Siga. Apteegitilli, sibula ja kapparitega. Tomatikastmes.

25.juuni oli eelmine postitus siin. Enam-vähem siis sai ka esimesed värsked kartulid. Sealtmaalt oleme peaaegu igal õhtul söönud värsket kartulit kurgi-tomatisalati variatsioonidega, kas koos kodujuustuga või lihtsalt hapukoorega ja keegi ei ole veel virisenud. Lihtsalt jumalik söök. Eriti kui veel praelesta ka kõrvale saab. Aga ega ikka lõpmatuseni ka ei jaksa, mis siis et nii hea. Täna söime vahelduseks vähe tummisemat liha.

Vaja läks:
5 lõiku 2cm paksust kaelakarbonaadi
oliivõli praadimiseks (u 0,5 dl)
2 purki purustatud tomateid (praegu sobiks ka värsked tomatid, aga mul nii palju ei ole ja poe omad ei ole nii küpsed)
1 apteegitilli mugul, õhukeselt viilutatult
2 sibulat, õhukeselt viilutatud
väga suur peotäis peterselli
1 dl valget veini
2 spl kappareid
soola, pipart

Hõõrusin lihatükid pipraga sisse. Ajasin panni ja õli kuumaks ning praadisin liha kummaltki poolt 2 minutit. Võtsin liha pannilt ning panin sibula ja fenkoli asemele (kuumuse keerasin madalamaks, minu 12+max skaalal 6-le). Hautasin neid umbes 5 minutit, lisasin peterselli ja valasin veini pannile. Kuumutasin veel natuke ning lisasin purustatud tomatid. Kui mögin podises, lisasin lihaviilud ja hautasin u 15 minutit.
Siis lisasin kapparid ja veel natuke peterselli. Lisasin veel ka soola ja pipart ning valmis ta oligi.

Enne serveerimist lasin natuke taheneda. Kõrvale kõlbas nii ciabatta kui ka keedukartul, kuskussist rääkimata.

Kaelakarbonaadilõigud sibula ja tomatiga, fooliumis

Lihtne, mahlane ja maitsev.

Ühesõnaga meile meeldib. 

Kaelakarbonaadi on pidevalt ja palju käes ning tomatiga ja sibulaga fooliumis küpsetatuna on mõnus vaheldus igasugu šnitslitele. Retsept nami-namist.

Vaja läheb:

Niipalju kaelakarbonaadilõike, kui sööjaid (mul 5 tk)

kirsstomateid (nt igale tükile 2-3 tk)

3 suurt sibulat

soola-pipart

100 g võid

peotäis peterselli peeneks hakituna

fooliumit 5 tk (nii suured et lihalõik sisse mahub ja pealt kinni saab panna)

Praadisin karbonaadilõigud kiirelt väheses õlis läbi (kõrgel kuumusel u 1 minut kummalegi poolele). Tõstsin lihalõiguld fooliumitele.

Praadisin kiirelt sibula läbi, jagasin lihalõikudele, purustasin lõikudele soola ja pipart ning panin peale tomatid. Fooliumid mässisin kokku ja panin 155C pöördõhuga 30 minutiks ahju.

Tegin valmis petersellivõi - segasin toasooja või sisse peterselli ja maitsestasin soolaga. Keerasin toidukilesse ja panin külma.

Võtsin välja, lasin taheneda  umbes 15 minutit, võtsin pealt lahti ja lisasin lõigu petersellivõid.

Valmis. Serveerime nagu alati igavalt ehk keedukartuliga:)

Liharullid suitsupeekoni-hapukurgi-leivatäidisega

Kohevarsti täiskasvanuks saava Linnulapse arvates eluhead asjad. Ja on tõesti. Neid saab teha veiselihast või sealihast (äkki isegi kanafileest?, st saab muidugi, aga kas maitse ka hea jääb??). Algidee on pärit nami-nami.ee'st, aga lõpptulemus on algideest päris kaugele jõudnud. :)

Vaja läheb:
4-5 tk umbes 1cm paksust sea kaelakarbonaadi lõiku
60 g leiba (ilma terade ja/või seemneteta)
2 keskmist hapu(marineeritud)kurki
u 100 g suitsupeekonit
1 suur sibul
150 g hapukoort (hea paks Saaremaa smetana hapukoor on täpselt paras)
soola-pipart

Vasardasin lihatükid. Hakkisin leiva peenikeseks pudiks tükeldasin kurgi, peekoni ja sibula peenikesteks kuubikuteks ja segasin omavahel läbi. Igale lihatükile panin umbes 3 spl täidist. Keerasin liha rulli ja sidusin niidiga kinni.

Praadisin kõrgel kuumusel liharullid ümberringi läbi. Valasin pannile vett niipalju, et liharullid olid umbes 3/4 ulatuses kaetud. Lasin keema, panin pannile kaane peale ja hautasin liha madalal kuumusel pehmeks, umbes kolmveerand tundi võib minna (vahepeal keerasin mõned korrad rullid ümber ka)
Võtsin liharullid pannilt, lasin jahtuda ja eemaldasin niidi. Kaste samal ajal redutseerus kõrgel kuumusel. Kui vedelikku oli umbes poole vähemaks jäänud, segasin sisse smetana ja maitsestasin soola pipraga.

Liharullidele ma soola/pipart ei lisanudki, sest täidis oli ise juba täitsa soolakas.

Natuke mängimist ju oli, aga mitte midagi keerulist või aeganõudvat. :) Ja jahtunud peast kõlbavad võileiva peal ka süüa või siis niisama suupisteks. :)

Micist ja papanasist ...Rumeenia

Mici on Rumeenia grillitud hakklihavorst. Retsepti sain ja koju jõudes proovin kindlasti ja kui retsept töötab, kirjutan üles.

Papanasi on kohupiimapontšikud magusaks tehtud hapukoorega ja moosiga. Väga kena serveerimisviis ja tõesti-tõesti, suhkruga hapukoor ja moos andsid pontšikutele palju juurde! Ja retsept on ka olemas:)

Kürtös kalacs'it tehakse siis nii:

 Paar turupilti ka ;)

Rootsi eriväljaanne, vol 1

Ei räägi surströmmingust. Praegu veel mitte. Muuseas, minu muljed sellest mädakalast on üllatavalt positiivsed. Milleks lasta end häirida millestki nii tühisest nagu lõhn :D

Hoopis Rootsi eri algas meie kodumenüüs ja kestab veel ... kuni 10 päeva pärast on 2011.a rattahooaja avastart esimesele "pikemale väljasõidule".
Just küsisin hr.L-i käest, et kuidas eesti keeli peaks meie "väljasõite" nimetama. Meie klubi keel on inglish ja väljasõite kutsutakse "meeting'uteks", eesti keeli kõlab see minu jaoks nagu Kivirähu Kalevipoja Meeste konverentsid, ainult et meil on mõnikord naised ka kaasa lubatud:D:D :D No tegelikult ju vahet pole.

Ühesõnaga sõit on Rootsi ja põhjalikuma uurimise alla tuleb Smålandi piirkond.
Ja et uuesti end Rootsi köögipoolel kindlalt tunda ja ka nö reisiisu turgutamiseks alustasin ka koduköögis Rootsi-eriga.

Kõik Rootsi söögi ajatu klassika lemmikud ja rootslastest tuttavate soovitused kavatsen ka pikemas perspektiivis blogisse üles tähendada, praegu aga esimesed kaks positiivset üllatajat.
Rootsi suvesalat nami-namist (siin küll vähendatud kogustega ja tibake muudetuna) ja lihapallid hapukoore ja rohke tilliga BBC GF-st.

Suvesalatiks läks vaja:
1 väike lillkapsas
4 porgandit
2 dl herneid

Kastmeks:
200 g kodujuustu
1 dl hapukoort
1,5 spl Dijoni sinepit
suur peotäis murulauguvarsi (peenikeseks hakituna)
1 tl soola
musta pipart maitse järgi

Serveerimiseks:
5 keedetud muna
singiviile

Keetsin lillkapsa õisikuid ja porgandikuubikuid kolm minutit, lisasid herned, keetsin veel minuti. Valasin köögivilja sõelale ja loputasin külma veega. Segasin kokku kastmeained.

Ettevaatlikult segasin kokku kastmeained ja köögiviljad.
Serveerisin keedetud munapoolikutega ja singiviiludega.

Need kes proovida julgesid, kiitsid ja arvasid, et suvel grillliha kõrvale sööksid nad seda teinekordki hea meelega!

Lihapallideks läks vaja:
500 g hakkliha (kuna mul ju nüüd hakklihamaisn, tegin hakkliha ilusast abatükist)
1 sibul väga peenikeseks hakitud
suur peotäis tilli hakituna
1 munakollane
soola ja pipart

Kastmeks:
1 dl hapukoort
suur peotäis tilli (ikka peeneks hakituna)

Segasin hakklihasse sibula, tilli ja munakollase, maitsestasin soola ja pipraga.
Veeretasin märgade käte vahel hakklihasegust 10 lihapalli. Praadisin õlis pallikesi, kuni need olid igast küljest ilusad pruunikad. Kokku nii umbes 13-15 minutit. Valasin peale hapukoore-tillikastme. Segasin soojal pannil kastme ja pallikesed läbi ja valmis ta oligi.
Kõrvale pakkusin keedukartuleid (kuigi kartulipuder oleks ju kordades maitsvam ja klassikalisem olnud, siis puhtalt lähenevalt motohooajale mõeldes, sundisin ka ülejäänud perele peale madalakalorilisemad keedukartulid).

Rootsi erile peaks järg tulema. Nii soolast kui magusat.
Ja siis veel see võrratu Rootsi muusika :D:D:D

Poolest juunist peaks Rootsi eri muutuma Rumeenia-Moldova-Ukraina-Valgevene eriks väikese põikega Slovakkia ja Ungari köögi pärlitele ;) Tundub, et tuleb suvi täis erinevaid rahvuskööke! :D

Musta pipra terriin

Võiks juba ju kevadisematest katsetustest kirjutada, aga ei ole veel miskist põnevast kirjutada, paastuaeg ju alles käib, seetõttu on Linnuperes rõõmupäevad ja nad saavad söögiks tavalisi, st ilma retseptita tehtud klassikalisi "kodutoite". :))) Neljapäeva hommikul aga algab uus puhas elu, mis päädib ühe toreda laulu-ja tantsuõhtuga, mille korraldab üks tore bänd, kus laulab ja mängib pilli ka üks mu tore sõber. :D Nii et seni katsun need paar päeva veel üle elada. Sellest ka kevadisest rõõmust mittepakatav postitus.
Juttu tuleb seekord terriinist. Loomulikult sobib see maitsev amps hästi ka kevadisele suupistelauale, nii et kõlbab seda kevadel küpsetada küll.:)
Terriinidega mul erilist suhet ei ole kunagi olnud. Eks ma olen ju neid ikka proovinud, aga erilisi "ohhoo" efekte ei ole nagu tekitanud. Tegemine on alati tundunud üks paras mittehuviäratav nikerdamine. Maksapasteet tundub nagu kordades etem olevat.

Aga nami-namis lõppes just terriinide kooskokkamine, mis andis hea tõuke ka paar retsepti ära proovida. Eriti aga oli tahtmine ära teha ühte köögiviljaterriini sparglitega (kuigi kohalik hooaeg ei ole veel alanud, oleks võinud ju poest väljamaa oma osta), mis mul ToDoListis vedeleb juba aastaid.
Aga nagu öeldakse, et jumal naerab, kui sina plaane teed. Ahju ja lauale jõudis ainult üks lihaga terriin. Köögiviljaterriini tegemise kompenseerisin endale köögiviljaterriini söömisega ühes Riia nooblis restoranis. Maitses väga hea, aga minu ettekujutus, mis suuresti tänu ka nami-namile oli juba üsna asjatundlik, oli terriinist veidi teistsugune.

Lihaga terriini retsept pärineb BBC GoodFoodist, natuke kohandasin vastavalt kapis olevatele lihakogustele. Kahjuks selline kogus terriini on meie "pisikese" pere jaoks liig mis liig, peale selle on ta ka üsna nö tugeva maitsega, mida küll röstsaiaviil ja kapparid hästi mahendavad. Kui oleks pisikesi vorme, siis teeks järgmine kord poole kogusega.

 Vaja läks
500 g sea kõhuäärt
250 g veise hakkliha
1 spl tüümiani
1 tl musta pipart (purustasin uhmris)
500 g kanamaksa
4 spl punast veini
1 tl soola
u10 viilu toorsuitsupeekonit (kogus peab olema selline, et kataks vormi pealt ära)
Röstsaiaviile, kappareid ja pisikesi marineeritud kurke serveerimiseks

Panin ahju 160C pöördõhule sooja. Vooderdasin 25 cm keeksivormi fooliumiga.
Tükeldasin 200 g kõhuäärest suhteliselt pisikesteks (nii 1 cm suurusteks) tükkideks. Segasin tükid tüümiani ja uhmerdatud pipraga. Panin kõrvale ootele.

Ülejäänud kõhuääred, veisehakkliha ja 2/3 puhastatud kanamaksast koos punase veini ja soolaga blenderdasin ühtlaseks paté'ks.
Pool paté'st panin vormi, selle peale ühtlase kihina jämedamalt hakitud kõhuäär tüümianiga, ülejäänud terved kanamaksad (terve vormi ulatuses ühtlase triibuna) ning kõige selle peale ülejäänud paté.

Paté katsin toorsuitsupeekoniviiludega, nii et paté paistma ei jäänud ja seejärel katsin vormi fooliumiga.
Panin vormi suurde ahjuvormi, mille täitsin külma veega.
Küpsetasin 1 tunni ja 50 minutit (kuni terriin on veidi tahenenud).

Võtsin veevannist välja ja jahutasin maha. NB! Vormist välja ei võtnud! Kui terriin oli jahtunud, panin vormile raskuseks peale kolm konservipurki (400grammiseid). Lasin vajutise all olla terve öö, kuni järgmise lõunani.

Järgmisel lõunal kummutasin terriini ettevaatlikult vormist välja ning veel ettevaatlikumalt lõikasin terava noaga võimalikult õhukesed viilud, mida siis koos kapparitega röstsaial serveerida. Peab ütlema, et kapparid sobisid selle terriiniga imeliselt.

Tõe huvides pean seda ka mainima, et Linnumehed lasid endale terriini kõrvale keeta kartuleid ja teha külma kastet marineeritud kurgiga ja sõid terriiniviilakaid nagu tavalisi lihatükke. Ja olevat ka niimoodi maitsenud väga hea.

Siidris hautatud köögiviljad sealihaga

St.Patricku päeva puhul pidasime meeles kaunist Iirimaad ja toredaid iirlasi, jõime klaasikese Black Velvetit (1/2 osa Guinessi ja 1/2 osa kuiva vahuveini) ja sõime siidris hautatud iiri-pärast köögiviljahautist sealihaga (BBC GF-st algretsept).
Kuigi mu mõningad "kiuslikud" pereliikmed küsisid, et mis vahe nüüd siis oli sellel suurepärasel roal tavalise suurepärase ühepajatoiduga, siis mina küll leidsin mõnusa nüansivahe.

Vaja läks
1/2 keskmist kapsast
4 keskmist porgandit
1/2 kaalikat
4 suuremat kartulit
toorsuitsupeekonit kümmekond viilu
5 lõiku sealiha
2 loorberilehte
300 ml kuiva õunasiidrit
200 ml kanapuljongit

Pruunistasin  sealihalõike suurel kuumusel mõlemalt poolt maksimum paar minutit. Samal pannil pruunistasin kartuli-, porgandi- ja kaalikatükke, kuni nad muutsid kergelt värvust. Panin köögiviljad haudepotti, lisasin kapsatükid ja loorberi, panin lihatükid peale, valasin siidri ja puljongiga üle, katsin kaanega ning hautasin madalal kuumusel umbes 20 minutit, kuni köögivili oli pehme.
Originaalretseptis soovitatakse serveerida koos colcannoniga, kuid kuna kartul oli juba hautises sees, siis meie kõrvale midagi ei serveerinud. Joogiks siis Guinessi asemel Black Velvet.

Ja järjekordselt unustasin Patricku päeval rohelist kanda :D

Glasuuritud seapraad ehk avalöök jõulutoitudele

Kuidagi ilma planeerimata saabus jõulutoidu hooaja avamine. Tegelikult oleme hapukapsast (õlles hautatud, loomulikult ;) ) ja verivorsti juba söönud, aga see oli kogemata ja kiirustades, nii et ei lähe avalöögina arvesse. Ega eilegi polnud mul plaanis seapraega peret toita, aga hommikul külmakapi inventuuri tehes, selgus, et ega seal suurt midagi pole, peale 2 kilose seakaelakarbonaadi tüki, mille mu armas pr.ema mulle just saatis (ta nimelt on Saaremaa Lihatööstuse payroll'is, nii et Saaremaa toodangu headuses kahtlejatel on õigus kahleda mu objektiivsuses).

Hakkasin siis ideid ja retsepte otsima. Ja jäin pidama nami-namis oleval glasuuritud seaprae retseptil. Tegin 2 kilose lihakäntsaka kaheks, et saaks kahte erinevat retsepti proovida. Aga nimetatud glasuuritud liha osutus nii menukaks, et praegu on ahjus vol 2. Meeste nõudmisel.

Vaja läks:
1 kilo sealiha
soola-pipart
küüslauguküüsi (nii palju kui lihasse mahub)
kuivatatud ploome (ka nii palju kui mahub)

Glasuuriks:
100 g muscovado suhkurt
0,5 spl dijoni sinepit
1,5 spl balsamicot (võib olla viletsamat sorti)
25 g jahu

Torkasin pika peenikese noaga lihast läbi avause, millesse toppisin nii palju küüslauguküüsi ja ploome, kui palju sinna mahtus. Hõõrusin kokku soola ja pipraga. Panin liha ja natuke vett ahjuvormi (liha oli juba toatemperatuuril). Küpsetasin liha 145C pöördõhu juures poolteist tundi. Kastsin aeg-ajalt praeleemega.
Segasin kokku glasuuriained. Kui liha oli poolteist tundi küpsenud, keerasin temperatuuri 210C grillrežiimile (ainult ülevalt tulevale soojusele). Määrsin liha pealt kokku glasuuriga. Küpsetasin 10 minutit.
Enne serveerimist lasin u pool tundi taheneda fooliumi all.
Kastmeks oli seesama glasuuriga segunenud praeleem.

Järgmisel päeval sobis ka ülihästi leivaviilule!

Häid pühi! Jõululaud 2009

Ülemisel pildil inglise keeks kaetud martsipaniga ja glögivaabaga.

Meie külmlaud:

• verivorstituuletaskud (blogin kindlasti kunagi!)
• marineeritud angerjas (tänud armsale vennanaisele, kes mulle suvel angerjat saatis ja armsale mehele, kes Saaremaale jäi minu vennale appi ning seetõttu tuli mul esimest korda elus angerjat ise marineerida. Tänud muidugi emale ka, kes pidi online's telefoni otsas rippuma ja õpetama, sest ma kartsin niiväga kallist kraami untsu keerata :) Välja tuli VÄGA hea! NB! Hr Lind, kui sa seda loed ja see tekitab sul teatud mõtteid, siis tea, et kala rookima ma ise ei hakka sellegipoolest!!! See ja liha grillimine grillil, on ainukesed KINDLALT meestetööd meie majas :D :D)
• sült seakoodist, minu elu parimini õnnestunud sült!
• marineeritud puravikud (tavalises, klassikalises marinaadis)
• kahte sorti iseküpsetatud leiba, seemneleib ja jõhvika-kirsi-pähklileib,

Soe toit:

• seapraad, hõõrutud sisse soola ja pipraga, topitud täis aprikooside ja ploomidega
• õlles hautatud hapukapsas
• keedukartul ja küüslaugune praeleeme kaste.

Magusalaud:

• Stollen (Kiilikese blogist Dresdeni stollen, väga huvitav)
• Inglise keeks
• Magusad-vürtsised mandlid (retsept minu retseptivihikus)
• Ohjeldamatult komme-mandariine-pähkleid-mandleid

Joogiks (lisaks veinile ja jõuluporterile)

• isetehtud glögi, superhea (teen maitse järgi põhja õunamahlast ja arooniasiirupist, keedan SantaMaria glögimaitseainega (1 pakk) kümmekond minutit ja siis lasin seista vähealt tunni. Kurnasin pudelisse. Pärast soojendasin kõigepealt lastele ja siis panin tugevad sortsud šerrit sisse ja soojendasin endale.)

Ilusat jõuluaega!

Sealihalõigud ananassikatte all

Aeg maru kiire, tehtud on palju ja erinevat, "Head isu" kokaraamatust sai kuidagi palju retsepte minu ToDoListi.
Alustasin sealt pastaga, mille nimi oli Mälestusi Itaaliast (krevetipasta) ja seejärel tegin läätse pajarooga seentega.
Mõlemad olid väga head, maitsesid kõigile, aga teen teinekord veel ja siis kirjutan, võib olla.
Mainimist vääriks ka punase sibula marmelaad (Pereköögi vihikust, kuigi koguseid sai kõvasti muudetud), mulle väga-väga maitseb, teistele aga mitte. Eks ma siis üksi söön seda jõuluprae kõrvale või juustuga, ma jällegi ei suuda süüa pohlamoosi soolase toiduga koos, rääkimata sellest, et marineeritud kõrvitsa salatit ma ei ole elu sees söönud ega kavatse seda teha ka edaspidi (mitte et ma kõrvitsat ei armastaks, kuid never-ever marineerituna).
Porgandi-päevalilleseemne sai oli hea.
Stollenitest kirjutan peale jõule, kui on selge, mis välja tuli (igatahes BBC GF retsepti järgi tehtut ma enam küll ei korda, ei midagi erilist ja säilitamiseks ei kõlba) jne jne.

Alustan soolasest toidust, sealihaviiludest ananassikatte all.
Idee tuli Oma Maitsest, mida natuke sai kohendatud. Tegin värske ananassiga ja mahlaks kasutasin ebaküdooniasiirupit, osa maitseaineid jätsin ära ja osa asendasin nendega, mis tundusid ka sobivat ja olid ka kapis olemas.

Vaja läks:
4-5 viilu seakarbonaadi
samapalju ananassiviile
1 dl ebaküdooniasiirupit (veega veidi lahjendatult)
2 spl demerera suhkrut
1 spl sojakastet
1 spl tomatipüreed
1 tl tšillipastat
soola ja pipart

Maitsestasin lihalõigud soola ja pipraga ning praadisin mõlemalt poolt maksimum 5 minutit.
Tõstsin liha korraks kõrvale ja panin ananassirõngad pannile pruunistuma.
Segasin omavahel kokku suhkru, siirupi, sojakastme, tomatipüree ja tšillipasta.
Valasin segu pannile ja hautasin kastet natuke aega koos liha ja ananassiviiludega, kuni kaste oli muutunud natuke paksemaks.
Sättisin ananassirõngad ilusti lihaviiludele, peale raputasin peterselli. Kõrvale ikka kartul :S No viimane nädal oleme vähemalt erinevaid pastasid saanud teha, aga seda päeva vist minu silmad ei näe, et isand Lind prae kõrvale hea meelega riisi tõstab :D

Pikkpoiss tomati-läätsekastmes Jamie ainetel

Ostsin endale kingituseks Jamie Ministry of Foodi, lootuses, et suurematele Lindudele meeldivad Jamie ideed. Lootused seekord täitusid, isand Lind arvas, et võiks raamatu ette võtta ja järjest sealt kõik retseptid ära teha:)
Alustasin pikkpoisist, idee oli minu jaoks põnev, sest pikkpoissi tuli küpsetada kastmepadjal. Retsepti sai väheke mugandatud, katsusin koostisained, mida kodus polnud, asendada olemasolevaga.
Pikkpoisi jaoks läks vaja:
500 g hakkliha (turult toon, 80% noorloom ja 20% siga)
1 sibul
1 tl purustatud köömneid (jätsin välja, köömned ootamatult otsas)
1 tl purustatud koriandriseemneid
1 dl riivsaia
2 tl oreganot
2 tl Dijoni sinepit (kasutasin täistera sinepit)
1 muna

Praadisin pannil 1 sibula ja lisasin koriandri. Segasin kokku pikkpoisi taigna, maitsestasin soola ja pipraga ning panin poisi ahju 30 minutiks 180C pöördõhureziimile.

Kastmeks läks vaja:
1 sibul
2 küüslauguküünt punast tsillit (asendasin tsilli ja küüslaugu 3 tl adzikaga)
2 spl Worcestershire kastet
1 tl suitsutatud paprikat
400 g purk kikerherneid
800 g purustatud tomateid
2 tl balsamicot
rosmariini
peekoniviile pikkpoisi katmiseks

Praadisin sibula, lisasin paprikapulbri, soola ja pipra. Lisasin Worcestershire kastme ja adzika, tomatid, kikerherned ja balsamico. Kuumustasin aeg-ajalt segades 1o minutit. Maitsestasin veel soola-pipra ja adzikaga. Valasin kastme ahjupanni, panin kastmepadjale pikkpoisi ja poisile peale peekoniribad. Pikkpoisist välja nõrgunud rasva sisse segasin rosmariini ja valasin segu pikkpoisile ja peekoniribadele peale. Panin panni ahju 15 minutiks, kuniks peekon oli kuldne ja krõbe. Kõrvale jälle traditsioonilised keedukartulid, minu maitse jaoks olid kartulid siia kõrvale liiast, ma sõin rohelise salatiga, aga mehed ju meil ilma kartulita ei saa:S Maitses kõigile.

Pikkpoiss peediga

Ostsin turult 5 kilo peeti ja nüüd vaja see ruttu ära kasutada. Otsisin Nami-namist hunniku toiduretsepte, kus peet sees. Esimesena tegin pikkpoissi peediga. Mulle väga-väga maitses, väga mahlane pikkpoiss tuli! Isand Lind ka kiitis (mokaotsast :))
Vaja läks:
500 g hakkliha
400 g keedetud ja riivitud peeti
2 peenelt hakitud sibulat
1 dl riivsaia
1 muna
soola, musta pipart ja riivitud muskaatpähklit.
Segasin kausis riivitud keedetud peedi, hakkliha, peenelt hakitud sibula, riivsai, muna ja maitseained ning sõtkusin ühtlaseks. Lasin natuke seista ja maitsestuda ning küpsetasin 190 C (pöördõhk) ahjus tund aega.
Kõrvale röstisin porgandeid (samal pannil, kus pikkpoiss küpses) ja keetsin kartuleid. Kastmeks tegin hapukoore-tilli-küüslaugu-kurgi kastme, sellest on saanud meie pere lemmik külm kaste :)