Esmaspäev, 30. detsember 2013

Õlleküpsised

Kõigepealt oli see retsept:
Muutusid ajad, margariini-/võipakkide ja klaaside suurused. Ja peale selle sai neist kogustest mitu kilo küpsiseid ja rullida tuli kaneeli-suhkrusegu mitu korda ja kihtide vahele. Mida ju laisk inimene teha ei viitsi. Muna ära jätmine tuleb ka ainult kasuks.
Tänapäevane versioon on selline:


Vaja on:
200 g võid
3 dl jahu
1 dl õlu (ma kasutan heledat õlut)
soola maitse järgi, nii et ei oleks soolane, aga mage ka mitte
0,5 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Segan omavahel või, jahu ja õlle, voolin vorstiks ja panen külmkappi u tunnikeseks.
Segan kilekotis kaneeli ja suhkru.
Lõikan vorstist väikesed tükikesed, raputan kilekotis suhkru-kaneelisegust läbi ja panen ahjuplaadile. Seal vajutan kahvliga latakateks. Küpsetan 180C pöördõhu juures 15 minutit.
Ütleme nii, et kõlbavad väga hästi ka järgmisel päeval, aga kohe, jahtunult on selline imeõrn krõbeduse/mureduse nüanss juures:)

Laupäev, 28. detsember 2013

Sidrunikeeks valge šokolaadi kattega

 Sidrunihapu ja šokolaadimagus. 
Retsept oli mõni aasta tagasi hirmus popp, aga siis ma seda mingitel põhjustel ikkagi ei teinud. Pärit siis Isidora Popovici Popina küpsetamisraamatust. Hirmus hea retsept!
Läheb seistes paremaks, nii et eelmistel päevadel ettetegemine tuleb ainult kasuks. 
Vaja läks:
130 g toasooja võid
270 g suhkrut
4 muna
270 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
4 (väiksema) sidruni mahl ja riivitud koor

Glasruuriks 150 g valget šokolaadi (originaalretseptis ka 0,75 dl 35% rõõska koort), võib ka rohkem, kui paksemat katet tahta. 

Vahustasin või ja suhkru, lisasin edasi vahustades ükshaaval munad. Segasin jahu ja küpsetuspulbri ning sõelusin jahu või-munavahtu. Lisasin sidrunikoore ja mahla. Küpsetasin kaheks tavalise suurusega keeksivormis, 150C pöördõhus umbes 30 minutit, kuni tikk puhtaks jäi. 
Kui keeksid jahtunud (nt ka järgmisel päeval) sulatasin valge šokolaadi ja määrisin keeksidele. Kui vahukoorega teha, siis tuleks koor soojaks ajada ja eelnevalt riivitud valge šokolaad sinna sisse puistata, lasta taheneda, kuni on segu võimalik määrida ning siis keeksidele valada. 
Nagu alguses juba mainitud, läheb seistes mahlasemaks. 




Pühapäev, 15. detsember 2013

Näkileivad

Päeval oli inspiratsiooni palju, mida kõike täna näkileibade juurde kirjutada, aga nüüd, kui söögid söödud (näksimiseks tallekeeled, siis lambaribi ahjukartulite, porgandite ja sibula-küüslauguga) ja tööd tehtud (muuhulgas sai vändatud valmis kolm kilo hakkliha ja siis veel lastega uisutamas käidud), tahaks juba puhata ja mängida, tundub kirjutamine üsna kohustusliku tööna.:) 
Näkileibu sai tehtud peamiselt nami-nami kooskokkamise raames. Olen kunagi täitsa edukalt söödavaid näkileibu ju teinud, aga ei tea enam millise retsepti järgi. Seda, et juustuloosis osalemiseks ühte kindlat retsepti pidi tegema, mo silm muidugi ei seletand lugeda. Aga allpool esitletavad näkileivad on head. Väga head. Vanem prl Lind, kes otsapidi kooskokkamisele mind seekord utsitas, on peaaegu kõik näkileivad ära söönud, ikka või ja juust ka peal.

Retsept on pärit nami-namist, natuke muudetud kujul.
Vaja läks:
2 dl jõuluporterit (mul oli A le Coqi oma)
30 g sulatatud võid
1 spl mett
1 tl soola
2 dl odrajahu
2 dl rukkijahu
0,5 dl linaseemneid
Rullimiseks nisujahu ja pealeriputamiseks soolahelbeid

Segasin vedelad ained kokku ja lisasin seemned ja jahud.
Veeretasin vorstiks. Panin külmkappi tahenema umbes pooleks tunniks. Jagasin kuueteistkümneks palliks ja rullisin pallikesed lapikuteks, nii õhukeseks kui sain. Viimased kümme tegelikult vajutasin pannil kätega/näppudega õhukeseks, oli kiirem, kulus vähem jahu ja sai veel õhemaks, sest rullitud latakad kippusid katki minema. 
Vajutasin kahvliga täksid peale ja küpsetasin 200C pöördõhu juures 8 minutit. Panin restile jahtuma ja olidki valmis.

Esmaspäev, 7. oktoober 2013

Mustsõstra Brita



Retsept vana hea Brita koogi oma, vahele mustsõstramoosi ja murelimoosi.
Peal söödavad liblikad, tellitud Sugar Robotist. Liblikate kvaliteet väga hea, õhukesed ja haprad.
Lapse jaoks pole ju millestki kahju:). Põhjuseks seekord väikseima Linnupreili sünnipäevapidu, mis saab seekord peetud pooleteistkuise hilinemisega. Eks need suvised sünnipäevad lapseeas ei ole toredad, kui kõik lasteaia/koolisõbrad on linnast ära.

Reede, 27. september 2013

Õunakook

Ei oskagi talle nime anda. Epicurious kutsub seda Taevalikuks õunakoogiks. Seda on mu meelest natuke liiga palju. Tegemist on juutide uue aasta (mille algus on 5-6.september) alguse tähistamise koogiga, vähemalt retsepti autori Joan Nathani peres. Igatahes, päritolu päritoluks, tegemist on väga maitsva koogiga. Küpseb küll kaua ja kõrgeks (nii kõrgeks, et ühes minikeeksivormis hakkas mul üle äärte voolama ja kaotas oma kaubandusliku välimuse), nii et parem koogivormi mitte täis panna. Siin kogused ühe 26 cm ümmarguse vormi jaoks või kahele keeksivormile.


Vaja läks:
400 g jahu
0,5 tl soola
1 spl! küpsetuspulbrit
4 muna
2 tl vanillipastat
2 dl õli
4 dl suhkurt + kaneelisegusse maitse järgi (nt paar supilusikat)
1,5 dl apelsinimahla
2 tl kaneeli
6-7 õuna
sidrunimahla, et õunad ei läheks tumedaks


Segasin kuivained omavahel. Vahustasin munad, lisasin suhkru ja vanillipasta. Vahustasin natuke veel, seejärel lisasin õli ning sõelusin sisse pool jahust. Segasin, lisasin apelsinimahla ning ülejäänud jahu.
Valasin poole taignast vormi. Panin taignale pooled viilutatud õunad. Raputasin peale pool kaneeli-suhkrusegust. Valasin peale ülejäänud taigna ning selle peale ülejäänud õunad ning kaneeli-suhkrusegu.
Küpsetasin 155C pöördõhus 1 tund ja 15 minutit (või kuni tikk puhtaks jäi, suure vormiga läks kauem).

Enne söömist jahutasin täielikult maha. Järgmisel päeval oli veel parem.
Ja homme saab seda (ja mõnda muud uut head ja vana head) proovida Viimsis Ubinapäeval. :)



Reede, 23. august 2013

Tšillikurgid

Kurkide purki panemine ei ole minu tassike teed. Ma kohe kardan seda. Et kaaned hüppavad pealt ja kurgid lähevad pehmeks või maitse ei ole hea jne jne. Ja siis ma parem ei teegi neid purki. Teen hoopis kausside viisi värske kurgi salativariatsioone, malasolnaja'id ämbrite kaupa (mis mitte kunagi ei jõua 48-tunnise maitseni! max 36 tundi ja otsas) ja siis veel purgis kurgisalatit, mis on lihtsalt imeline süüa siis, kui tahad midagi head, aga ei tea, mis see on. :D
Sel aastal, mu tulevase kasvuhoone vundamenti tehtud peenardes, on mul 18 kurgitaime. Õnneks ei kanna nad niipalju, et mul kurke üle jääks, aga siiski piisavalt, et otsida maailmaavarustest, et mida teised inimesed kurkidega teevad. Tastespottingus oli viide ühe blogijapere lemmikretseptile, mida ma siis mugandatud kujul tegin algul prooviks kaks väikest purki. Kuigi retseptis oli soovitatud lasta seista vähemalt viis päeva kuni kaks nädalat, proovisime (sõime) me esimese purgi ära kolmandal päeval ja teise purgi neljandal päeval. Täna tegin viis purki juurde.

NB! Ilmselt ei ole tegu kurkidega, mis seisavad ületalve. Ma hoian neid külmkapis ja sööme ilmselt ära kiiremini, kui meeldiks.

Vaja läks kahe poole liitrise purgi jaoks:

pikkupidi neljaks lõigatud kurke nii palju kui purki mahub
2 suurt küüslauguküünt
2 suurt tilliõisikut
2 tl musta terapipart
1 tl kuivatatud tšillihelbeid ( mul on väikesed kuivatatud kaunad, 1 kauna hakkisin kahe purgi peale)

0,5 liitrit vett
1 spl soola
0,5 spl suhkrut
1 spl äädikat

Purkide põhja panin küüslauguküüned (pooleks lõigatud), pipra, tilli ja tšilli. Kurke panin purki nii palju kui mahtus, viimased sai surutud suht jõuliselt. Ajasin marinaadi keema ja valasin kohe kurkidele peale. Kaanetasin purgid ja kui olid jahtunud, panin külmkappi.
Loodan, et seekord saavad vähemalt viis päeva maitsestuda, enne kui ära sööme.

PS! Lapsed neid ilmselt ei taha, kuigi nad algul kipuvad ütlema, et üldse ei ole ju piprased ...

Esmaspäev, 19. august 2013

Siga. Apteegitilli, sibula ja kapparitega. Tomatikastmes.

25.juuni oli eelmine postitus siin. Enam-vähem siis sai ka esimesed värsked kartulid. Sealtmaalt oleme peaaegu igal õhtul söönud värsket kartulit kurgi-tomatisalati variatsioonidega, kas koos kodujuustuga või lihtsalt hapukoorega ja keegi ei ole veel virisenud. Lihtsalt jumalik söök. Eriti kui veel praelesta ka kõrvale saab. Aga ega ikka lõpmatuseni ka ei jaksa, mis siis et nii hea. Täna söime vahelduseks vähe tummisemat liha.

Vaja läks:
5 lõiku 2cm paksust kaelakarbonaadi
oliivõli praadimiseks (u 0,5 dl)
2 purki purustatud tomateid (praegu sobiks ka värsked tomatid, aga mul nii palju ei ole ja poe omad ei ole nii küpsed)
1 apteegitilli mugul, õhukeselt viilutatult
2 sibulat, õhukeselt viilutatud
väga suur peotäis peterselli
1 dl valget veini
2 spl kappareid
soola, pipart

Hõõrusin lihatükid pipraga sisse. Ajasin panni ja õli kuumaks ning praadisin liha kummaltki poolt 2 minutit. Võtsin liha pannilt ning panin sibula ja fenkoli asemele (kuumuse keerasin madalamaks, minu 12+max skaalal 6-le). Hautasin neid umbes 5 minutit, lisasin peterselli ja valasin veini pannile. Kuumutasin veel natuke ning lisasin purustatud tomatid. Kui mögin podises, lisasin lihaviilud ja hautasin u 15 minutit.
Siis lisasin kapparid ja veel natuke peterselli. Lisasin veel ka soola ja pipart ning valmis ta oligi.

Enne serveerimist lasin natuke taheneda. Kõrvale kõlbas nii ciabatta kui ka keedukartul, kuskussist rääkimata.

Teisipäev, 25. juuni 2013

Amaretti (mitte amaretto) kook

Seda sai proovida blogipuhvetis Rannarahva muuseumis. 
Oli hea ja maitses mõnus ja sai kiita. 
Algallikaks oli Giada De Laurentiis. 

Vaja läks:
20 amaretti küpsist taignasse ja 8 küpsist koogi peale
120 g tumedat šokolaadi
220 g toasooja võid
2,5 dl suhkrut (või tiba vähem, kui magusam šokolaad)
5 suurt muna
2 spl apelsinilikööri
1,2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 dl apelsinimarmelaadi
Pildi autor Britt Paju

Panin ahju 160C pöördõhule soojenema. 
Hakkisin šokolaadi väga peeneks ja amarettiküpsised mitte niiväga peeneks. Vahustasin või ja suhkru. Ükshaaval vahustasin sisse munakollased ja lisasin likööri. Segasin jahu ja küpsetuspulbri ning vahustasin munavalged tugevaks vahuks.
Sõelusin munakollase-võivahtu jahu ning segasin läbi. Lisasin küpsise-šokolaadipuru. Lõpetuseks lisasin taignasse munavalgevahu ja segasin õrnalt läbi. 
Küpsetasin 45 minutit (kuni tikk jäi puhtaks).

Jahutasin koogi täielikult maha. 
Määrisin peale apelsinimarmelaadi. 
Vahetult enne serveerimist puistasin peale allesjäänud amarettiküpsised (vahetult seepärast, et puru kena krõbe oleks).

Neljapäev, 13. juuni 2013

Maasikad vahukoore ja biskviidiga

Kui biskviiti ei viitsi rulli keerata, võib ka nii teha. 

Vaja läheb:
4 muna
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit (igaks juhuks, aga võib ka ära jätta, kui munad väga hästi vahustatud ja taigen väga õrnalt segatud)
1 dl suhkrut
2 dl rõõska koort vahukoore jaoks
2-3 spl tuhksuhkrut vahukoore jaoks
min 500 g maasikaid
2 dl maasikatoormoosi


Biskviidi jaoks eraldasin munakollased ja valged, kollased vahustasin suhkruga. Valgetesse panin näpuotsaga soola, et paremini vahtu läheks ja vahustasin kõvaks. Segasin jahu ja kartulijahu kokku ja sõelusin munakollasevahtu. Kergelt segasin läbi ja lisasin munavalgevahu. Segasin õrnalt läbi ja valasin ahjuplaadile.
Küpsetasin 205C pöördõhus 7 minutit (ahi peab kindlasti enne õige kuumusega juba olema).
Kummutasin tagurpidi teisele küpsetuspaberile ja jätsin jahtuma. Kui oli jahtunud, lõikasin kaheks, määrisin peale maasikatoormoosi ja tõstsin pooled üksteise peale (lasin paar tundi imbuda, enne kui jätkasin).
Tegin valmis vahukoore (tuhksuhkru kogus sõltub maitsest, st sellest kui magusat tahad. Mina panin 3 spl tuhksuhkrut pluss 1 tl vanillisuhkrut).
Määrisin koogile vahukoore ja katsin maasikatega. Vahele riputasin melissilehti ja peale veel tuhksuhkrut, sest maasikad olid suht hapud.

Reede, 24. mai 2013

Tursakalakotletid kapparikastmega

Miks siis nüüd pool päeva selline poolik asi üleval rippus? Ainult sellepärast, et Viimsi homse Kalapuhveti jaoks oli kiiresti retseptipostitust vaja. Kotletid polnud veel valmiski, siis kui juba postituse aadressi vaja läks. Ja kotletid pole praegugi veel valmis, seepärast ka pilt on neist enne praadimist. Seekord saab siis teha fotod sarjast "Enne ja pärast".

Homme saab neidsamu aga proovida Viimsi kalapäeval, kus meil on oma kalapuhvet. Kuulutusel minu nime ei ole, aga seda ainult seetõttu, et eelmisel nädalal pidin oma algse lubaduse osaleda puhvetis, tagasi võtma, sest hr.L teatas, et me peame KINDLASTI sõitma tema ema juurde. See KINDLASTI aga muutus ja siis oli juba liiga hilja, et plakatit muuta. :) Aga homme oleme kohal. Minult paar erinevat kalaasja ja rabarbrikook. Ümarmudilad ootavad praegu puhastamist, aga vaatan neile otsa ja vangutan pead... eks näis mis välja tuleb.

Vaja läheb:
umbes 2-kilone terve tursk, millest peale puhastamist jääb järgi umbes 700 gr kalatükke.
3 loorberilehte
u 200 ml piima (ja teist samapalju vett, et kala pannil oleks kaetud)
4 kartulit
1 tl sidrunikoort
2 spl hakitud peterselli
2 spl haikitud murulauku
soola-pipart
jahu paar peotäit, et saaks kooke vormida
1 muna
riivsaia paneerimiseks

Kalatükid, loorberilehed ja piima-veesegu panin pannile ja lasin keema. Katsin kaanega, alandasin kuumuse madalaks ja kuumutasin 4 minutit. Võtsin panni tulelt ja jätsin jahtuma (kaant ei võtnud pealt), 10 minutit hiljem tõstsin kala taldrikule jahtuma (NB! Ära kogu keedupiima ära viska, seda läheb veel vaja!).
Samal ajal keetsin kartuli pehmeks. Tampisin kartuli pudruks, maitsestasin soola ja sidrunikoorega, lisasin 1 spl (vajadusel rohkem, et tuleks kena ühtlane pudru) kalakeedupiima, peterselli ja murulaugu.

Nokkisin kala puhtaks, katsusin jätta nii suured tükid kui võimalik, purustasin kalatükkidele pipart. Segasin kokku kartulipudru ja kala. Jahusel pinnal ja jahuste kätega vormisin väikesed koogid. Kastsin läbi munasegust ja riivsaiast ning panin külmkappi seisma. Seista tuleks lasta vähemalt pool tundi, aga võib ka järgmise päevani.
Praadisin kotletid kuumal õlisel pannil, kummaltki poolt kolm-neli minutit, kuni kotletid olid kuldsed.

Kastmeks, millega neid serveerida oli majoneesi-kapparikaste, milleks läks vaja:
200 gr majoneesi
2 spl hakitud kappareid
1 tl Dijoni sinepit
2 tl peterselli ja murulauku hakituna
pipart ja soola (vajadusel)

Segasin kastmeained enne kotletitaigna tegemist kokku ja panin seisma, et selleks ajaks kui kotletid valmis, oleks kaste kenasti läbi maitsestunud.


Reede, 3. mai 2013

Šokolaadisai munadepühadeks

Vanade võlgade kustutamine vol 2.
Munadepühade pashadele ja kulitšitile (mida nagunii meie peres keegi peale minu ja vanima Linnalapse keegi ei söö) vahelduseks tegime seekord šokolaadisaia. See sai on väga hea! Munadepühalikult rammus muidugi, aga peale paastuaja lõppu ju võib :) Ja kuna ta on nii rammus, aitab see sai süüa ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval, kui muidugi enne otsa ei saa.
Tegemine ei ole keeruline, aga võtab aega. Alustada tasuks päev varem, sest mida kauem ta külmkapis kerkib, seda parem tuleb.

Vaja läks saiaks:
175 g sooja piima
1 muna (lahtiklopitud)
450 g jahu
1 kotike kuivpärmi
50 g suhkrut
näpuotsatäis soola
250 g võid (toasooja)

Täidiseks:
150 g mandlilaaste
50 g tuhksuhkrut
25 g kakaopulbrit
50 g toasooja võid
1 munavalge
50 g tumedat šokolaadi (hakitult)

Määrimiseks munakollane, segatuna 3 spl piimaga ja pealeriputamiseks natukene suhkrut.

Glasuuriks:
50 g tuhksuhkrut
mõned tilgad külma vett (või sidrunimahla)
50 g mandlilaaste

Sai:
Segasin jahu, kuivpärmi ja suhkru.
Kloppisin muna lahti ja lisasin sooja (u 40C) piima.
Segasin kokku piimasegu ja kuivained ja pehme või. Sõtkusin natuke, kuni moodustus kena taignapall. Siis rullisin taignarulliga palli lahti (jahusel pinnal) u 1 cm paksuseks ruuduks ning voltisin neljaks kokku. Rullisin uuesti suureks ja jälle voltisin kokku. Nii kolm korda järjest.
Panin taigna kaussi, katsin toidukilega ja panin külmkappi (neljaks tunniks miinimum, üleöö on parem).

Järgmine päev:
Segasin kokku täidiseained ühtlaseks massiks (tampisin mandlilaaste vähe purusemaks). Võtsin taigna külmkapist ja jaotasin kaheks. Ühe poole rullisin 24cm koogivormi põhjale, teise kaaneks peale. Täidise panin vahele. Ääri surusin natuke kokku. Jätsin tunniks seisma ja rahunema.
Panin ahju soojenema 160C pöördõhurežiimile.

Määrisin saia peale munakollase-piimaseguga ning raputasin peale natuke suhkrut.
Küpsetasin saia u 45 minutit (kuni oli pealt ilusti kuldne).

Lasin saial jahtuda täielikult maha. Tegin tuhksuhkrust paari tilga veega ilusa ühtlase massi. Riputasin saiale mandlilaastud ja valasin glasuuriga üle.

Sai oli lõplikult valmis, kui glasuur oli tahenenud.

Retsepti algallikas BBC GF.

Kolmapäev, 24. aprill 2013

Guinnessimuffinid

Patrickupäevast on möödas juba päris pikk aeg, aga järgmine aasta tuleb see ju jälle. Muffin oli aus ja hea, kindlasti maksab uuesti teha.
Vaja läks:
100 g toasooja võid
175 g muscovado suhkurt
1 muna
100 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
50 g mandlilaaste (tampisin veidi peenemaks)
5 spl kakaod
150 ml Guinnessi õlut

Kreemiks:
200 ml vahukoort
25 g tuhksuhkrut


Panin ahju 160C pöördõhuga soojenema. Hõõrusin või ja suhkru vahule ja teises kausis segasin kuivained.
Vahustasin või-suhkrusegusse muna ning seejärel vaheldumisi jahusegu ja õlle. Segasin kergelt läbi ja jagasin 12 muffinivormi vahel taigna ära.
Küpsetasin u 25 minutit, kuni tkk jäi puhtaks.

Lasin jahtuda. Vahustasin koore, segasin tuhksuhkruga läbi ja kaunistasin muffinid. Peale veel riputasin natuke kakaod läbi sõela.

Väga mõnusad, mitte väga magusad, kuid selle eest "tummised" muffinid. Ei ole just väikelaste lemmikud, kuid suurtele meeldisid nad väga.


Pühapäev, 17. märts 2013

Head Püha Patricku päeva!

Ja kanna kindlasti midagi rohelist täna, muidu võib keegi sind näpistada :)
Täna pole kahtlustki, mida süüa. 
Hommik peab algama full Irish'iga ehk Iiri hommikusöögiga (ega neil Inglise omaga miskit erilist vahet pole, nagunii varieerub ka kõik piirkonniti ja tegelikult teeb igaüks nagunii vastavalt oma maitseeelistustele). Mul siin ube ei ole ja verikäkki, mida praetakse juurde, ka ei ole. Kõrvale tegime musta teed piimaga ja ...
... otse loomulikult ilusaks pühapäevahommiku alguseks ja kauni Iirimaa terviseks klaasike Black Velvetit:) 
1 dl proseccot ja 0,5 dl Guinessi. 
Vala klaasi enne prosecco ja siis Guiness peale, sest Guiness on raskem ja segunemine on lihtsam.

Teisipäev, 12. märts 2013

Detox-supp kevadiseks lihapuhkuseks

Väidetavalt olevat see Gwyneth Paltrow supp. Pole järgi uurinud, kas ikka on ja ei tekkinud soovi täpselt järgi uurida ka. Igatahes seda suppi ei söö meil mitte keegi teine kui ainult mina. Ja ega see nüüd mu lemmik just ka ei ole, kuigi ta maitseb täitsa hästi, eriti kui parmesani peale riivida:) Aga peale neid kõiki lihaorgiaid peab ju teise äärmusesse ka korra minema:).
Vaja läheb:
1 keskmine brokoli
2 küünt küüslauku
1 keskmine sibul
oliivõli
peotäis rukolat

natuke köögiviljapuljongit või ürte
soovi korral parmesani

Kuumutasin hakitud sibula ja küüslaugu oliivõlis klaasjaks ja lisasin brokoli, segasin läbi ja lisasin pool liitrit vett. Kuna mul on väga tervislikku ;) soolavaba Herbamare puljongipastat, lisasin 1 kuhjaga teelusikatäie seda ka, et maitse vähe suupärasem oleks:).
Hautasin keskmisel kuumusel 3-4 minutit. Kui brokoli oli piisavalt valmis (aga mitte täitsa plödi), valasin supi blenderisse. Lisasin peotäie rukolat ja blenderdasin püreeks.
Serveerisin endale koos parmesaniga. Seda vist ei pea lisama, et ainult endale ma seda serveerisingi:)

Neljapäev, 7. märts 2013

Rannakarbid, kõige tavalisemad

Viimasel ajal ei ole eriti rannakarpidega enam mänginud ja katsetanud, vaid teeme kõige tavalisemaid moules mariniere'e valge veiniga (kuigi jätkuvalt on minu lemmikuks rannakarbid ananassikarrikastmes).

Vaja läheb:
kott karpe
2 spl võid
2 hakitud küüslauguküünt (suurt)
1 hakitud keskmine sibul
kolmandik pudelit valget kuiva veini
1 loorberileht
1 dl rõõska koort
soola-pipart


Pesen rannakarbid väga korralikult läbi. Kõik avanenud karbid, mis koputamisega ei sulgu, viskan minema.
Sulatan suures potis või ja kuumutan madalal kuumusel sibulat ja küüslauku nii umbes 5 minutit.
Valan veini potti. Lisan loorberi. Ajan kõrgel kuumusel keema. Lisan rannakarbid ja katan poti kaanega.
Keedan kõrgel kuumusel neli minutit. Raputan potti aeg-ajalt.
Kurnan karbid sõelale nõrguma (katan sõela kaanega, et karbid väga maha ei jahtuks), kastme panen aga uuesti keema. Redutseerin kastme poole võrra, lisan rõõsa koore, maitsestan soola ja pipraga.
Valan karbid serveerimiskaussi ning kallan kastme peale. NB Avanemata karbid nokin välja!
Kõrvale ciabattat, et kõiki kastmeriismeid kätte saada.
Veiniks kõrvale näiteks üks Loire'i oru cremant'.

Retsepti võtsin nami-namist kunagi, kui esimest korda tegin.

Esmaspäev, 4. märts 2013

Kaelakarbonaadilõigud sibula ja tomatiga, fooliumis


Lihtne, mahlane ja maitsev.
Ühesõnaga meile meeldib. 
Kaelakarbonaadi on pidevalt ja palju käes ning tomatiga ja sibulaga fooliumis küpsetatuna on mõnus vaheldus igasugu šnitslitele. Retsept nami-namist.

Vaja läheb:
Niipalju kaelakarbonaadilõike, kui sööjaid (mul 5 tk)
kirsstomateid (nt igale tükile 2-3 tk)
3 suurt sibulat
soola-pipart
100 g võid
peotäis peterselli peeneks hakituna
fooliumit 5 tk (nii suured et lihalõik sisse mahub ja pealt kinni saab panna)

Praadisin karbonaadilõigud kiirelt väheses õlis läbi (kõrgel kuumusel u 1 minut kummalegi poolele). Tõstsin lihalõiguld fooliumitele.
Praadisin kiirelt sibula läbi, jagasin lihalõikudele, purustasin lõikudele soola ja pipart ning panin peale tomatid. Fooliumid mässisin kokku ja panin 155C pöördõhuga 30 minutiks ahju.
Tegin valmis petersellivõi - segasin toasooja või sisse peterselli ja maitsestasin soolaga. Keerasin toidukilesse ja panin külma.
Võtsin välja, lasin taheneda  umbes 15 minutit, võtsin pealt lahti ja lisasin lõigu petersellivõid.

Valmis. Serveerime nagu alati igavalt ehk keedukartuliga:)

Laupäev, 2. märts 2013

Küüslaugupasta krevettidega

Pasta pole mul blogis eriti tihe külaline, kuigi me aeg-ajalt ikka sööme seda. Eriti just laste nõudmisel, need ainult pastat sööksid ja mida lihtsam, seda parem. Ja mis sa neist käe ja maitse järgi tehtud pastadest ikka blogid:)  Seekordse pasta algidee sain pintrest.com kaudu, aga algretseptist sai võetud praktiliselt ainult küüslaugukogus.




Vaja läks:
500 g pastat (fusillid sellepärast, et kaste jääb ilusti nende keerdude vahele pidama)
2 spl oliivõli
2 spl võid
4 suurt küüslauguküünt (kasutan praegu neid suuri ühest küünest koosnevaid küüslauke, nii et neli seda)
soola-pipart
5 dl kanapuljongit
2 dl 35% rõõska koort 
2 dl riivitud parmesani (Valio Forte asendab kenasti)
peotäis peterselli
200 g kooritud krevette (tooreid, kui võimalik)
200 g tiigerkreveti sabasid (tooreid, kui võimalik)

Praadisin kiiresti küüslaugud pooles koguses kuumas oliivõlis ja võis läbi (nb! ei tohi pruuniks minna). Lisasin kanapuljongi ja keetsin paar minutit.
Samal ajal panin pasta keevasse vette (millele oli soola lisatud u 1 tl) ja keetsin 7 minutit (sõltub pakil olevast soovitusest). Kurnasin pasta ja panin korraks ootele, kuni kaste valmis.
Maitsestasin kanapuljongi soola-pipraga. Lisasin rõõsa koore ja keetsin läbi. 
Teisel pannil säristasin ülejäänud oliivõlis ja võis kiirelt tiigerkrevetisabad roosaks ja lisasin krevetid (kuna mul olid need juba keedetud, kui oleks toored, siis ilmselt tuleks lisada need siis, kui tiigerkrevett hakkab kergelt roosatama). 
Valasin koorekastme krevettidele ja segasin sisse pasta, parmesani ja peterselli.

Lihtne, kiire (st ka tegijal on väga kiire, sest kõik toimub sekunditega ja korraga:)), aga väga yummie.
Meie rõõmuks nokkis mõni laps oma tiigerkrevetid välja :D 

Reede, 1. märts 2013

Antica Osteria il Borgo


Käesolev kirjatükk siin ei pretendeeri mitte mingil juhul restoraniarvustusele. Lihtsalt väike pildimeenutus väga mõnusast õhtusöögist ja toiduga imeliselt kokkusobivast veinist.
Juba esimesel päeval andis päris mitu inimest meile tungiva soovituse just il Borgosse õhtust sööma minna, sest seal olevat sealse kandi parim liha. Sealne kant tähendab Valdobbiadenet Itaalias. 
Kui sinnakanti asja on, siis otsige il Borgo üles! Meie esimene õhtu ei leidnud. Aga päevavalges, teisel päeval, ei saanud aru kuidas me seda üles ei leidnud, sest asub ta ju otse Valdobbiadenet läbiva peatee ääres.
Mis siin ikka pikemalt jutustada ja kiita, muidu kruvib ootused üles ja siis... 

Eelroaks erinevad ampsud seentega, lihaga ja kalaga.


Pearoaks t-bone, meie silme all grillituna, kõrvale köögiviljavalik.


Ja kui hästi see vein sobis t-bone'iga.. :)


Magustoitu ei võtnud.
Lõpp piirdus ainult espressoga.


Nii et kui sinna kanti satute, julgen soojalt soovitada õhtusöögikohaks il Borgot.

Esmaspäev, 11. veebruar 2013

Kondespiimakook maasikate ja mustsõstardega

Pinterest.com on lahe asi :) Muudkui aga pinnid ja pinnid ja tegemiseni enamasti ei jõuagi :) Aga selle koogi tegin ära.

Kook on väga magus, mõne arvates liiga magus, mõne arvates aga sidruni hapukus ja marjad tasakaalustasid ilusti magusa ära. Minu enda arvates on see just selline kook, et saad magusaisu ühe tükiga rahuldatud ja teist ei taha ehk sama lugu näiteks mis tarte au chocolat'ga.

Vaja läks:
200 g digestive küpsiseid
80 g sulatatud võid
40 g suhkurt (võib ka ära jätta)
1 sidruni koor

Täidiseks:
400 g kondenspiima
3 munakollast
1 dl sidrunimahla (1 sidrun)
2 dl marju (külmutatud mustsõstrad ja maasikad olid mul)

Purustasin digestivid, segasin sulavõiga ja suhkruga ja surusin koogivormi põhjale. Küpsetasin 180 C pöördõhu juures 10 minutit.
Täidiseks segasin munakollased kondenspiimaga, lisasin sidurnimahla, segasin korralikult läbi ja lisasin marjad (nüüd segasin ainult õrnalt läbi, et marjad värvi ei hakkaks andma).
Valasin täidise eelküpsetatud põhjale ja küpsetasin sama 160C pöördõhu juures 15 minutit (kuni täidis ei võbele enam).
Enne söömist jahutasin täiesti maha (külmkapikülmaks).


Pühapäev, 10. veebruar 2013

Liharullid suitsupeekoni-hapukurgi-leivatäidisega

Kohevarsti täiskasvanuks saava Linnulapse arvates eluhead asjad. Ja on tõesti. Neid saab teha veiselihast või sealihast (äkki isegi kanafileest?, st saab muidugi, aga kas maitse ka hea jääb??). Algidee on pärit nami-nami.ee'st, aga lõpptulemus on algideest päris kaugele jõudnud. :)

Vaja läheb:
4-5 tk umbes 1cm paksust sea kaelakarbonaadi lõiku
60 g leiba (ilma terade ja/või seemneteta)
2 keskmist hapu(marineeritud)kurki
u 100 g suitsupeekonit
1 suur sibul
150 g hapukoort (hea paks Saaremaa smetana hapukoor on täpselt paras)
soola-pipart

Vasardasin lihatükid. Hakkisin leiva peenikeseks pudiks tükeldasin kurgi, peekoni ja sibula peenikesteks kuubikuteks ja segasin omavahel läbi. Igale lihatükile panin umbes 3 spl täidist. Keerasin liha rulli ja sidusin niidiga kinni.

Praadisin kõrgel kuumusel liharullid ümberringi läbi. Valasin pannile vett niipalju, et liharullid olid umbes 3/4 ulatuses kaetud. Lasin keema, panin pannile kaane peale ja hautasin liha madalal kuumusel pehmeks, umbes kolmveerand tundi võib minna (vahepeal keerasin mõned korrad rullid ümber ka)
Võtsin liharullid pannilt, lasin jahtuda ja eemaldasin niidi. Kaste samal ajal redutseerus kõrgel kuumusel. Kui vedelikku oli umbes poole vähemaks jäänud, segasin sisse smetana ja maitsestasin soola pipraga.

Liharullidele ma soola/pipart ei lisanudki, sest täidis oli ise juba täitsa soolakas.

Natuke mängimist ju oli, aga mitte midagi keerulist või aeganõudvat. :) Ja jahtunud peast kõlbavad võileiva peal ka süüa või siis niisama suupisteks. :)

Reede, 25. jaanuar 2013

Hommikused juustusarvekesed

Üks asi (paljudest) mida ma armastan, on mõnusad, aeglased ja pikad hommikusöögid. Õhtu- ja lõunasöögid on ka muidugi toredad, aga kiirustamata mööda saadetud hommikusöök on parim! Laisaks muutub see muidugi alates lauda istumise hetkest, enne seda peab (või vähemalt võiks) ikka päris krapsakas olema, et oleks millega laisklemist eriti mõnusaks muuta. Nädala jooksul lugemata jäänud ajalehtedel ja ajakirjadel on ka oma roll, arvuti (ja muud sarnase funktsiooniga aparaadid)  seevastu on out mis out ning suisa keelatud, kuid midagi head ja söödavat peab kindlasti olema. Kõik meil pannkoogiusku ei ole ja ikka tahetakse võikusid või saikusid ning eriti mõnusa hommiku juurde käivad värskelt ahjust tulnud saiad (praktikas muidugi harvemini, kui teoorias).

Üks mõnus saialine, mida ma viimasel ajal päris mitu korda olen nendeks laiskadeks hommikuteks teinud, on juustuga sarvesaiad. Pärmitaignast. kuid sarvekeste tekstuur on imeliselt õhuline ja kerge! Taigna teen eelmisel õhtul valmis, panen külmkappi ja hommikul rullin sarvekesed valmis ja hops ahju.


Vaja läks:
2 dl käesooja piima
25 g pärmi
1 spl mett
1 tl soola (kui soolane juust, siis vähem, mulle meeldib, kui on pool kogust nt goudat ja pool tavalist  eesti juustu)
150 g riivitud juustu
25 g toasooja võid
4 dl jahu

määrimiseks muna

Lahustasin pärmi piimas, lisasin mee, soola ja juustu. Segasin läbi, lisasin jahu, segasin veelkord kergelt läbi ja sõtkusin sisse või.
Katsin toidukilega ja panin külmkappi hommikut ootama.

Hommikul panin ahju 205 C pöördõhule sooja, jaotasin taigna kaheks, rullisin jahusel laual ümmarguseks, lõikasin kuueks ja keerasin sarvekeseks, kordasin tegevust teise poolega taignast ning  panin ahjuplaadile ootama. Lasin neil natuke kerkida, nii umbes 10 minutit, määrisin munaga (kui meelde tuleb, siis riputan ka seesamiseemneid peale) ja panin ahju 10-12 minutiks.

Lasin restil jahtuda natuke aega (ka umbes 5-10 minutit) ja voila, aeg lauda istuda ja siis sealt mitte tõusta nii umbes tund. :)

NB! Ja see, et need sarvekesed on nii õhulised ja kerged - see on külmkergitus! Kui järgi teed, ära jäta seda tegemata!




Esmaspäev, 7. jaanuar 2013

Silja šokolaadiküpsised

Head jätkuvat aastat:) 
Jõulud läinud linnutiivul, mõnus aastavahetus maha peetud, uue aasta esimene nädal rõõmsalt ära elatud ja nüüd aeg vanu võlgu maksta ja eelmise aasta lõpu toredaid maitseüllatusi kirja panna:)

Detsembri keskel käisin Silja koogiraamatu esitlusel. IMHO on see üks kenamaid ja maitsvamaid koogiraamatuid. Oleme juba kolme kooki teinud ja ei saa vist nii pea uusi asju proovida, sest teeme neid kolme kogu aeg uuesti ja uuesti :).

Esitlusega läks mul natuke pahasti, õnnetuseks oli mul vaja laps samal ajal vaja jõulupeole viia, nii et kiired pühendused raamatutesse ja laualt šokolaadiküpsis näppu, oligi minu jaoks kogu esitlus :( Kahju .. sest laual oli nii palju ahvatlevat:( 

Aga see šokolaadiküpsis, mille ma näppu haarasin... selle maitse...beseeliselt õhuline ja krõbe ja üdini šokolaadine. Kokkuvõtvalt öeldes: minu TOP1 šokolaadiküpsis. Kindel mis kindel.  

.
Tegin kodus kohe järgi. Retsepti ei muutnud grammivõrdki ja ei kavatse tulevikus ka muuta :)

Vaja läks:
2oo g tuhksuhkrut
40 g kakaod
näpuotsatäis soola
2 sl vanillisuhkrut
2 munavalget
270 g šokolaaditükke

Segasin kuivained (kakao ja tuhksuhkru sõelusin kaussi), lisasin munavalged ja segasin, kuni taigen oli ühtlane. Lisasin šokolaaditükid.
Panin teelusikatega taignapallid ahjuplaadile (küpsetuspaberile) ja küpsetasin 160 C pöördõhu juures 15 minutit, kuni praod olid küpsistel peal. Võtsin ahjust välja, lasin taheneda umbes 10 minutit plaadil ja seejärel - restile jahtuma.


PS lisaks meeldib mulle väga veel see, et alles jäänud kahe munakollasega saab järgmiseks õhtuks cannelé'te taigna valmis panna. :)