Kohupiimapallid, alateema rasvaküpsetised

Nami-namis on suussulavate kohupiimapontsikute retsept. Olen neid selle retsepti järgi juba nii mõnedki korrad teinud, isegi vennanaine on neid vennakesele teinud, sest märkas Nami-namis minu kiitvat kommentaari. Arvasin, et tuleviku tarbeks kirjutasin retsepti ümber oma "Retseptiraamatusse", aga võta näpust (ehhee - täna tegin just Linnulastele Halloweeniks küpsetatud sõrmi, lakitud küünetega ja puha :P), polnudki kuskile talletanud. Igaks juhuks panen siia üles, kui aeg nii kaugel, et enam ei mäleta, kus midagi oli ja kes keegi oli, siis siit hea võtta ;)
Vaja läheb:
250 g kohupiima (ma kasutan ka ricottat või turult ostetud lahtist pastat, ei ole nii vesine)
4 sl suhkrut
2 keskmist muna
0.25 tl soola
0.5 tl soodat
1,5 dl jahu

Hõõrusin kohupiima suhkru ja munadega lahti. Segasin kuivained omavahel ja lisasin kohupiimasegusse. Taignapallid kukutasin kuuma õli sisse kahe lusika abil. Küpsetasin kuumas õlis kuldseks (pigem vähe tumedamaks, muidu kipuvad seest tooreks jääma) ja vahepeal keerasin pontšikuid ringi. Kui pontšikud olid valmis, tõstsin vahukulbi abil köögipaberile nõrguma. Valmis pontšikutele raputasin peale tuhksuhkrut. Tegin viimati keskmisele Linnulapsele klassiõhtule kaasa, talle aga ei maitsenud ja kaasa ta neid võtta ei soovinud :S See-eest sõi Isand Lind kõik peaaegu üksi ära. Ja tõesti-tõesti, sulavad suus!!

Kammkarbid Häli moodi :)

Elus esimest korda sain täna süüa kammkarpi ja teha kammkarpi. Pole kunagi isegi mõelnud selle peale, et neid osta või ise teha. Täna tuli võimalus täitsa ise "koju kätte". Suure hurraaga otsisin ka mõne põneva retsepti välja, kuidas karpe teha, aga siis kodus mõtlesin ümber ja otsustasin teha oma esimese katsetuse karpide alal asjatundjate soovituste järgi ja ei kahetse! Loodan, et teisi retsepte saan järgmistel kordadel proovida. Maitsestasin kammkarbi liha (muskli, mis oli neljaks lõigatud) ja marja (tervena) soola ja pipraga ja raputasin peale tilli. Nõristasin sellele teelusikatäie maitsestamata jogurtit ja kõige peale panin viilu juustu, mis kattis kogu kaanel oleva liha. Karbid panin 180 C pöördõhuga ahju ja küpsetasin kuni juust hakkas mullitama ja kuldseks minema, umbes 15 minutit. Päeval tuli jutuks, et mõnedes kohtades vokitakse ära ka karbi "ääred" (mitte ei tea, mis nende nimed on, ülemisel pildid lõikelaua peal näha). Proovisin siis ka - vokkisin oliivõlis ja maitsestasin soola-pipra ja tilliga. Maitses nagu kummjas ülinätske kaheksajalg või seapekikamar, millel on mereanni maitse :) :) Aga ära nad söödi! Lindude jaoks oli õhtu päris huvitav :D Isand Lind arvas, et kammkarbid maitsevad väga hästi, vanim Linnulaps sõi ka isuga, kuigi talle ei meeldinud karbi põhja kogunenud vedelik. See vedelik aga maitses pisi-Linnupojale, kes muudkui aga nõudis "suppi" juurde :D Keskmine Linnulaps keeldus proovimast põhitoitu, küll aga sõi mõned ribad vokitud karbiääri :O ja oli suur abiline karpide avamisel ja puhastamisel :D

Appleberry Pie Jamie's American Road Tripi ainetel

Viimasel ajal olen jõudnud mõistmisele, et mulle meeldivad ja maitsevad sellised õunakoogid, kus on vähe taignaosa ja palju värsket kraami ja mida süüakse vahukoore või jäätisega.
See oli ka ilmselt põhjuseks, miks tahtsin juba ammu ette võtta American ApplePie tegemist. Nüüd siis nägin ka inspireerivat retsepti mailis, mille Jamie mulle saatis ;)

Vaja läks:
500g jahu
100g tuhksuhkurt
natuke meresoola
250g võid
2 suurt muna
tilk piima (tunde järgi, et taignapalli saaks teha)

Täidiseks läks vaja:
10 õuna (lõigatud kuueks viiluks, st suht suured tükid)
2 apelsini
7 spl suhkurt
400g mustikaid (ma kasutasin arooniaid)
1 spl jahu
1 muna (määrimiseks)
natuke demerara suhkrut

Sega taigna kuivained kokku ja näpi või sisse. Lisa muna ja natuke piima ning tee valmis taignapall. NB Ära taignet väga mudi! Pane külmkappi tunniks seisma.
Tükelda õunad, kuumuta pannil u 10 minutit, kuni õunad hakkavad pehmenema, kuid ei kaota veel oma kuju. Lisa apelsinimahl ja suhkur. Pane jahtuma. Jahtunud segule lisa marjad ja jahu.
Jaota taignapall kaheks, nii et üks pall on suurem ja teine väiksem. Suurem rulli koogivormi põhja ja äärte vooderdamiseks parajaks. Pane vormi ja vala täidis peale.
Väiksem rulli katteks ja kata kook sellega pealt. Ääred vormi ilusaks.
Pealt määri munaga, riputa peale taignapuru (kui jäi järgi) ja demerera.
Küpseta 180C (ilma pöördõhuta) juures 45-50 minutit, kuni kook on pealt ilusti kuldne.

Jahuta kook ja serveeri vahukoorega (Nopri talu oma on superhea vahukoor!!!)


Ma ei saa öelda, et see oleks parim õunakook sel aastal, kuid kindlasti on see kook esikolmikus koos õunastruudliga ja tarte tatin'iga :)

Kohupiima-vaniljekreemistritsel õuntega ja ilma

Pärmitaigen ei ole minu suur sõber. Enamasti läheb nii, et esimene kord tuleb uus retsept hästi välja, aga edaspidi enam mitte. Seekord proovisin siis jälle uut retsepti ja tuli välja. Näis kas teist korda ka hiljem välja tuleb, aga kordamist on see stritsel kindlasti väärt. Eriti hea oli õuntega minu arvates, aga isand Linnule meeldis jälle ilma õunteta variant rohkem.
Vaja läks:
25 g pärmi
3 dl piima
2 spl suhkrut
1/2 tl soola (järgmine kord paneks natuke rohkem soola)
75 g sulavõid
7 dl jahu
1 tl kardemoni (algretseptis oli kardemoni vähem, aga meile meeldib kardemon)

Täidiseks läks vaja
400 g kohupiima (Tere pasta)
kaks kotikest vaniljekastme pulbrit (Ekström)
175 g sulavõid (suhkrut vastavalt vajadusele).

Lahustasin pärmi käesoojas piimas, lisasin suhkru, kardemoni ja soola. Sõtkusin vähehaaval juurde jahu, viimasena lisasin või. Raputasin jahu peale ja panin tunniks sooja kerkima. Täidiseained segasin lihtsalt kokku ja kui vaja, lisa suhkrut. Jagasin nii taigna kui täidise pooleks. Rullisin taigna, panin peale täidise, ühele stritslile ka õunaviilud.
Lõikasin taignale sisselõiked ja põimisin üle ühe täidise peale ja keskele kokku.
Lasin veel ahjuplaadil kerkida, umbes 15 minutit, määrisin pealt munaga ja küpsetasin 190 C pöördõhu juures 25 minutit.

Valmis stritslitele raputasin peale tuhksuhkrut. Mõnusalt õhuline pärmitaigen oli ja täidis meenutas Dallase saia täidist, millest ma olin aastaid tagasi suures sõltuvuses :D Seega pole ime, et ma stritslitega rahule jäin.

Hästi lihtne õunakook ehk Vanaemade õunakook

See retsept on erinevates variatsioonides väga laialdaselt liikvel, poole suurema võikogusega varianti nimetatakse Mõisaproua õunakoogiks ehk suussulavaks õunakoogiks, mis pidavat olema õunakookide klassika. Minu koogiteo retsept on pärit Ragne blogist, leidsin selle, kui otsisin midagi kiiret ja lihtsat õunakoogivarianti (Jamie American Apple-pie ootab küll tegemist, aga eile oli kell juba kaheksa õhtul, kui vanimal Linnulapsel koogiisu tuli).

Vaja läks:
125 g võid
1,25 dl suhkrut
1,25 dl kartulijahu
0,5 dl jahu
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
õunu, kaneeli ja suhkrut

Vahustasin toasooja või (uunis soojendasin 20 sekundit ja oligi toasoe :P) suhkruga ja lisasin pidevalt vahustades ükshaaval munad. Kuivained segasin omavahel ja lisasin taignale. Valasin taigna lahtikäivasse koogvormi ja tükeldasin peale niipalju õunu, et kook oli tihedalt pealt kaetud. Raputasin peale kaneeli ja suhkurt (seda viimast kohe palju :))

Küpsetasin 190C pöördõhus 30 minutit, kuni tikk jäi puhtaks. Enne söömist peaks natuke jahtuda laskma, muidu on liiga rabe ja pudiseb.

See kook on minu jaoks samal pulgal Kanada õunakoogiga ja ületab veidi rummist õunakooki, kuid jääb natuke alla tarte tatin'ile, kuigi jah, soe õunastruudel jäätisega (mida olen sel hooajal korduvalt ka teinud, aga millest pole eriti midagi blogida, sest teen seda ilma retseptita ja poe lehttaignast) on ikka ka ülihea!!!

Pikkpoiss peediga

Ostsin turult 5 kilo peeti ja nüüd vaja see ruttu ära kasutada. Otsisin Nami-namist hunniku toiduretsepte, kus peet sees. Esimesena tegin pikkpoissi peediga. Mulle väga-väga maitses, väga mahlane pikkpoiss tuli! Isand Lind ka kiitis (mokaotsast :))
Vaja läks:
500 g hakkliha
400 g keedetud ja riivitud peeti
2 peenelt hakitud sibulat
1 dl riivsaia
1 muna
soola, musta pipart ja riivitud muskaatpähklit.
Segasin kausis riivitud keedetud peedi, hakkliha, peenelt hakitud sibula, riivsai, muna ja maitseained ning sõtkusin ühtlaseks. Lasin natuke seista ja maitsestuda ning küpsetasin 190 C (pöördõhk) ahjus tund aega.
Kõrvale röstisin porgandeid (samal pannil, kus pikkpoiss küpses) ja keetsin kartuleid. Kastmeks tegin hapukoore-tilli-küüslaugu-kurgi kastme, sellest on saanud meie pere lemmik külm kaste :)

Pesto-toorjuustu saiakesed

Idee sain ühest oma lemmiktoidublogist, mille autori koogikunsti ma tõeliselt imetlen, ehk siis Qsti blogist Maitseelamused.
Täna tegin neid juba teist korda, kuigi pean ütlema, et kaubanduslik välimus oli esimene kord parem. Pildivõrdlus algretsepti pildiga ei kannata muidugi üldse kriitikat :) Erinevalt algretspetist ei lisa ma täidisesse küüslauku.

Vaja läheb:
3 dl vett
1/2 tl soola
1 tl jahvat. küüslauku
1 spl suhkrusiirupit
1 pakike kuivpärmi
6 dl jahu
3/4 dl õli (mina panen oliivõli)

Täidiseks:
1 karp toorjuustu ja 3spl pestot

Segasin pärmi jahuga. 42-kraadissesse (!) vette lisasin soola, küüslaugupulbri ja siirupi, vispeldasin juurde osa jahust. Siis sõtkusin juurde ülejäänud jahu ning lõpuks õli. Lasin taignal kaetult soojas kohas umber pool tundi kerkida. Segasin täidise ained omavahel. Kallasin taigna kausist välja jahusele alusele, sõtku läbi (suht vedel taigen on, nii et jahu peab palju olema). Rullisin taigen ristkülikukujuliseks plaadiks ja määrisin peale täidise. Keerasin taignaplaadi rulli ja lõikasin rullist viilud. Viiludel lasin ahjuplaadil veel kerkida u 20 minutit ja määrisin pealt munaga.
Küpsetasin 215C pöördõhuga reziimil umbes 12 kuni 15 minutit (kaks plaati korraga ahjus, ülemine 12 minutit ja alumine kauem).

Rummine õunakook

Kiire ja lihtne õunakook, retsept pärit Kiilikese blogist.
Vaja läheb:
700 g õunu (antoonovkaid)
3 muna
200 g suhkrut
0,5 tl soola
1,5 klaasi keefiri
220 g jahu
1 tl soodat rummi (Spicy Captain Morgan, paar-kolm sortsu :)) Algretseptis essents.

Vahustasin munad suhkruga, lisasin keefiri ja jahu (millesse oli segatud sooda - kuigi tädi Laine õpetuse järgi peaks sooda minema keefiri sisse, kui retseptis on keefir või hapukoor, -piim ja tädi Laine on meil oma kandis kuulus tortide-kookide tegija). Segasin taignasse õunatükid ja valasin taigna lahtikäivasse koogivormi.

Küpsetasin 180C pöördõhuga reziimil kõigepealt 40 minutit ja siis natukene veel, kuni puutikk jäi puhtaks. Kook tuli kõrge, aga küpses ilusti läbi. Sööjatele maitses.

Tuhksuhkru unustasin peale raputada.

Suvikõrvitsaleib

Viimasest postitusest kuu möödas. Vahepeal on väga palju juhtunud, kuid mitte meie köögis. Käisime isand Linnuga Itaalias, erilisi maitseelamusi ei saanud, kõik oli hästi tehtud ja rahvuslik, kuid mitte midagi erakordset. Parima elamuse jättis sealihalõik "po staropolska" purvavikukastmega ja seda me sõime viimasel reisiõhtul siinpool Varssavit ühe hotelli restoranis. See-eest saime kustumatuid mälestusi rattasõitudelt Dolomiitides, Passo Stelvio on tehtud! Kurva punkti meie ilusti alanud reisile pani ränk õnnetus meie sõpradega. R.I.P Colin, Wendy ja Mike. Köögis ei ole end siiani kuidagi käima suutnud tõmmata, seda nii kurbade sündmuste pärast, kuid peamiselt sellepärast, et seeni on nii palju, rõhk on olnud seente sissetegemisel.
Aga täna jälle üle hulga aja vaba päev ja võtsin aja maha iseenda jaoks, st küpsetamiseks.
Tegin suvikõrvitsaleiba (nami-nami ainetel) ja pesto-toorjuustupirukaid (qsti blogist, sellest järgmistes postitustes).

Suvikõrvitsaleiva jaoks läheb vaja:
1 keskmine suvikõrvits
3 lahtiklopitud muna
1 sidrun (koort ei pannud, kuigi algretseptis oli)
7 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
1,25 dl suhkrut
75 g seedermänniseemneid
Riivisin suvikõrvitsa (jämedama riivipoolega), kloppisin lahti munad, segasin suvikõrvitsa, sidrunimahla ja soola munadega. Lisasin suhkru ja segasin hoolega läbi. Segasin jahu ja küpsetuspulbri kausis ning tegin jahu keskele augu ning kallasin sinna kõrvitsasegu ja seemned.
Segasin ühtlaseks (läks käte abi vaja). Panin segu leivavormi ja küpsetasin 185C juures 65 minutit.

Kanada õunakook

Koogiretsept on algselt pärit nõuka-aegsest raamatust "Rahvaste toite". Kahtlaselt tuttav tunne oli seda kooki valmistada, vabalt võib olla, et tegin seda esimest korda siis, kui veel pubekaeas olin. Aga ei mäleta. Praegu võtsin retsepti nami-namist, mitte originaalallikast.
Koogi põhjaks on vaja:
3 dl nisujahu
0.5 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
1 dl suhkrut
1 muna
1.5 dl piima
0.5 dl sulatatud võid
3 kuni 4 keskmist õuna väikeste kuubikutena

Kattesse:
4 sl pruuni suhkrut
3 sl nisujahu
1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl võid
 Segasin kuivained omavahel ja teises kausis kloppisin segi muna, piima ja veidi jahtunud sulavõi. Lisasin selle segu koos tükeldatud õuntega kuivainetele. Taigna, mis tuli üsna paks, panin lahtikäivasse võitatud koogivormi. Hakkisin katteained noaga sõmeraks ja puistasin puru ühtlaselt koogile. Küpsetasin 200kraadises (ilma pöördõhuta) ahjus umbes 40 minutit, kuni kook oli ilusti kuldne. Seda kooki sõid ja kiitsid kõik, st ka isand Lind ja keskmine preili Lind, kes muidu mitte kunagi mitte midagi ei söö :) Vanim Linnulaps pajatas ülevaid kiidusõnu koogi õhulisusest ja maitsekombinatsioonidest ja sellest kuidas ja miks see kook talle rohkem meeldis kui tarte tatin :) => võib teinekordki teha.

Tarte tatin

Olen alati arvanud, et tagurpidi kookide tegemine on on rist ja viletsus, et neid ei saa vormist kätte jnejne. Ja pean tunnistama, et ma ei ole ka kunagi ühtegi tarte tatin'i enne söönud:S Alati on kohvikus midagi ahvatlevamat menüüs olnud :)
Nüüd siis naabrinaine andis ämbritäie õunu (meil endal on sel aastal täpselt kaks õuna kõikidel puudel kokku).
Proovisin siis tarte tatin'i tegemise ära. Retsepti võtsin seekord kokaraamatust nimega "A little taste of France", mille mulle kinkisid meie prantslastest külalised.
Retsepti kogused on mõeldud 25 cm vormi jaoks, mis on suht kõrge. Minu 25 cm vorm jäi natuke madalaks, rasva pritsis hullult ahjupõrandale, aga see oli ainuke vorm, mis mul ka pliidil töötab.
Kattesse ehk põhja läheb vaja:
1,5 kilo õunu (dessert apples)
70 g võid
185 g suhkrut (peenikest)
Taignaks:
220 g jahu
natuke soola
150 g võid
1 muna kollane

Koorisin ja tükeldasin õunad (tükeldasin neljaks). Panin suhkru ja või koogivormi ja kuumutasin pliidil niikaua, kuniks suhkur ja või olid üheks sulanud. Laotasin õunaveerandid ilusti tihedalt pannile, nii et tühje kohti ei jäänud. Kuumutasin õuna-või-suhkrusegu madalal kuumusel (mul oli kuumuseks 4 ja vahepeal ka 5) 35-40 minutit, kuni õunad on pehmed ja karamell kergelt pruunistunud ja liigne vedelik aurustunud.
Tegin valmis taigna - segasin jahu ja soola, tükeldasin või jahusse ja lisasin muna. Hekseldasin noaga, kuni taigen hakkas segunema. Kätega sõtkusin taigna kokku ja vormisin palliks. Panin palli 30 minutiks külmkappi seisma.
Siis rullisin taigna u 3 mm paksuseks ja koogivormi suuruseks. Katsin õunad taignaga, trimmisin ääred ilusaks (nii et kõik kaetud oleks) ja lükkasin ääred tagasi koogi peale.
Küpsetasin 190C (pöördõhuga) juures 25-30 minutit, kuniks kate oli ilusti kuldne. Lasin 5 minutit jahtuda ja pööra kook ümber (NB! Aita enne noaga koogiääred vormi küljest lahti!).
Serveerisin soojalt vahukoorega (võib ka jäätisega).
Vanimale Linnulapsele meeldis väga! Mulle meeldis kah väga. Teised ei proovinud. Aga väga kiiresti sai otsa!

Vaarika-toorjuustukook

Tavaliselt olen ikka teinud Manhattanit (retsept minu vihikus), prooviks sekka vahest ka muud toorjuustukooki. See konkreetne toorjuustukook oli mul BBC GF-i binderis juba ammu, oodates vaarikate aega. Nüüd tegin ta ära meie suvepäevadeks Soomaal. Väheke hirm oli, et kuidas maitseb, meil seal mõni tõeline toorjuustukooki asjatundja-fänn ka ;) Aga kook sai väga sooja vastuvõtu osaliseks ja mulle endale ka meelis väga.
Vaja läheb (26 cm vormi jaoks):
12 digestive küpsist
65 g sulatatud võid
600g toorjuustu (tahad kõrgemat, võid panna kõiki aineid rohkem)
2 spl jahu
175g suhkrut
vanilli
2 muna pluss üks munakollane
150 ml hapukoort
300g vaarikaid
tuhksuhkrut

Purusta küpsised ja sega võiga, suru vormi ja pane ahju 180C (pöördõhuga) 5 minutiks. Jahuta. Kata põhi vaarikakihiga (umbes pool kogusest). Sega katte ained kokku, mikserda siidjaks vahuks ja vala osa vahtu põhjale, siis riputa sinna veel veidi vaarikaid ja vala ülejäänud kate ka sinna.
Küpseta 40 minutit (pealt läks suht pruunikaks, kuid sisu oli kreemjas, kuna mul oli madalam kook, siis ilmselt oleks võinud 5 minutit vähem ka küpsetada, kuid kindlasti ei olnud ta üleküpsenud).
Jahuta kook täiesti maha.

Keeda ülejäänud vaarikad tuhksuhkruga, nii et mahla hakkaks eralduma, tambi vaarikad katki ja lase moos läbi sõela. Nõruta seda moosisiirupit koogile ja riputa tuhksuhkruga üle (ma panin tuhksuhkrut nii moosi alla, kui ka peale).

Täidetud suvikõrvits

Juba mitmendat aastat on meil augusti lõpus suvikõrvitsauputus.
Täidetud suvikõvits on meie peres suht tavapärane sel aastaajal.
Eelmise aasta retsepte ma ei talletanud, tänane katsetus on seega täitsa uus.

Poolitasin suvikõrvitsa ja kaapisin välja sisu. Pruunistasin pannil kanakintsufilee tükid ja lisasin suvikõrvitsa sisu. Praadisin suht kõrgel tulel, lisasin soolatud kappareid umbes supilusikatäie ja hakkisin peeneks ühe pisikese piripirikauna ja lisasin pannile. Praadisin selle veel korra läbi ja valasin kaussi.
Sinna panin umbes 150 g fetat ja segasin läbi.
Segu läks edasi suvikõrvitsasse ja peale panin riivitud juustu. Ahjus oli umbes 20-25 minutit 200C pöördõhus.
Suurele Linnule meeldis ja väikestele Lindudele tegin igaks juhuks mannaputru.

Valge kala mustade oliivide ja tomatitega

BBC Good Foodi ainetel.
Vaja läheb:
1 suur sibul
musti oliive
pool väikest purki tükeldatud tomateid
umbes pool kilo valge kala fileed

Praadisin pannil sibula, lisasin tomatid, kuumutasin ja siis lisasin tükeldatud oliivid. Maitsestasin soola ja pipraga. Valasin segu ahjupannile ja peale panin kalafilee tükid (peale kruttisin veidi soola ka soolaveskist). Ahjus 180C (pöördõhk), kuniks kala oli küps (et kala ilusam välja näeks panin ka natuke riivjuustu kalale peale). Serveerisin keedukartuliga.

Sünnipäevalaud

Õel oli sünnipäev. Tahtis, et ma teeksin talle suupistekandikud ja koogi. Pavlova idee matsin maha jubedate sajuilmade tõttu, pakkusin välja Manhattani värskete vaarikatega (pilt puudub).

Esimene vaagen oli singi-juustu pisikesed pirukad (tavaline omalooming), sinihallitusjuustu-kreekapähkli küpsised (nami-nami retsept) ja peedi-sinihallitusjuustu pirukad (nami-nami retsept).

Teine vaagen oli brie juustu lõigud röstitud kreeka pähklitega ja meega ning suvikõrvitsarullid suitsutatud paprika-basiilika toorjuustuga (idee nami-namist, sisu omalooming). Kolmas vaagen oli kalavaagen - heeringas kartuli ja sibulaga ning kiluvõileivaampsud vutimunadega. Selle idee sain ühel toredalt töökaaslaselt, kellega koos pidasime tööl sünnipäeva! Väga vahva mõte ja sööjatelt palju heakskiitu leidnud!

Sööjad olid kiitnud :) Aega võttis koos koogi tegemisega umbes 4 tundi. Arvestatud sööjaid oli umbes 15.

Vaarika-besee semifreddo

Eile oli tore päev :) Lisaks kõigele heale ja paremale söögile ja muidu toredale teguderohkele päevale, tegin eile esimest korda elus ise jäätist. No ma olen täiesti vaimustuses!!! Retsept muidugi pärit Nami-namist. Siinkohal pean ära mainima, et eile oli minu jaoks tähtis päev ka sellepärast, et kohtusin Delicatos Nami-nami Pillega, kes andis mulle üle Nami-nami Abikoka põlle! Täpsemalt saab Abikokandusest ja muust huvitavast lugeda siit: http://www.nami-nami.ee/uudiskiri/?id=2
Aga tagasi jäätise juurde. Eks ma olen ammu juba jälginud inimeste arvamusi ja erinevate maitsete katsetusi. Jäätisemasinat mul kodus ju pole ja ega ma seetõttu eriti kiirustanud ka proovima hakkamisega. Aga praegu vaarikaid palju ja hirmus isu igasugu vaarika-toorjuustukooke teha, kuid koogisööjaid meil ju pole. Seega hakkasin otsima jäätiseretsepte. Siit ta siis tuleb!

Vaja läheb:
200 ml rõõska koort
1 muna
0,5 dl suhkrut
200 g vaarikaid püreestatult
1 spl marjalikööri (kasutasin 28%-list limoncellot)
50 g beseeküpsiseid

Kloppisin muna suhkruga vahule ja vahustasin rõõsa koore. Blenderdasin vaarikad püreeks ja panin sellesse likööri (kõigepealt proovisin kas ikka maitsed sobivad). Lisasin püree koos munavahuga vahukoorele. Purustasin beseed kergelt, segasin ülejäänuga. Kallasin külmkapinõusse segu ja panin külma (retsepti järgi vähemalt 6 tunniks, aga ma serveerisin juba 5 tunni pärast. Lasin enne serveerimist natuke seista (retsepti järgi 15 min, aga Linnukesed ei mallanud oodata nii palju). Maitses MEGAhea :) Järgmine kord kui teen, lasen vaarikapüree ka läbi sõela, et seemneid üldse tunda ei oleks.

Suvikõrvitsaampsud

Suvikõrvitsa hooaeg nüüd täies hoos.
Kui eelmisel suvel tegin kõikvõimalikke täidetud suvikõrvitsaid ilma igasugu retseptideta, siis nüüd võtsin teadlikult ette internetiavaruste läbikammimise, et leida uusi ideid, mida suvikõrvitsast teha.

Esimene katsetus oli suvikõrvitsavorm, mida isand Lind palus tulevikus enam talle mitte serveerida :)
Kuigi see omletitaoline taigen mulle väga meeldis ja ilmselt läheb tulevikus kordamisele mingi muu täidisega.

Teine katsetus oli eile õhtul.
Vaja oli teha nö side-dish, kuna salatit ei tahtnud teha. Valisin tegemiseks Nami-namist suvikõrvitsa ampsud.
Vaja läheb:
suvikõrvitsat (isand Lind sõi 1 kõrvitsa üksi ära)
õli
küüslauku
basiiliku või mündilehti (ma panin mõlemat)
valge veini äädikat
soola-pipart

Suvikõrvitsa lõikasin 5 mm tükkideks ja praadisin õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Seejärel panin viilud serveerimistaldrikule, igale viilule panin peale hästi õhukese viilu küüslauku, pool lehte basiilikat ja münti.
Peale jahvatasin soola ja pipart ja piserdasin üle veiniäädikaga. Lasin natuke taheneda (retsept soovitas 2 tundi, aga minu meelest olid nad poolleigena väga maitsvad).
Isand Lind sõi peaaeg kõik üksi ära ja tahtis teada, kas ma tahan temast lahti saada, et teda lõhki sööta üritan :)))

Minu müsli või õigemini granola

Olen nüüd paar korda teinud ise granolat kodus ja see idee iseenesest on leidnud laste seas suure heakskiidu. Kuna Linnupojad on väga pirtsakad sööjad, oli mul alguses hirm, et esimene katsetus müsli vallas jääbki viimaseks, sest Linnukesed nõuavad ikka oma poemüslit edasi. Aga õnneks läks teisiti.

Põhiaineteks panin:

10 dl kaerahelbeid

2 dl neljaviljahelbeid kaerakliidega

Segasin need läbi 1 dl meega ja 0,75 dl extra virgin oliivõliga.

Panin segu ahju röstima 130C pöördõhuga režiimile umbes tunniks (aeg-ajalt segasin) ja siis lisasin nö lisaained:

tükeldatud banaanilaastud

kuivatatud kirsitükke

röstitud metsapähkleid (hakkisin vähe väiksemaks, et lapsed neid kohe välja ei nokiks ) mandlilaaste

lina- ja päevalilleseemneid

šokolaaditükke jms, mis parasjagu poes silma hakkab. Lasin veel u 10 minutit ahjus olla ja jahutasin korralikult maha enne purki panemist.

Täidetud ja täitmata suvikõrvitsaõied

Alustama peaks vist sellest, et plaaninud olen juba mitu aastat teha neid frititud suvikõrvitsaõisi.
Nad lihtsalt on ju nii ilusad.
Siis võiks ju jätkata sellega, kuidas ma üksõhtu vaidlesin ühe prantslasega teemal kas süüakse isas- või emasõisi :D:D:D
Ja loomulikult olin mina see, kes pidi silmad maha lööma. Ei tea kust ma selle teadmise küll võtnud olin, et isasõisi ei sööda :S

Aga nüüd on õied tehtud ja söödud. Täitsa ok amps on. Aga see taigen, millesse ma õisi kastsin!!!
Kavatsen selle taignaga hakata tegema edasipidi nii kana- kui kala- kui krevette ja mida iganes.

Asja juurde:
Vaja läheb umbes 3 õit sööja kohta.

Tegin 10 õiega.
Õied tuleb pesta külma veega ja murda ära tolmukad. Lasin seejärel õied ilusti ära kuivada.
Täitsin osad õied basiilikulehe ja tüki mozzarellaga.
Taigen:
1 dl jahu
1/4 tl küpsetuspulbrit
3/4 klaasi soodavett (panin umbes, niipalju, et taigna konsistents oli crepe taigna sarnane.

Ajasin potis õli kuumaks ja seejärel õis taignasse ja potti. Pöörata oli ka vaja paar korda, et ühtlaselt küpseks. Mozarellaga õied hakkasid meeletult pritsima. Isand Linnu kommentaar: rasvased, aga hea maitsega. Nagu pontsikud.

Vol 2 aasta 2010.
Täitsin fetajuustu ja basiilikuga.
Maitsvad! Ega ma eriti aru ei saa, miks ma eelmisel aastal arvasin, et need õied miskit erilist ei ole :) On küll, väga head!

Maasika-mandlikook

Eile, peale isand Linnu tehtud imemaitsva kalasupi söömist, hakkasin nuputama, mida magusaks süüa. Tohutu mittesöömisele alternatiivtegevuse (ehk söömise) vajadus oli. Põhjusi koogiküpsetamiseks leiab alati, eile oli neid veel mitu: Anne ja Tõnn tulid külla ja midagi ju peab ometi külalistele pakkuma; külmkapis ennekuulmatult palju, ehk 1,7 lt hapukoort!!!; peenral mingid maasikapunnid mida keegi ei taha; rabarber viskab imeliselt ilusaid uusi varsi jnejne.

Sisestasin siis Nami-namisse otsingusse hapukoor ja maasikad ja valisin välja maasika-mandlikoogi, sest kõik koostisained olid kodus olemas (valik oli mul üsna piiratud, sest mul ei olnud kodus küpsetuspulbrit ega sidrunihapet (selle ja soodaga saaks ju pulbri ise teha), sest 8-aastane Linnuke tegi üleeile ise plaadikoogi (elu esimese) ja ajas sassi kogused "tl" ja "dl" ja pani 3 tl-i küpsetuspulbri asemel jahu sisse kõik küpsetuspulbri, mis meil kodus oli).

Aga maasikakoogiks läks siis vaja:

150 g võid

1 dl suhkrut

1 muna

1 tl vanillisuhkrut

4 dl nisujahu

Täidiseks läheb vaja:

200 g hapukoort

3 muna

1 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

Maasikaid (ma panin ka paar ilusat peenikest rabarbrivart) ja pealepuistamiseks mandlilaaste.

Taina jaoks vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin muna ja jahu. Surusin taigna koogivormi põhja ja servadele, panin külmkappi ootele.

Täidise jaoks segasin hapukoore muna ja suhkruga.

Panin jahutatud koogipõhjale poolitatud maasikad (väikesed jätsin terveks) ja rabarbritükid. Valasin peale hapukoore-muna segu ja puistasin peale mandlilaastusid. Küpsetasin 190- kraadises pöördõhurežiimis 30 minutit.

Kommentaariks niipalju, et põhi jäi kohati taignaseks, võiks proovida äkki enne 5-10 min küpsetada ääred fooliumiga kaetult??!!

Maitse oli väga hea, kui retsepti kommentaarides arvati, et liiga magus, siis meie peenra hapude maasikate ja rabarbriga ei jäänud üldse magus. Täidis oli nagu hõrk omlett :))) Munamaitse oli tuntav, aga nämma.

Vol 2 2010 juuli :) Küpsetasin põhja u 10 minutit enne täidise lisamist. Sai väga ok. Munamaitset küll ei tundnud seekord.