedoad ja siis kui need olid paar minutit keenud, lisasin rooskapsa ja keetsin kolm minutit. Kurnasin ära.
Ajasin panni ja oliivõli kuumaks, kuumaks ja panin küüslaugu pannile, segasin läbi, lisasin oad, kapsa ja pak choi. Kõrgel kuumusel  mõned minutid ja natuke segamist ka ja valmis.

Kui portsud juba taldrikutel, niristasin peale unagi kastet.