Canneléd

Tervitustega Kairile, kes homme hakkab esimest korda canneléid tegema;)
Canneléd on meie pere suured sõbrad. 

Nii kui natuke maha jahtuda saavad, on otsas ja pärast kuuleb ainult suurte ja väikeste kisa ja vaidlemist, et miks ikka üks rohkem sai, kui teine. Nii see on minu pesakonna liikmetega, aga olen ka juhtunud kohtama inimesi, kellele need kas ei maitse või jätavad külmaks või siis lihtsalt ei jaga meie vaimustust. Nojah, samas olen ma neid ka siinmail kohvikus söönud ja ega ma ka ei jagaks vaimustust, kui ma arvaks, et canneléd just sellised ongi. Aga põhimõtteliselt on kõik nagunii maitse asi. 

Alguse sai nende võidukäik Eestis Nami-nami Pillest ja eks minu retseptki on ikka see üldtuntud nami-nami oma, mis kunagi sai kirjutatud ümber minu retseptivihikusse, kuhu on lisandunud aastate (eriti canneléte küpsetamise algusaastate:)) jooksul kribamisi sellest, kuidas teha või mida vältida:). St et ega otsest blogimise vajadust polekski, aga käesoleva aasta jooksul on mul tulnud juba paar korda cannelédest rääkida, siis miks ka mitte siia kirja panna.

Esimese laari kunagi tegin muffinivormis. Maitse sai ju enam-vähem kätte, vaimustust ei kohanud, aga paljutõotava lubaduse andsid. Peale seda esimest korda ostsin endale silikoonist cannelévormid. 

Metallist oleks ju muidugi etemad, aga need olid ikka sigakallid vähemalt tol ajal. 

Nüüd pole enam vaadanud... võib olla peaks... 

Aga oma silikoonvormidega olen suhteliselt sõbraks saanud (ainukesed silikoonvormid minu köögis, mitte küll esimesed, aga loodetavasti viimased!). Küpsetusaeg on pikem ja muljuda või pigistada ei tohi, kui tahad korraliku kujuga canneléid.

Vaja läheb:

5 dl piima

25 g võid

225 g suhkrut 

125 g jahu

2 muna ja 2 munakollast

2 tl vanilliekstrakti

1 (kuhjaga:)) spl valget rummi 

Kuumutan piima ja või peaaegu keemiseni. Hõõrun munad ja munakollased suhkruga kergelt vahule (lugesin kuskilt, et originaalis Prantsusmaal kasutatakse tuhksuhkurt, peaks kunagi proovima), segan sisse jahu ja seejärel niristan sinna sisse peene joaga kuuma piima-võisegu, samal ajal munasegu korralikult segades. Siinkohal kasutan peaaegu alati mõne saadaval oleva pereliikme abi (õpitud abitus, tean-tean), nemad siis niristavad ja mina segan. 

Kui segu on natuke jahtunud, lisan rummi ja vanilliekstrakti. NB! Segu peabki jääma nii vedel, pole vaja kahtlema hakata!

Ja siis läheb ta kile all külmkappi seisma. 24-36 tundi (maksimum nami-nami sõnul 48 tundi).

Siis ahi sooja, 180C pöördõhku. Ootan, kuni ka "päris"termomeeter näitab, et ahjus on 180C (st et minu ahi näiteks valetab hirmus palju, piiksub juba valmisolekut siis kui tegelikult on alles mitukümmend ja rohkemgi kraadi vähem).

Segan taigna läbi ja jagan vormide vahel võimalikult võrdselt ära (vajadusel olen lusikaga veel pärast ümber tõstnud:). Panen ahjuplaadile (kuigi nami-nami foorumis soovitatakse resti, siis minu ahju puhul toimib plaat paremini). Küpsetan 60 minutit, ilma ust avamata ja ei lase end häirida sellest, et pealt juba tumepruun on, see ei ole kõrbemine. Kuskil 20-30 minuti peal juba istun ahju ees ja jälgin kuidas nad vormist välja ronivad ja sinna tagasi vajuvad. Kuigi alati on ka üks jonnakas hulgas, kes ronib viltu välja ja tagasi ei taha minna (kuna silikoonvorm on pehme, siis vorm ise võib ka vabalt kergelt viltu toetuda plaadile, mitte et cannelél endal midagi viga oleks).

Kui siis canneléd piisavalt valmis minu silma jaoks, st võimalikult tumepruunid pealt ja kindel tund möödas (metallvormi õnnelikel omanikel muidugi tundi ei lähe), tõstan plaadi välja ja jätan jahtuma. Natukese aja pärast keeran vormi tagurpidi ja siis nad potsatavad väga lihtsalt ise sealt välja. Igasugune muljumine ja kohe ahjusoojalt väljavõtmine on kuju ära rikkunud, muljumisjäljed tagasi ei lähe. 

Leigelt ja jahtunult on head. Järgmise päevani pole neid kunagi jätkunud, aga arvestades kohvikus proovituid, seismisilmingutega eksemplare, siis ma pigem neid mitmeks päevaks ette ei teeks.

Guinnessimuffinid

Patrickupäevast on möödas juba päris pikk aeg, aga järgmine aasta tuleb see ju jälle. Muffin oli aus ja hea, kindlasti maksab uuesti teha.
Vaja läks:
100 g toasooja võid
175 g muscovado suhkurt
1 muna
100 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
50 g mandlilaaste (tampisin veidi peenemaks)
5 spl kakaod
150 ml Guinnessi õlut

Kreemiks:
200 ml vahukoort
25 g tuhksuhkrut


Panin ahju 160C pöördõhuga soojenema. Hõõrusin või ja suhkru vahule ja teises kausis segasin kuivained.
Vahustasin või-suhkrusegusse muna ning seejärel vaheldumisi jahusegu ja õlle. Segasin kergelt läbi ja jagasin 12 muffinivormi vahel taigna ära.
Küpsetasin u 25 minutit, kuni tkk jäi puhtaks.

Lasin jahtuda. Vahustasin koore, segasin tuhksuhkruga läbi ja kaunistasin muffinid. Peale veel riputasin natuke kakaod läbi sõela.

Väga mõnusad, mitte väga magusad, kuid selle eest "tummised" muffinid. Ei ole just väikelaste lemmikud, kuid suurtele meeldisid nad väga.

Kirsi-martsipanimuffinid

Lihavõtteks sobilikult rikkalikult magusad muffinid. Kirssidelt tasakaalustuseks hapukust ka lisaks. Peale voolis vanim Linnulaps martsipanist munad ja värvis need toiduvärvidega. Alumisel pildil olev jänkuga variant jäi meie poolt proovimata, kuna tegu oli lapse kingiga oma pruudile:).

Muffiniteks läks vaja:
125 g võid
85 g suhkrut
3 muna (suuri mune 2)
125 g jahu
0.75 tl küpsetuspulbrit
125 g martsipani
100 g külmutatud kirsse
1 tl maisitärklist

Vaabaks:
100 g tuhksuhkrut
u 1 spl sidrunimahla

Vahustasin toasooja või suhkruga. Vahustasin ükshaaval segusse munad. Segasin jahu ja küpsetuspulbri. Riivisin martsipani. Tükeldasin kirsid ja segasin maisitärklisega.
muna-võisegusse segasin kuivained, lisasin martsipani ja kirsid.
Jaotasin segu 12 muffinivormi vahel ja küpsetasin 25 minutit 160C pöördõhu juures.

Vaaba jaoks segasin tuhksuhkrusse sidrunimahla (lõpus lisasin mahla tilkhaaval, et vaap liiga vedel ei tuleks).
Katsin jahtunud muffinid vaabaga ja lisasin kaunistuseks munad.

Inspiratsioon BBC GF-ist.

Suvikõrvitsa-seesamiseemne-juustumuffinid

Kõik. Suvikõrvitsad on nüüd otsas. Kuigi sügavkülmas on neid muidugi veel, aga neist saab teistuguseid toite teha.

Viimane sellesügisene suvikõrvits sai riivitud muffinitesse.

Retseptiidee leidsin foodgawker.com kaudu.

Muffinid olid ausad, maitsesid head ja eriti hästi sobisid tomatisupi kõrvale.

Vaja läks:

u 300 g jämedalt riivitud suvikõrvitsat

1 dl riivitud juustu (kasutasin Old Saare juustu)

4,5 dl jahu

1 spl küpsetuspulbrit

värskelt jahvatatud piprat

1 tl soola

2 spl seesamiseemneid + pealeriputamiseks nii palju kui soovi on

1 tl basiilikut (kuivatatud)

2 suurt muna

2,5 dl petti või keefiri

6 spl oliivõli

Alustuseks panin suvikõrvitsa nõrguma ja ahju sooja. Kloppisin munad lahti, lisasin peti ja õli. Teises kausis segasin kokku kuivained (sh seesamiseemned) ja juustu. Jahusegusse segasin muna-peti-õli segu ning korralikult kuivaks nõrutatud suvikõrvitsa. Segasin kõik ilusti läbi (NB! ei tohi üle segada).

Jagasin taigna 12 muffinimvormi vahel, riputasin peale seesamiseemneid ja küpsetasin 180C pöördõhus 30 minutit (kuni tikk enam-vähem kuivaks jäi).

Maitsesid leigelt paremini kui külmalt, nii et järgmistel päevadel süües tasub natuke soojendada.

Šokolaadimuffinid

Nooremad lapsed sõitsid nädalavahetuseks mamma juurde Saaremaale. Selle sõidu juures on traditsiooniks, et küpsetan teele kaasa kotitäie muffineid, tavaliselt kahte sorti.  Seekord tegin kaasa kaerahelbe-banaani-porgandimuffineid Martha Stewarti järgi ja Hummingbird Bakery šokolaaadimuffineid ilma valge šokolaadita. Tervislikud porgandi-jpm-muffinid kordamisele ei lähe, imalad ja läilad.
Aga no need šokolaadimuffinid, tekstuurilt on nad väga lähedased brownie'dele, (kuigi natuke rohkem küpsenud, sest tikk  peab puhtaks jääma) see aga tähendab šokohoolikutele, et tegemist on eriti maitsva ampsuga. :) Tegin läbilõikest pilti ka, et oleks ilusti näha mõnusalt niiske tekstuur. NB! Tegemist ei ole vähe kerkinud ja untsu läinud küpsetisega.

Hummingbird Bakery retsepti sain nami-namist. Muuseas, nami-namis lööb laineid ka Hummingbird Bakery  vaarika-toorjuustu-šokolaaditort. Sain seda proovida blogijate kohvikus, pole lihtsalt sõnu kui hea see oli. :) Ilmselt saan seda sünnipäevade hooajal mitmeid kordi teha.

Muffiniteks läks vaja:
2 muna
200 g suhkrut
130 g jahu
50 g kakaod
2 tl küpsetuspulbrit
1,75 dl piima
näpuotsatäis soola
0,5 tl vanillisuhkrut (mul on isetehtud vanillisuhkur, palju kangem, kui poes müüdav)
100 g sulatatud võid (algretseptis 150 g)
100 g tumedat (70%) šokolaadi (hakkisin suhteliselt ebaühtlaselt, et suuremaid tükke ka jääks).
(50 g valget šokolaadi on ka algretsepti järgi panna)

Kloppisin munad suhkruga heledaks vahuks, segasin teises kausis kuivained. Segasin kuivained vaheldumisi piimaga munavahusse. Lõpus lisasin sulatatud või ja hakitud šokolaadi

Küpsetasin 160C pöördõhus 30+2 minutit, kuni puutikk puhtaks jäi.

Sidrunivõide muffinid

Mida teha kui kapis on lemon curdi seismas ja tahaks kappi ruumi teha. Muidugi võiks teha ju beseekattega sidrunivõidetorti või sidruni-beseekooki või korvikesi, aga neid juba tehtud küll ja küll. Ja mitte alati ei ole neid edukalt otsa söödud :( Tegin siis muffineid, need lähevad meil tavaliselt hästi peale.
Põhimõtteliselt võib lemon curd'i muffinieid teha ka tavalise muffinitaignaga ning muffinivormis kahe taignakihi vahele 1 teelusikatäit sidrunivõiet pannes ja peale küpsemist muffineid sooja vedelasse sidrunivõidesse ning siis suhkrusse kastes.
Mina tegin magusama ja vähem õhulisema taigna, arvestades, et sidrunivõie on paks ja perek. Linnule ei pruugi sidrunivõide hapusus maitseda.

NB! Tuginedes ühe eelmise postituse kommentaarile ja meie pere eelmise nädala parimale naljale, kinnitan kõigile lugejatele, et ma ei ole idioot ja ei toida blogis avaldatavate toitudega neid linnukesi, kes lendavad lageda taeva all ja esindavad liiki "linnud". Nii et pole vaja helistada mu sugulastele  ja et paluda neid mind keelata vaeseid linnukesi krevetikarriga toitmast :)))) Minu perekonnaliikmete aus ja ametlik perekonnanimi on LIND, sealt ka käesoleva blogi pealkiri. Tegemist on homo sapiens liigi esindajatega, keda võib julgelt krevetikarriga ja lemon curdi muffinitega toita! ;)

Vaja läks:
1 muna
60 g võid
150 ml piima
1 tl vanillisuhkurt
200 g jahu
80 g suhkurt
1 tl küpsetuspulbrit
60 ml sidrunivõiet

Peale puistamiseks suhkurt ja määrmiseks sidrunivõiet.

Segasin kokku kuivained, sh suhkru, ühes kausis ja teises kausis muna, sulatatud või ja piima. Segasin kuivained munasegusse.
Muffinivormidesse tõstsin 1 spl tainast, siis 1 tl sidrunivõiet ja siis veel 1 spl tainast.
Sellest kogusest sain ainult 10 muffinit, aga need kerkisid pealt ilusti kõrgeks.
Küpsetasin 190C pöördõhu juures umbes 15 minutit, kuni muffinisse torgatud tikk puhtaks jäi.

Sulatasin sidrunivõiet vedelamaks ja kastsin muffinipealsed võidesse, seejärel kastsin pärlsuhkru ja demererasuhkru segusse.
Enne Linnu-perele serveerimist lasin täielikult maha jahtuda.

PS Minu maitse jaoks olid nad natuke liiga magusad, aga laste meelest ideaalsed:).

Moosimuffinid

Ikka veel sahver moose täis. Õnneks tuli tööl jutuks ja nüüd saab mõned moosid sinna viidud, et siis üheskoos moositähekesi ja õunakamme teha :) Lehttaigna ja küpsetamise võtab üks vapper meespereesindaja enda peale :) Eks näis mis välja tuleb ;)

Aga pool purki moosi ja jogurtipurgi lõpu sain ära kasutatud muffinitaignas.

Vaja läks:

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

näpuotsaga soola

60 g võid

60 g suhkurt

1 muna

250 ml jogurtit (seekord oli mooniseemne-martsipanijogurt)

1 dl moosi (seekord õuna-vaarika-arooniamoosi)

Vahustasin toasooja või suhkruga ja lisasin edasi vahustades muna. Lisasin jogurti ja moosi ja vispeldasin ühtlaseks. Kuivained segasin omavahel. Sõelusin kuivained taignasse ja jagasin muffinivormide vahel ära.

Küpsetasin 190Cpöördõhu juures 20 minutit. Peale puistasin tuhksuhkurt.

Väga lihtsad ja täitsa maitsvad.

Õuna-toorjuustu(hapukoore)muffinid

Ikka aeg ajalt seisan silmitsi mõttega, et mis ma nende mooside ja kompottidega kõigega teen, mis ma suvel kokku vaaritasin. Külmutatud kraamiga on isegi hästi läinud sel aastal, sügavkülm hakkab juba tühjaks saama (välja arvatud kukeseened, poleks vist iial arvanud, et seda ütlen, aga mul on tõesti kukeseene maitsest kõrini, vähemalt selleks aastaks ja seeni veel üksjagu alles). Sama aeglastelt kui kukeseeened, vähenevad sahvrist keedumoosid.

Võtsin ette äkkrünnaku riiulite tühjendamiseks ja deviisiks on: kõik moosid muffinitesse ja kookidesse, tarretistesse ja pirukatesse ja kuhu iganes veel!!!

Otsisin uusi ideid õunamoosi ärakasutamiseks. Leidsin nami-namist õuna-toorjuustumuffinite retsepti, kuhu oli vaja küll lisada püreestatud õunu, aga asendasin selle sujuvalt oma kardemonise õunamoosiga. Kaks purki õunamoosi juba otsas :D

Vaja läks:

3 muna

1,5 dl suhkrut

100 g maitsestamata toorjuustu (hapukoorega asendus sobis ka väga hästi ja jäi sama hõrk, kui toorjuustuga)

100 g kardemoniga õunamoosi

50 g sulatatud võid

3 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkurt

0,5 tl kardemoni

1 tl kaneeli

Vahustasin munad suhkruga kohevaks, lisasin vaheldumisi õunamoosiga segatud toorjuustu, sulavõi ning omavahel segatud kuivained (kuivained sõelusin sisse).

Küpsetasin 200C pöördõhus u 20 minutit, kuni tikk puhtaks jäi.

Mõnusad muffinid on, krõbedamat sorti koorikuga ja väga kerge, biskviidise sisuga.

Juustumuffinid

Idee on pärist PioneerWomani blogist, mulle nii meeldib tema jutustamisstiil ja retseptid/pildid ka ning tema BlackHeels to TractorWheels vajutas minu romantikanupu ikka täiega põhja :))

Poole muffiniteo ajal hakkasin kahtlema, et kuna peale soola/suhkru seal maitseaineid ei ole ja ma plaanisin teha neid Maasdammeri juustust, siis kas ikka väga lahja maitsega nad ei jää. Lisasin mehemoodi basiilikut ja tüümiani.
Väga hea amps, kuigi.... peaks ikka väiksemate aukudega muffinipanni ka ära ostma, siin oleks veini kõrvale just väiksed ampsud olnud tiba asjakohasemad.

Vaja läks:
3,5 dl jahu
1,5 spl suhkurt
1 spl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
7 dl riivitud juustu
2,5 dl piima
1 muna
0,6 dl sulatatud võid
Maitseaineid - nt basiilik, tüümian vpm
Segasin kokku kuivained ja juustu. Teises kausis segasin kokku muna, piima ja või. Siis segasin mõlemad kokku ja jagasin muffinivormidesse (12 tk tuleb sellest kogusest) ning küpsetasin 170C pöördõhus 25 minutit.

Erinevad õunamuffinid

Tegin Nami-namist pärit retsepti järgi õunamuffineid. Väga mõnusad ja mahlased olid. Järgmine päev tegin jälle, aga asendasin retseptis 100g võid 100g hapukoorega (panin ka 1/2 tl soodat lisaks küpsetuspulbrile). Jälle väga head olid. Siis oli mul üks mingi välismaa blogi õuna-iirise muffini retsept, mis lähemal uurimisel ostus äraütlemata sarnaseks Nami-nami retseptiga, ainult õuntele oli lisatud iiriseid ja võid oli tiba vähem. Tegin neid ka ja jälle väga head!
Baasretsept oli siis selline:
150 g pehmet võid (või 100g võid või 50g võid+100g hapukoort)
2 dl suhkrut
2 muna
4 dl nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl kaneeli
1 dl piima
2 dl tükeldatud õuna ja soovi korral peotäis jõhvikaid
(iirise muffinitesse - tükeldatud iiriseid u 2dl)
Demerara pruuni suhkrut pealeraputamiseks (või katteks 0,5 dl iiriseid ja hakitud pähleid)

Hõõrusin pehme või suhkruga vahule, lisasin ükshaaval vahustades munad. Segasin taina hulka piima ja õunakuubikud (iirised/jõhvikad). Segasin kuivained omavahel, sõelusin tainakaussi ja segasin väga õrnalt läbi. Segasin taigent nii vähe kui võimalik! Jaotasin taigna 12 muffinivormi sisse, panin katteks kas demererat või siis iirisetükid pähklipuruga ja küpsetasin 205C(pöördõhuga) ahjus u 15 minutit.
Mulle maitsesid kõige rohkem iirise-õuna muffinid. Isand Linnule meeldis jõhvikatega variant enim. Lastel ükskõik peaasi, et magus :D See, et osa võid asendasin hapukoorega, ei seganud kedagi ja väidetavalt olid küll muffin teise maitsega, aga väga hea.

Kui meil küsida, et kas muffineid teen ja kas maitsevad, siis öeldakse, et ah ei tea ja ei maitse. Aga millegipärast on 15 minutiga plaaditäis muffineid otsas ja isegi isand Lind tunnistab hiljem, et sõi 6 tükki jutti :D