Kreveti-kurgi-avokaadosalat

Kui on avokaado üle ja ei taha paljalt teda ära süüa, teen salatit. 

See siin ka sarjast, et kukesammul rannahooaega:). Majonees nüüd teapmis kasulik ja salendav ei ole, aga selle eest maitseb hästi. L

Vaja on:

1 avokaado

pool kurki

1 pakk makrat

200 g krevette või vähisabasid

paar spl majoneesi

tilli, soola, pipart

sidruniviil 

Tükeldan kõik mida tükeldada annab ja segan majoneesiga läbi, soola-pipart maitse järgi, piprasem maitseb mulle rohkem. Söön seda röstitud saiaga, sidruniviilust pigistan mahla salati peale ja ongi valmis.

Banaanipannkoogid

Ilmselgelt on banaanipannkoogid "so 2013", kuid mis teha, eks mul ongi kõigi moeröögatustega kaasaminek pikaldane ja vaevaline. Peale selle, kui vanim prl.Lind poleks poest banaane koju toonud (mis esimesel korral küll lihtsalt ära söödi ja draamat kui palju oli) ja pannkooke ära teinud, oleks see hitttoode minust kauge kaarega mööda läinud ja me sööks ikka veel tavalisi kreppe.
Nüüd ta teeb neid isegi hommikuti, enne kooli minemist, mis on tegelikult suur asi, sest hommik algab juba kell kuus ja seitse läbi viisteist minutit peaks me teoorias juba autos istuma ja enamasti ei vaevu keegi varem tõusma selle nimel, et sooja hommikusööki teha.

Vaja on ühte banaani ja kahte muna (kuigi mõnes kirjelduses on kasutatud ka kahte banaani, eks proovime ka kahega kunagi). Kui taigna tegemise au minule osutub, lisan paar keerdu soola ka soolaveskist, siis pole maitse nii läila:)

Tambime siis banaani peenikeseks ja vispledame munad sisse. Praeme panni peal. Valmis ongi. Eriti hästi maitseb mamma Inge tehtud murelimoosiga (mulle maitseb aplesinimoosiga, mis on ka pildil, aga laste meelest on see moos liiga mõru).

 

Hommikused juustusarvekesed

Üks asi (paljudest) mida ma armastan, on mõnusad, aeglased ja pikad hommikusöögid. Õhtu- ja lõunasöögid on ka muidugi toredad, aga kiirustamata mööda saadetud hommikusöök on parim! Laisaks muutub see muidugi alates lauda istumise hetkest, enne seda peab (või vähemalt võiks) ikka päris krapsakas olema, et oleks millega laisklemist eriti mõnusaks muuta. Nädala jooksul lugemata jäänud ajalehtedel ja ajakirjadel on ka oma roll, arvuti (ja muud sarnase funktsiooniga aparaadid)  seevastu on out mis out ning suisa keelatud, kuid midagi head ja söödavat peab kindlasti olema. Kõik meil pannkoogiusku ei ole ja ikka tahetakse võikusid või saikusid ning eriti mõnusa hommiku juurde käivad värskelt ahjust tulnud saiad (praktikas muidugi harvemini, kui teoorias).

Üks mõnus saialine, mida ma viimasel ajal päris mitu korda olen nendeks laiskadeks hommikuteks teinud, on juustuga sarvesaiad. Pärmitaignast. kuid sarvekeste tekstuur on imeliselt õhuline ja kerge! Taigna teen eelmisel õhtul valmis, panen külmkappi ja hommikul rullin sarvekesed valmis ja hops ahju.

Vaja läks:
2 dl käesooja piima
25 g pärmi
1 spl mett
1 tl soola (kui soolane juust, siis vähem, mulle meeldib, kui on pool kogust nt goudat ja pool tavalist  eesti juustu)
150 g riivitud juustu
25 g toasooja võid
4 dl jahu

määrimiseks muna

Lahustasin pärmi piimas, lisasin mee, soola ja juustu. Segasin läbi, lisasin jahu, segasin veelkord kergelt läbi ja sõtkusin sisse või.
Katsin toidukilega ja panin külmkappi hommikut ootama.

Hommikul panin ahju 205 C pöördõhule sooja, jaotasin taigna kaheks, rullisin jahusel laual ümmarguseks, lõikasin kuueks ja keerasin sarvekeseks, kordasin tegevust teise poolega taignast ning  panin ahjuplaadile ootama. Lasin neil natuke kerkida, nii umbes 10 minutit, määrisin munaga (kui meelde tuleb, siis riputan ka seesamiseemneid peale) ja panin ahju 10-12 minutiks.

Lasin restil jahtuda natuke aega (ka umbes 5-10 minutit) ja voila, aeg lauda istuda ja siis sealt mitte tõusta nii umbes tund. :)

NB! Ja see, et need sarvekesed on nii õhulised ja kerged - see on külmkergitus! Kui järgi teed, ära jäta seda tegemata!

Croque Monsieur, ilus algus ilusale hommikule :)

Retsept on pärit raamatust nimega A little taste of France.

Traditsiooniliselt on Krõbe Härra pärit Pariisi kohvikute menüüdest, kuhu nimetet roog ilmus 1910 (about.com andmetel). Ühe legendi järgi said CM-id alguse tööliste juustu-singivõileibadest, mis neile lõunaks kodust kaasa pandi, ja mis siis radiaatori peal ootasid ära söömist, samal ajal aga juust sulas saia vahel ära. Igatahes lisati siia juurde veel võis praadimine ning mõnus krõbe härra oligi sündind. Tore lugu igatahes.

Meie alustasime CM-idega vabariigi aastapäeva hommikut. Sobivad imehästi igasuguste ilusate hommikute, kui veidi rohkem aega on, alustuseks. Aeglaste hommikute juurde tuleb ka veinisoovitus hr.Linnult :):

Erinevalt radiaatoril küpsenud CM-ist, ei vaja selle juurde joodav vein sellist eelküpsetust teps mitte. Kuna olin eelseisvaks Vabariigi Aastapäevaks korralikultJ valmistanud, oli valikut palju.

Arvestades, et tegemist oli hilise hommikusöögiga, pidasin ainuõigeks valikuks kerge ja vahutava. Kui keegi nüüd arvab, et vahuvein juba hommikul ei oleks just väga eestlaslik, siis prantsuspärase hommikusöögi (ja seda ta meil ju oli) juurde on „vaht“ lausa kohustuslik.

Veiniks kerge ja lilleline Frizzante DOCG selliselt kuulsuselt nagu seda on Mionetto.

Poolvahuvein elik frizzante, või siis eestipäraselt Pärlvein.

Antud veini karakteris on ära tabatud just see autentne Valdobbiadene Frizzante'de eripära ja kordumatus. Korjatud vaid parimatelt DOCG piirkonda jäävatelt nõlvadelt. Viinamarjaks loomulikult 100% Glera viinapuudelt korjatud pärlid. Kuna antud toidu puhul oli kasutatud Šveitsi juustu oli kooslus seekord just selline nagu ta oli. Kasutades muid juustusorte saab ka sobivus hoopis teise ilmingu. Katsetamist väärt.

Serveerimistemperatuur 8 kraadi celsiust, kuid soovitavalt võiks vein olla isegi paar kraadi külmem. Klaasidesse valatuna soojeneb ta nagunii kohe.

Salute!!

Lastele ja karskuseltsi liikmetele soovitaks seekord klassikaliselt piima. Röstsai ja piim, mmmmm. See on hea.

PS Ei sobi viinaga.

Krõbedate härrade juurde tagasi:

Vaja läks 6 croque monsieur'i tegemiseks:

12 viilu röstsaia

125 g riivitud gruyere juustu (asendasin Šveitsi juustuga)

6 viilu toorsuituspeekonit

60 g võid saiade praadimiseks

Kastmesse:

20 g võid

1 spl jahu

1 munakollane

185 ml piima

0,5 tl dijoni sinepit

muskaatpähklit 

Sulatasin paksupõhjalise kastruli põhjas või. Segasin sisse jahu ja kuumutasin segu tasasel tulel kolm minutit. Peenikese joana valasin aeglaselt segusse piima ja segasin sisse sinepi, samal ajal kogu aeg vispeldades. 

Kuumutasin kuni kaste oli paksenenud ja keenud umbes kolmandiku võrra kokku. Tõstsin kastruli tulelt ning vispeldasin sisse munakollase. Maitsestasin soola, pipra ja muskaatpähkliga ning jätsin jahtuma.

Röstsaiaviilule panin peekoniviilu, peale kastet u 1,5 supilusikatäit, seejärel riivjuustu ja lõpetuseks teine röstsaiaviil peale.

Saiad röstisin ahjus 200C pöördõhu juures, ühe korra keerasin ka küpsemise ajal ning küpsetasin, kuni saiad olid pealt ja alt kuldsed. (Tegelikult muidugi tuleb pannil võis praadida, aga ma ei tahtnud enam lisakaloreid võist saada :P)

Serveerimiseks lõikasin saiad pooleks, ladusin vaagnale, panin lauale ning viuhti nad sealt kadunud olid. Suurim linnulaps, magusa unega poole lõunani magav noor mees, jäi seekord sootuks ilma.

Vahtrasiirupi müsli ehk granola

Idee teha vahtrasiirupiga müslit sain siit. Aga kuna ei apelsinimaitse ega rosinad meie müslisööjatele peale ei lähe, siis tegin lihtsamalt. Lastele väga meeldis ja suur purk müslit on paari päevaga juba otsas. Praegu suvisel ajal on see kodus istuvate laste peamine hommikusöök (ja vist ka lõunasöök, kui arvestada, et lõunaks valmis pandud toidud on õhtul kõik alles, aga müsli kahaneb ülihelikiirusel).

Vaja läks: 

350 g täistera kaerahelbeid

100 g kreeka pähkleid

100 g kookosehelbeid (või laaste)

80 g võid

1,5 dl vahtrasiirupit

Sulatasin või ja segasin kokku vahtrasiirupiga, valasin segu kaerahelvestele. Segasin hoolikalt läbi ja panin ahjuplaadile õhukese kihina ning plaadi 140C pöördõhuga ahju 30 minutiks. Segasin aeg-ajalt. 

Panin juurde purustatud kreeka pähklid ja kookoshelbed. Lasin veel küpseda umbes kümmekond minutit, kuni kaerahelbed olid kenad krõmpsud.

Full English a la Gordon ;)

Olid meil külalised, mitmest kohast korraga. Ühel hommikul, peale ametliku Eesti-turnee lõppu, olime viimaste külalistega meie kodus ja sõber Inglismaalt lubas teha hommikusöögi. Tegi siis full english'i, seitsmele inimesele. Pole küll eriti suvine teemakäsitlus, aga panen siia kirja oma tähelepanekud sellest, kuidas, milliste kogustega ja mis järjekorras ta midagi tegi. Seda muidugi ei pea mainima, et söök oli väga maitsev :)

Neljale inimesele läheks vaja:

8 toorvorsti

1 väike karp pruune šampinjone

1 pakk toorsuitsupeekonit

4 suurt tomatit

maksimum 1 purk valgeid ube tomatikastmes

8 muna + kui keegi tahab praemune, siis vastavalt nii palju mune lisaks, kui palju praemune tellitakse

4 viilu röstsaia

võid praadimiseks

soola, pipart

pruun kaste (HP Brown sauce)

Esimesena toorvorstid ahju (220C). Valmista ette seened, puhasta ja viiluta. Kui toorvorstid on poolküpsed, siis läheb kiireks :)

Pane ahju tomatid (mille peale on lõigatud suur ja sügav rist ja peale riputatud tibake soola).

Pane ahju peekoniribad (ilusti pannile üksteise kõrvale laotuna).

Prae seened võiga ja maitsesta soola ja pipraga.

Kuumuta potis oad.

Pane röstsaiad ahju röstima.

Klopi munad lahti, maitsesta soola ja pipraga ja valmista munapuder - kuumuta potis munasegu madalal (kuni keskmisel) tulel kogu aeg segades, kuni muna hüübib. Lisa segamise ajal munadele ka pisut võid (max 20 g). NB! Jälgi et põhja ei kõrbeks!

Kui keegi tahab praemuna, siis tee need ka valmis.

Katsu nüüd seda kupatust kõike ühtlase soojusega hoida, kuni serveerimiseni :) See oli selle asja juures kõige keerulisem :)

Serveeri ja kõrvale valab igaüks endale pruuni kastet, maitse järgi. Maitses loomulikult väga hea ja enne õhtut süüa ei tahtnud! Aga nüüd algab pikk paastunädal, sünnipäevaks tahaks saada samasse kaalu tagasi nagu eelmise aasta sünnipäeval :)

Kukeseeneomlett

Kiire vahepostitus tänahommikusest imeheast seeneomletist! Retsept nami-namist.

Vaja läks:

6 muna

0,5 dl hapukoort (mul oli koor väga vedel ja see ilmselt aitas tulemusele kaasa, nii et keefir peaks ka sobima hästi)

kukeseeni u 2 dl

suitsupeekonit mõned viilud (võimalikult peeneks hakitult)

soola-pipart-rohelist sibulat

Prae seened ja peekoniribad.

Klopi munad, lisa hapukoor ja maitsesta soola-pipraga. Vala pannile ja küpseta omlett nagu Julia Child seda teeb ;)

Isand Linnu jaoks on selline omletivalmistamine muidugi tiba creepy, sest omlett jäävat seest ju toores niimoodi (hommikul ta ka küsis, et kas jäi tooreks vä :O ) Aga minu meelest üks õhulisemaid ja paremaid omlette.

Juustusarvekesed

Idee sain Ragne blogist, kes avaldas selle retsepti Pärnu Postimehes.
Aga juhuslikult leidsin sellise analoogse retsepti ka sahtlis vedelevast kokaraamatust pealkirjaga "Head isu, parimad kodused retseptid", soome päritolu kokaraamat. Tegin siis mõelmad variandid läbi ja muna-juustutäidisega meeldis meile rohkem, siis ei voolanud juust sarvekestest välja.

Tõeliselt mõnusad sarvekesed pika ja laisa hommikusöögi tarbeks. Oi kuidas mulle meeldivad need hommikud, kui ei pea tööle minema ja lapsi kooli-lasteaeda viima, vaid saab lihtsalt köögilaua taga vedeleda, ajalehte või raamatut lugeda, kohvi juua ja võikut süüa (või juustusarvekest)!

Vaja läks:
3,5 dl jahu
3 dl riivitud juustu
2,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 g võid
2 dl hapukoort
1 muna

Määrimiseks 1 muna, pealeriputamiseks seesamiseemneid.

Segasin jahu, 2 dl riivitud juustu, küpsetuspulbri ja soola. Näppisin hulka pehme või. Lisasin hapukoore ja segasin ühtlaseks. Rullisin taigen õhukeseks rattaks, määrisin peale muna ja 1dl juustu segu ja lõikasin kolmnurkadeks ja keerasin sarvekesteks.

Määrisin pealt munaga ja raputasin peale seesamiseemneid. Küpsetasin 205C(pöördõhuga) ahjus u 15 minutit, kuni sarvekesed olid kuldkollased.

Isand Lind arvas esimene kord, et kuivad, tema väga viisakas vanem vend arvas, et väga head. Mulle maitsesid ka väga. Järgmine kord arvas ka hr.L et maru head! Lastega oli aga nii, et esimene kord ei proovinudki, aga järgmine kord sõid kõik ära ja siis juba tellisid, et tee neid sarvekesi, mis sa üks hommik tegid :P

Minu müsli või õigemini granola

Olen nüüd paar korda teinud ise granolat kodus ja see idee iseenesest on leidnud laste seas suure heakskiidu. Kuna Linnupojad on väga pirtsakad sööjad, oli mul alguses hirm, et esimene katsetus müsli vallas jääbki viimaseks, sest Linnukesed nõuavad ikka oma poemüslit edasi. Aga õnneks läks teisiti.

Põhiaineteks panin:

10 dl kaerahelbeid

2 dl neljaviljahelbeid kaerakliidega

Segasin need läbi 1 dl meega ja 0,75 dl extra virgin oliivõliga.

Panin segu ahju röstima 130C pöördõhuga režiimile umbes tunniks (aeg-ajalt segasin) ja siis lisasin nö lisaained:

tükeldatud banaanilaastud

kuivatatud kirsitükke

röstitud metsapähkleid (hakkisin vähe väiksemaks, et lapsed neid kohe välja ei nokiks ) mandlilaaste

lina- ja päevalilleseemneid

šokolaaditükke jms, mis parasjagu poes silma hakkab. Lasin veel u 10 minutit ahjus olla ja jahutasin korralikult maha enne purki panemist.