Hautatud saba

Saba on hautatud õlles ja saba on hautatud valges veinis. 

Seekord hautasin punases veinis, maitseks konjak ja muskaatpähkel. 

Saba on igas asendis hea, ka punase veini ja muskaatpähkliga ja sabaga pole kunagi muret, et lapsed meie eest kõik ära sööks:) St sabapäevadel söövad lapsed piimasuppi, makaronidega.

Retsept jäi silma tastespottingust, pärit sellest Hispaania köögi raamatust, aga ega siin peale koostisainete midagi järgitud pole, kogused tulid tunde järgi.

Vaja läks:

8 sabalõiku, sellist u 5 cm paksust

rohkelt oliivõli praadimiseks

jahu, sabatükkide paneerimiseks

pipart

1 suur porru

3 keskmist/suuremat sibulat

3 keskmise suurusega porgandit

4 küüslauguküünt (suurt)

0,5 dl konjakit

pool pudelit punast veini

2 loorberilehte

tüümiani 2 oksa (sain veel peenralt lume alt võtta, aga 25.jaanuar polnud nii külm ka veel)

muskaatpähklit, pool pähklit riivisin sisse

soola maitse järgi

Ajasin oliivõli pannil kuumaks, veeretasin toasoojad sabatükid jahust läbi, jahvatasin peale ohtralt pipart ja pruunistasin nad kõrgel kuumusel, 4-5 minutit kummaltki poolt. Tõstsin potti ootama. Tükeldasin porru, porgandi ja sibula, suhteliselt suured tükid jätsin, küüslauguküüned vajutasin lihtsalt noalejaga lapikuks. 

Panin pannile kõigepealt porgandi ja sibula, siis porru ja küüslaugu, pruunistasin kergelt läbi ja valasin peale konjaki. Lasin alkoholil ära aurustuda ning valasin potti, sabatükkide peale. Lisasin potti veini, loorberi ja tüümiani, riivisin muskaatpähkli, maitsestasin natuke soolaga ning lasin kiirelt keema tõusta. Seejärel alandasin kuumuse väga madalaks (minu pliidiskaalal 1-12+max, kuumusel 4) ja hautasin kaane all neli tundi. Lõpupoole, kui kaste liiga paksuks hakkas tõmbuma, lisasin veidi vett ja maitsestasin veel soolaga

Kui soovi ja tahtmist on, võib pärast kastme blenderist läbi lasta, on ilusam. Siis uuesti kaste potti saba peale ja kuumaks. Kartulipuder muskaatähkliga on minu meelest väga hea kõrvale.   

Küüslaugused ja tšillised tiigerkrevetid

Aeg-ajalt võib ja tulebki ennast hellitada ning lubada endale tõeliselt mõmisema ajavaid suupisteid. Ja nüüd seda kirjutades tuli hirmus selle toidu isu peale :P

See siin on aga lihtne ja hispaaniamõjutustega retsept (idee BBCGF-ist).

Maitseb imeliselt, küüslaugune ja terav.
Puhas nauding:) 

Vaja läheb:

Tiigerkrevette pool kilo

3 küünt (suurt!!) küüslauku

1 punane tšilli

3 spl oliivõli
3 spl šerrit

peterselli pealeriputamiseks

ciabattat kastme kätte saamiseks

Panin ahju 200C pöördõhuga sooja.

Tükeldasin küüslaugu ja tšilli.

Puhastasin krevetid (saba viimase lüli ja sabaotsa jätsin külge).

Segasin küüslaugu, tšilli, õli ja šerri.

Segasin kastme krevettidega läbi ja valasin kõik ahjuvormile.

Küpsetasin 6-7 minutit, kuni krevetid olid roosad ja küüslauk ja tšilli särisesid :) NBNB! Jummala eest ära üle küpseta!!!

Peale riputasin peterselli.

Sõime eelroaks, kastet limpsisime ciabattaga.

Sellest millega me seda õndsust alla loputasime, kirjutab juba hr.Lind:

Olenevalt tšilli kogusest, tugevusest ja inimese terava maitse taluvusest on ka maitselahkhelid kerged tulema. Just seepärast on seekordne veinisoovitus selline, kus oma leiab nii „tavahull“, kui ka „mullihull“.

St. Stephans Grüner Veltliner

Tavaolukorras võiks selle mõnusa, kerge mineraalsuse ja happega veini avada pigem linnuliha ja kergemate lihatoitudega, kuid seekordne katsetus oli oma hinda väärt. Põhjusi oli kaks. Esimene muidugi see, et see vein on vägagi sobilik ka selliselt valmistatud ja mitte just vähe vürtsiste merikoorikute kõrvale. Ja teiseks ka see ei ole vähetähtis, et kui oled juba „liiga palju“ kulutanud tiigerkrevettidele, siis selle veini hinnasilt paneb sind rahulolevalt nurruma.

Mionetto Legatura Valdobbiadene Prosecco Frizzante DOC.

Parimas prosecco DOC piirkonnas kasvatatud Glera viinamarjast valmistatud pärlvein (frizzante).

Lilleline, kerge, mõnusalt mänglev kerge mull ja õrnalt terav, mahlane tiigerkrevett.

Kooslus, mida pead proovima.

Peterselli võib siinse veinivaliku juures olla toidule lisatud vähem. Vaid pisut vähem J

Ja lastele. Lapsed nii vürtsiseid toite ei söö.

Hispaaniateemaline pühapäevane sööming

Vend tuli komandeeringust Hispaaniast, tõi pimenton paprikat ja lomo iberico de bellota't. Jõudis ilusti viimaste töötavate lendudega koju. Õde siis just läks komandeeringusse Hispaaniasse. Pidi eile tagasi tulema, koos maitseainetega ja mõne hea-parema söögiasjaga. Meie pidime siis tegema talle vastuvõtuks tapas-laua.

Kuna söögikraam oli valmis ostetud, tuli laud teha ära ilma õeta (kes ilmselt veel nädalakse saab oodata kas siis Malagas või kuskil Saksamaal ja kellele täna anti Estravelist soovituseks puhata hotellis ja nautida kevadet :) Iseenesest ilus soovitus, aga Malagas lausvihm, vesi keldrites ja külm ja hotellituppa ju info kätte ei jookse ise :)). Eilseid toreda reisibüroo soovitusi ma ei hakka kirja panema, loomulikult on reisibüroo ülesanne ainult suurkliendilt raha vastu võtta ja praegune minu õe situatsioon liiga keeruline nende jaoks, sest see nõuab vähe rohkem kombineerimist ka maismaatranspordiga :))))

Aga lõunalauas oli lisaks perele ka onutütar koos oma kaaslasega;) Sõime ja jõime mitu tundi. Tore pühapäev!

Lauale sai seatud siis:

Seesamisuupisted (minu ja prl.A-le meeldisid väga)

Tšillised seened šerri ja küüslauguga (sellega olin kõige vähema rahul, šampinjonidega oleks parem olnud)

Hispaania kartuliomlett sibulaga e tortilja

Frititud kalmaarirõngad küüslaugumajoneesiga

Vürtsikad kanatiivad
Oliivileib
ŠerripirnidPortugali kreemikoogid e Pasteis de NataJoogiks valgest veinist Sangria :)
Lisaks oli veel näksimiseks oliive, cipolline'sid, melonit ja sinki otse Hispaaniast :)
Vol 2, nädal hiljem toimus uus katse, seekord tuhavangist vabanenud õega.
Veel üks pilt seesamisuupistetest:

 Seekord kukeseente asemel pruunid šampinjonid ja hoopis parem kohe!