Pühapäev, 21. november 2010

Glasuuritud seapraad ehk avalöök jõulutoitudele

Kuidagi ilma planeerimata saabus jõulutoidu hooaja avamine. Tegelikult oleme hapukapsast (õlles hautatud, loomulikult ;) ) ja verivorsti juba söönud, aga see oli kogemata ja kiirustades, nii et ei lähe avalöögina arvesse. Ega eilegi polnud mul plaanis seapraega peret toita, aga hommikul külmakapi inventuuri tehes, selgus, et ega seal suurt midagi pole, peale 2 kilose seakaelakarbonaadi tüki, mille mu armas pr.ema mulle just saatis (ta nimelt on Saaremaa Lihatööstuse payroll'is, nii et Saaremaa toodangu headuses kahtlejatel on õigus kahleda mu objektiivsuses).

Hakkasin siis ideid ja retsepte otsima. Ja jäin pidama nami-namis oleval glasuuritud seaprae retseptil. Tegin 2 kilose lihakäntsaka kaheks, et saaks kahte erinevat retsepti proovida. Aga nimetatud glasuuritud liha osutus nii menukaks, et praegu on ahjus vol 2. Meeste nõudmisel.

Vaja läks:
1 kilo sealiha
soola-pipart
küüslauguküüsi (nii palju kui lihasse mahub)
kuivatatud ploome (ka nii palju kui mahub)

Glasuuriks:
100 g muscovado suhkurt
0,5 spl dijoni sinepit
1,5 spl balsamicot (võib olla viletsamat sorti)
25 g jahu

Torkasin pika peenikese noaga lihast läbi avause, millesse toppisin nii palju küüslauguküüsi ja ploome, kui palju sinna mahtus. Hõõrusin kokku soola ja pipraga. Panin liha ja natuke vett ahjuvormi (liha oli juba toatemperatuuril). Küpsetasin liha 145C pöördõhu juures poolteist tundi. Kastsin aeg-ajalt praeleemega.
Segasin kokku glasuuriained. Kui liha oli poolteist tundi küpsenud, keerasin temperatuuri 210C grillrežiimile (ainult ülevalt tulevale soojusele). Määrsin liha pealt kokku glasuuriga. Küpsetasin 10 minutit.
Enne serveerimist lasin u pool tundi taheneda fooliumi all.
Kastmeks oli seesama glasuuriga segunenud praeleem.

Järgmisel päeval sobis ka ülihästi leivaviilule!

Kolmapäev, 17. november 2010

Moonirullid

Kui ma tahan teha lollikindlalt häid saiu-kooke-pirukaid, võtan riiulist Ida Savi surematu klassikateose. Suur oli mu rõõm lugeda kuskilt (õhtulehest?), et Ida Savi klassika on näiteks Angelica Uudekülli lemmikkokaraamat:) Ma polegi ainuke:) Kuigi ma ei ütleks, et see mu lemmikkokaraamat oleks, lemmikutest mulle meeldib kauneid pilte imetleda ja siis jälle retsepte lugeda ja jälle pilte imetleda ja siis järjehoidjaid neile retseptidele vahele panna, mida kindlasti kunagi teha ja siis jälle pilte imetleda ja võib olla aegajalt ka midagigi lõpuks reaalis proovida.
Ida Savi aga pakub puhast töötegemist. Hästitöötavaid baasretsepte ilma igasuguste suud vesistama ajavate piltideta. Ei mingit meelelahutust. Aga kui tead, mida tahad teha, siis Ida Savi aitab lollikindlalt hea retseptiga.

Kui olin mitu korda juba teinud singi-juustukringlit (Kätrini postitusest inspireerituna, esimene kord retsepti järgi, hiljem juba täiendustega:), vallutas mind tohutu moonirullide isu. Mõtlesin küll, et teen Bertinet' alatitöötava saiataigna mooniseemnete/suhkru/võiga, aga siis mõtlesin ümber, et proovin ära ühe päris moonirulli retsepti.. Ida Savi moonirullid maitsesid kõigile. Pisipiiga pandi enne magama, kui rullid valmis said ja vanad Linnud ei jätnud talle mitte ühtegi pisikest moonirullipoegagi:( Ma siis ühe võtsin ja peitsin ära, et mu väike nukitsamees ka hommikul rullikest saaks :P

Vaja läks:
2,5 dl piima
25 g pärmi
0.75 dl suhkurt
75 g võid
1 sidruni koor, riivitult
0,5 tl soola
400 g jahu

Täidiseks 4 spl sulatatud võid, 3 spl mooniseemneid ja 1-1,25 dl suhkurt

Käesoojas piimas lahustasin pärmi ja suhkru. Lisasin jahu (millesse oli segatud sool) ja sulatatud või.
Sõtkusin taigna (keskmine Linnulaps sõtkus oma 5-6 minutit). Lasin kerkida kahekordeks.
Kummutasin taigna kausist suurele lõikelauale (mugavam oli seda teha kahes jaos). Rullisin õhukeseks, pintseldasin võiga, raputasin peale mooniseemned ja suhkru.  Keerasin rulliks, lõikasin u 2 cm rattad ja lasin veel neil ahjuplaadil u 20 minutit kerkida.
Ahjus lasin küpseda 200C pöördõhu juures u 12 minutit.
Kuigi peale oleks tulnud teha kakaovaap, soovisid Linnud rullid kohe ära süüa. Raputasin siis veidi tuhksuhkurt....

Esmaspäev, 1. november 2010

Egiptuse köök El Pashas

Eelmisel nädalal kutsuti umbes viisteist toidublogijat El Pashasse egiptuse köögi tutvustusele. Õnn ja rõõm oli ka mul sellel üritusel osaleda. Nii kui kutse sain, vastasin jaatavalt, mulle väga meeldivad Lähis Ida maitsed ja lisaks veel boonusena võimalus kohtuda teiste blogijatega :)
Sealtkandi köök on mulle viimaste aastatega heaks sõbraks saanud, lisaks on käidud nami-nami Liibanoni köögi koolitusel ja eks natuke on ka hiljutisest kreeka köögi katsetustest abi, nii et nimed ja maitsed väga võõrad ei ole ja teadsin, mida oodata. Lisaks sellele ei olnud see minu esimene El Pasha külastus, töökaaslastega oleme seal lõunatamas varemgi käinud.
Kuigi Egiptuse enda kohta pean mainima, et ma olen koos meie pere Lindudega ilmselt ainuke eestlane, kes Egiptuses käinud ei ole ja lähima paarikümne aasta jooksul ei näe ka aega ja tahtmist Egiptuse külastus ette võtta, muid reisiideid (mis nõuavad julget pealehakkamist ja noort tervist;)) on veel nii palju realiseerimata.
Kodus Lindudele ma Lähis Ida kööki eriti propageerinud ei ole, kuid vahepeal oli pita-leivad meie ülisuured lemmikud, ainult neid tegimegi ja täitsime kõikvõimalike variantidega.
Kuna sõpradele/sugulastele olen siiani ühe Lähis Ida õhtu võlgu ja kuna õde, kes armastab Egiptuses aega veeta, teatas, et tema ei fänna egiptuse kööki, on mul nüüd hea motivatsioon ettevõtmaks üks lähis-idapärane egipti köögi mõjudega mezzelaud kodus :)

Õhtusöök El Pashas oli tore, võõrustaja rõõmsameelne oma maa ja - toidu ja restoranis pakutava tutvustamine oli vahva ja inspireeriv:) El Pasha peakoka ideeks on pakkuda egiptuse kööki sellisena, nagu sa saad seda oma egiptuse vanaema juures! Kuna minul Egiptuses vanaema ei ole, siis autentsuse osas sõna ei võta:) Usaldan tegijaid :) Pakuti läbilõiget pea kogu menüüst. Toit maitses hea ja meelolu oli hea :) Mida sa hing siis veel ihaldad :)
Kui pitad välja jätta, mis olid tõesti suurepärased, maitses mulle eelroogadest enim baklažaani ürtidega ehk badinžan:
NB! Pildid jutu juurde on võetud El Pasha kodulehelt ja korraldajate poolt meile saadetud fotode hulgast.
Eelroogade mixi julgeks ka soovitada, mõnus ülevaade, mis sisaldas muuhulgas ka hummust ja baba gannoushi:
Maitsta anti meile põhiroogadest kana, lammast, kofta kebabi ja kala. Ka liha oli maitsev, aga minu vaieldamatu lemmik oli kala:
Siis viidi meid üles El Pasha "salakambrisse" ehk lounge'i, kus pakuti kohvi, teed ja magusat:)
Minu poolt suured tänud võõrustajatele ja korraldajatele ja osalejatele toreda õhtu ja hea söögi ja seltskonna eest!
El Pashasse satun kindlasti edaspidigi ja juba tean, mida ma seal kohe süüa tahan ;) Ja mu väga austet õde ning muud sõbrad ja sugulased, üsna varsti (aga mitte enne järgmise nädala lõppu) olete oodatud meile mezze-õhtule :)