Homme, st 30.mai, Viimsi taluturul! Kuigi ma olen viimasel aastal väga nõrk blogija, siis süüa ma ikka veel teen ;)
Minu poolt on laual tempurakrevetid, krevetid tšilli-küüslaugukastmes (ikka neist üliheadest krevettidest). Lisaks saab vanamoodsat suitsuräimesalatit rukkileival ja võib olla ka tursamaksasalatit õhukesel krõbedal saiaviilul. Ja siis veel rabarbritoscat ja Natalie tehtud (Katharine Hepburni lemmik?)brownie'sid, mille peale on joonistatud valge šokolaadiga rull-iluuisud ja valge šokolaadi brownie'sid, mille peale on tumeda šokolaadiga joonistatud rull-iluuisud :) Nimelt Natalie panustatud kookide (ja minu oma ka) müügiraha läheb rull-iluuisutajate toetuseks nende Stardipaiga projekti!
Käesolev kirjatükk siin ei pretendeeri mitte mingil juhul restoraniarvustusele. Lihtsalt väike pildimeenutus väga mõnusast õhtusöögist ja toiduga imeliselt kokkusobivast veinist.
Juba esimesel päeval andis päris mitu inimest meile tungiva soovituse just il Borgosse õhtust sööma minna, sest seal olevat sealse kandi parim liha. Sealne kant tähendab Valdobbiadenet Itaalias.
Kui sinnakanti asja on, siis otsige il Borgo üles! Meie esimene õhtu ei leidnud. Aga päevavalges, teisel päeval, ei saanud aru kuidas me seda üles ei leidnud, sest asub ta ju otse Valdobbiadenet läbiva peatee ääres.
Mis siin ikka pikemalt jutustada ja kiita, muidu kruvib ootused üles ja siis...
Eelroaks erinevad ampsud seentega, lihaga ja kalaga.
Pearoaks t-bone, meie silme all grillituna, kõrvale köögiviljavalik.
Ja kui hästi see vein sobis t-bone'iga.. :)
Magustoitu ei võtnud.
Lõpp piirdus ainult espressoga.
Nii et kui sinna kanti satute, julgen soojalt soovitada õhtusöögikohaks il Borgot.
Mici on Rumeenia grillitud hakklihavorst. Retsepti sain ja koju jõudes proovin kindlasti ja kui retsept töötab, kirjutan üles.
Papanasi on kohupiimapontšikud magusaks tehtud hapukoorega ja moosiga. Väga kena serveerimisviis ja tõesti-tõesti, suhkruga hapukoor ja moos andsid pontšikutele palju juurde! Ja retsept on ka olemas:)
Viimasel nädalal ringleb blogijate hulgas "The Gorgeous Bloggeri" tunnustuse jagamine.
Minu blogi sai ka ära märgitud Kiilikese poolt, kes peab üht äraütlemata asjalikku toidublogi, mis on kahtlemata ka üks minu lemmikutest! (Lisaks veel pean mainima, et meie "toidumaitsed" on sarnased, nii et kui tema miskit kiidab või laidab, võin kindel olla et perek.Lind jõuab samale arvamusele. Ja mõte käib meil ühte rada, saarlaste värk :P)
Tegi ikka meele rõõmsaks küll, et keegi peab minu "retseptiraamatut" huvitavaks. :)
Ja nüüd siis tunnustusega kaasnevate kohustuste juurde, milleks on esmalt viiele küsimusele vastamine ja seejärel viie hea blogi tunnustamine.
1. Millal alustasid oma blogiga?
2009 juuli alguses, päev peale minu sünnipäeva mil sain kingituseks uue fotoaparaadi.
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Retsepidest ja toidust ja vahest ka hetkemõtetest, mis kirjutamise hetkel tahavad kirja saada (mulle meeldib aastaid hiljem lugeda, et "näe 2010 viisin lilled terrassile 7.mail:)")
3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ma ei pea oma blogi eriliseks teistega võrreldes, ja ega ma tahagi võrrelda. Minu blogi on ainult minu isiklike "tulevikus kordamisele tulevate retseptide" kogumik, millest mu pojakese pruudid saaksid näpunäiteid, kuidas Linnupojukesele kõhu kaudu südamesse hiilida ;) ja tütrekestel oleks koht, kust võtta ühe või teise lapsepõlvemaitse juhiseid. Kuigi kiusatus on suur talletada kõike tehtut ja jagada vahest õpetussõnugi, siis ikkagi katsun meeles hoida oma põhieesmärki.
4.Millest sai alguse sinu blogimine?
Blogi esimese sissekande päevaks oli täis saanud minu käsitsikirjutatud retseptivihik (mille kohta lapsed ükskord küsisid, et kes selle endale saab, kui ma ära suren:)). Kuna käsitsi kirjutada enam ei viitsinud ja selleks ajaks olin ka hakanud vaikselt toitudest pilte tegema nami-sse, siis tundus blogimõte täitsa ok olevat. Algul blogisin "salaja", aga siis saabus hetk, kui pidin vennanaisele retsepti saatma ja laiskusest saatsin talle hoopis blogi lingi. Sealtmaalt on blogi ka avalik olnud, kuigi ma ei tee kuskil (peale nami-nami) talle reklaami:.)
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Soovin, et isand Lind, kellel on fotonduse peale rohkem silma ja kätt, hakkaks minu asemel siia pilte tegema. :D
Nüüd raskem osa, minu 5 lemmikut. Mul on neid muidugi rohkem kui viis, esimese hooga annaks ju tunnustuse ka kohe Kiilikesele tagasi.
Minu vanem tütar tegi mu valiku väga lihtsaks. Ta nõudis, et ma pean tunnustama "seda Sadama turu perenaist, kes vaarikakooki tegi" ja vahelduseks olime me täitsa ühel meelel. Nii et siis:
1. Liina Aglio et Olio, tema kirjutamisstiil on mulle väga meelepäraseks saanud. Väga mõnus lugemine.
2. Vernanda Da Vahta Residence, samad sõnad mis eelmisele.
Mõlemal autoril on väga isikupärane käekiri, mida ma väga naudin ja mida lugedas saab tihtipeale naeru pugistada :P.
3. Thredahlia Pisike ja Pisut Segi - tema teaduslikud lahtiseletused ja muidu mõnusad kirjutised imponeerivad mulle väga.
4. Kätrini Kokkamispäevik - eriti meeldivad mulle tema küpsetiste postitused! Meie pere sulab ainuüksi mõeldes tema juustuküpsistele või singi-juustupärjale. :)
5. Kuna Mari-Liisi (kes muidu oleks mu valik kindlasti olnud) on juba nii palju kiidetud, siis annan tunnustuse hoopis Zoozi tegemistele. Mul oli väga hea meel, kui ta lõpuks blogima hakkas! Tema valikute mitmekesisus on lihtsalt hämmastav. Ilmselt olen ma aastate jooksul Zoozi kommentaare retseptidele, nii nami-namis ja nüüd ka ta blogis, kõige rohkem arvesse võtnud.
Lõpetuseks laulu seekord. Minu ja hr.Linnu praeguse hetke lemmiklaul, mis kuidagi oma veidral moel sobib siia:). Mulle vähemalt tulevad esimeste "laitteet'itena" meelde kohe kõikvõimalikud köögitarbed, mida ma tahtnud olen ja et mul siiamaani ei ole sausegurit :D:D:D.
Ma ei saa öelda enda kohta, et oleksin hull söögitegemise järele või et kuidagi sõltuvuseses kokandusest. Kaugel sellest, mulle lihtsalt meeldib proovida uusi retsepte, küpsetada kooke, hautada hautisi ja pakkuda perekond Linnule (jah, 4/5 meie perest kannab sellist perekonnanime ja sellest ka blogi nimi) head-paremat süüa. Mille kõrvalnähuna on Linnulastest kasvanud üsna teravad toidukriitikud :O, lapse suust pead ju tõde kuulda saama :D
Blogisse jõuavad need retseptid, mida tahaks tuleviku tarbeks tallele panna (vanasti sai sellised lihtsalt käsitisi vihikusse kribatud).