Maasikatordid

Pildimeenutused selle hooaja maasikakookidest/tortidest.

Retsepte kirja panna pole mõtet, kõik olid väga lihtsad ja tavalised, kas tarretatud jogurtiga või vahukoore/kohupiimaga koogid biskviitpõhjal.

1. Minu sünnipäevaks tehtud maasikajogurtitort, kadus laualt nii kiiresti, et viimased külalised ei saanudki. (Maasikajogurt, vahukoor, biskviit immutatud piimaga)

2. Maasika-mandlikook (vt postitus juba eelmise aasta juulis), muidu polekski vast uuesti teinud, aga oli kiiresti vaja üks kook teha ja selle koostisained olid kodus olemas.

3. Pavlova (besee ja vahukoor). Pilt eelmisest aastast. Sel aastal, Pavlova-päeval, oli isand Lind fotoka endaga kaasa Saaremaale võtnud, et seal motikaid pildistada :O 4. Maasika-vahukoore rulltort (tavaline biskviit ja vahukoore-kohupiimasegu)5. Jogurtitarretise kook (perenaine.ee idee, tarretatud jogurt maasikatükkidega) 6. Gordon Ramsey (GF, aga ka perenaine.ee ja qsti blogi) maasika-basiiliku tuhandelehetort (vahukoore sisse oli segatud sidrunikoor, basiilik ja maasikad, kihid olid lehttaignast), kreemi maitse oli väga hea! Kuid seistes läksid taignakihid väga sitkeks :(( Kook on ilmselt väga hea siis, kui küpsetatud kiht on veel krõbe. Rohkem maasikakooke sel hooajal ei tee, natuke maasikaid sai ka sügavkülma, kuid keedumoosi tegin ainult ühe poole liitrise purgi (ühel suvalisel päeval hakkas natuke maasikaid käest ära minema ja keegi neid süüa ei tahtnud, panin siis potti ja keetsin moosiks).

Sõir (itaalia-pärane)

Minu esimene sõirategu oli algul ainult katsetamiseks, kas meie perele (sh mulle) sõir üldse maitseb. Tuleb häbiga tunnistada, et me polnud seda enne proovinudki :((
Lugesin läbi kõik nami-nami postitused sõira kohta, valisin välja retsepti nami-namist (igaks juhuks traditsioonilisest ei alustanud :)) ja läks lahti.
Esimene kord tegin poolte kogustega.
Nüüdseks olen teinud seda juba kordi ja teen edaspidigi ja täiskogustega:)
Söövad kõik ja hea meelega. Sõid ka eesti-välised külalised, kelle jaoks küll maitse oli tiba võõras, aga viisakate inimestena sõid nad ikka kõik ära :)

Vaja läks:
1 l piima
500 g kohupiima (nii Pajumäega kui Nopriga olid head ja minu jaoks üsna sarnased :)
50 g võid
2 muna
0.5 tl soola
3 värsket küünt küüslauku
10 lehte basiilikut
3 tk päiksekuivatatud tomatit

Hakkisin küüslauguküüned, basiilikulehed ja päikesekuivatatud tomatid peeneks.
Kuumutasin piima keemiseni ka lisasin kohupiima ja kuumutasin, kuni eraldus vadak (selline kollakas vedelik).
Kippus kangesti ühte suurde klimpi keema, aga segasin kogu aeg.
Kallasin marliga vooderdatud sõelale nõrguma umbes 15 minutiks.

Sulatasin potis või, lisasin nõrgunud kohupiimamassi ja kuumutasin pidevalt segades, kuni moodustus ühtlane mass. Segasin juurde soolaga lahtiklopitud munad, hakitud basiiliku, päikesekuivatatud tomatid ja küüslaugu. Kuumutasin pidevalt segades veel 5 minutit keskmisel kuumusel, NB! ära keema lase minna!

Panin sõira külma veega kastetud vormi hanguma.
Kui sõir oli täielikult jahtunud, kummutasin kausist välja taldrikule ning kaunistasin basiilikuga.
Esimene kord oli tsipa mage maitselt, riputasin veidi meresoolahelbeid peale. Ilusti lõigatav oli ja maitses hea.
Mees sõi õllekõrvaseks terve sõira korraga ära :)
Nüüd olen täitsa valmis ka uusi maitseid katsetama, kuigi tundub, et see itaalia-pärane jääb esialgu kõige nõutavamaks.

Full English a la Gordon ;)

Olid meil külalised, mitmest kohast korraga. Ühel hommikul, peale ametliku Eesti-turnee lõppu, olime viimaste külalistega meie kodus ja sõber Inglismaalt lubas teha hommikusöögi. Tegi siis full english'i, seitsmele inimesele. Pole küll eriti suvine teemakäsitlus, aga panen siia kirja oma tähelepanekud sellest, kuidas, milliste kogustega ja mis järjekorras ta midagi tegi. Seda muidugi ei pea mainima, et söök oli väga maitsev :)

Neljale inimesele läheks vaja:

8 toorvorsti

1 väike karp pruune šampinjone

1 pakk toorsuitsupeekonit

4 suurt tomatit

maksimum 1 purk valgeid ube tomatikastmes

8 muna + kui keegi tahab praemune, siis vastavalt nii palju mune lisaks, kui palju praemune tellitakse

4 viilu röstsaia

võid praadimiseks

soola, pipart

pruun kaste (HP Brown sauce)

Esimesena toorvorstid ahju (220C). Valmista ette seened, puhasta ja viiluta. Kui toorvorstid on poolküpsed, siis läheb kiireks :)

Pane ahju tomatid (mille peale on lõigatud suur ja sügav rist ja peale riputatud tibake soola).

Pane ahju peekoniribad (ilusti pannile üksteise kõrvale laotuna).

Prae seened võiga ja maitsesta soola ja pipraga.

Kuumuta potis oad.

Pane röstsaiad ahju röstima.

Klopi munad lahti, maitsesta soola ja pipraga ja valmista munapuder - kuumuta potis munasegu madalal (kuni keskmisel) tulel kogu aeg segades, kuni muna hüübib. Lisa segamise ajal munadele ka pisut võid (max 20 g). NB! Jälgi et põhja ei kõrbeks!

Kui keegi tahab praemuna, siis tee need ka valmis.

Katsu nüüd seda kupatust kõike ühtlase soojusega hoida, kuni serveerimiseni :) See oli selle asja juures kõige keerulisem :)

Serveeri ja kõrvale valab igaüks endale pruuni kastet, maitse järgi. Maitses loomulikult väga hea ja enne õhtut süüa ei tahtnud! Aga nüüd algab pikk paastunädal, sünnipäevaks tahaks saada samasse kaalu tagasi nagu eelmise aasta sünnipäeval :)

Rabarbrisiirup

Vaja läks:

1,5 kilo rabarbrit

800 g suhkurt

3 suurt apelsini

2 suurt sidrunit

Koorisin ja tükeldasin apelsinid ja sidrunid. Tükeldasin rabarbri (ei koorinud).

Valasin potti kokku, lisasin suhkru ja valasin 2 liitrit vett peale.

Lasin keema, kuumutasin madalal tulel 10 minutit ning lasin maha jahtuda.

Kurnasin läbi sõela ja panin pudelitesse. Sain umbes 3,5 liitrit mahla.

Lahjendamiseks umbes 1 osa rabarbrimahla ja 2 osa vett (gaasiga või ilma). Ma panin melissi ka sisse. Mulle meeldis :)

Ahvileib

Sain ajutiseks kasutamiseks ahvileiva vormi, et enne kui vormi ostma minna, teaks millega ka tegu.
Vaatasin natuke internetis ringi ja uurisin kuidas seda küpsetist mujal maailmas tehakse.
Küpsetis osutus äraütlemata menukaks.
Tegemist on suht lihtsa, paljude pisikeste kaneelisaiakeste kogumiga, aga väga rikkalikult suhkrune ja kaneeline ning saiatükke saab näppida kenade väikeste ampsudena:)

Taignaks kasutasin Bertinet' seda magusa saia retsepti.
Segasin lõikelauale 1 dl suhkurt ja 1 paki kaneeli.

Kallasin taigna sinna peale ja lõikasin taignast väikesed pallikesed (kaootlise suurusega, aga u 3*3 cm vist). Veeretasin pallikesed korralikult suhkru ja kaneelisegus ja panin vormi. Kui kõik oli valmis lasin taignal vormis natuke veel kerkida ja kallasin üle fariinisuhkru ja sulavõi seguga (u 80 g võid ja 2 dl fariinsuhkurt), määrisin võisegu ilusti ühtlaselt laiali ning küpsetasin 200 C pöördõhu juures 20 minutit ja 160 C pöördõhuga 10 minutit. Lasin jahtuda ning kummutasin ahvileiva vormist välja. Tume värv ei ole mitte kõrbemisest vaid fariinsuhkrust:)

Kanakoivad veinikastmes

Pea kuu juba möödas ja midagi uut ja ülestähendamist väärivat siiani ei olegi nagu teinud ja ega inspiratsiooni ka eriti pole olnud.
Sööme aga jätkuvalt hästi:)
Sparglihooaeg möödus nii, et uusi, korduvat tegemist väärivaid lemmikuid ei leidnudki (kergelt grillitud spargel soolahelveste ja parmesaniga on jätkuvalt parim :)
Nüüd aga siis kohe kolm retsepti jutti vaja kirja panna :)

Esmalt siis coq au vin'ist inspireeritud kanakoivad.
Inspiratsiooni ammutasin erinevatest coq au vin'i retspetidest ja mugandasin kodus kättesaadavale toorainele.
Vaja läks:
6 poolkoiba
3 suurt sibulat
4 dl kukeseeni
100 g peekonit
3 küüslauguküünt
1 spl tomatipastat
300 ml punast veini
1 spl muscovado suhkurt
500 ml kanapuljongit
jahu
soola ja pipart

Veeretasin kanakoivad jahust läbi ja pruunistasin pannil.
Panin kanakoivad haudepotti ootele.
Tükeldasin sibula ja peekoni peenikesteks ribadeks ja pruunistasin pannil.
Lisasin puruks muljutud küüslaugu ja kukeseened.

Kui kogu kompott oli parajalt pruunistunud, valasin selle kanakoibadele peale. Panin pannile tomatipasta, suhkru, veini ja puljongi, keetsin mõned minutit korralikult segades, maitsestasin soola ja pipraga ning valasin kanakoibadele.
Hautasin madalal kuumusel tund aega, kuni kana oli väga pehme. Serveerisin ciabattaga (mõnele kartuliusku mehele praekartulitega:))

Teemantisaiakesed Printsessi kokaraamatust

Keskmine prl. Lind on minu suureks rõõmuks väga suur lugeja ja Keskraamatukogu püsiklient, keda sealsed töötajad teavad juba nime-ja nägupidi :)
Lisaks juturaamatutele toob ta sealt tihti koju ka lastele mõeldud kokaraamatuid.
Ja muidugi katsetab neist siis retsepte nii üksi kui koos minuga (mis mulle teeb suurt rõõmu, aga vahest ajab ikka kurjaks ka :)).

Praegu on mul köögis Printsessi kokaraamat, Disney oma.
Ükspäev tegi prl.L sealt Kaunitari võluküpsiseid (kuna ta on meil väga loominguline läheneja retseptidele, kasutas jahu asemel kaerajahu ja poole väiksemas koguses, nii et küpsised tulid imeõhukesed suured latakad, aga maitse oli neil selle eest lihtsalt jumalik!).
Eile võtsin siis ette ja tegin kukleid nimega Teemantisaiakesed. Lootuses, et hommikusöögiks saavad lapsed värskeid kukleid. Miks iganes selline nimi neil kuklitel, jääb autorite teada. Vaja läks:
100 g võid
1 dl piima
200 g kodujuustu
50 g pärmi (või 18 g kuivpärmi)
1 muna
65 g suhkurt
1 tl jämedat soola
475 g jahu

Sulatasin või, lisasin piima, kodujuustu ja pärmi. Seejärel lisasin kõik ülejäänud ained. Sõtkusin taigna korralikult läbi ja lasin u pool tundi soojas kohas kerkida.
Vormisin umbes 30 pallikest ja panin ahjuplaadile veel 30 minutiks kerkima.
Määrisin kuklid pealt piima-suhkruseguga ja puistasin peale pärlsuhkurt.
Küpsetasin 180C pöördõhus umbes 20 minutit, kuni kuklid olid pealt kuldsed. Kuklid kadusid laualt 10 minutiga. Kuigi minu lapsed kodujuustu ei võta suu sissegi. Vanim Linnulaps ei uskunud, et sellises heas asjas võib midagi nii jälki sees olla, kui seda on kodujuust;)
Tuleb tunnistada, et ka minu arvates oli tegu väga pehmete ja hõrkude pärmitaignast küpsetistega. Täna juba uus taigen kerkimas, millest plaanin teha kaneelirulle (vt ülemine pilt).
Ja kindlasti proovin ükspäev seda sama taigent vähendatud suhkrukogusega ja lisan ürte vms.

Ciambelline al vino bianco e pisikesed valge veini sõõrikud :)

Retsept algselt tastespottingu kaudu, kuid täiendasin oma teadmisi ka YouTubis olevate videotega:) Teha võib neid nii valge kui punase veiniga. Kindlasti proovin ka punasega ära! Väga mõnusad küpsised, tugevalt tuntava oliivõli maitsega. Minu jaoks maitses küll eheda Itaaliana:)

Ei hakka siin pikemalt meie pere Itaalia-lembusest heietama, kes teab, see teab :) Ära pean ikka mainima, et meie peres ei ole inimest, kes ei oleks Itaalias käinud ja suurem osa perest on käinud seal korduvalt :) Viimase 13 aasta jooksul on ainult mõned aastad, kui me ei oleks seal olnud. Ja ikka metsikutel paarinädalastel auto/motomatkadel, mitte ristiinimese kombel viksilt lennukiga :) Kuigi ka lennukiga on üks kord käidud, pisim prl.Lind oli siis 5,5-kuune ja meiega kaasas. Aga ka see oli omamoodi road trip from Barcelona to Milan :)

Äraminekuigatsus on praegu küll oi-oi kui tugev, ühed sõbrad saavad just praegu Alcase's kokku ja teised sõbrad Allgäu Mountains'is. Aga õnneks on ilm ilus, lilled sai õue kolitud, terrassil soe, päike paistab ja värskelt jahvatatud kohviubadest piimakohv aurab lemmikkruusis :)
Kui nüüd ainult Stieg Larssoni Milleniumi-triloogia teise osa saaks ka kiiremini kätte ja lugema:))


Aga küpsisteks oli vaja:
250 g jahu
100 g suhkurt
80 ml valget veini
80 ml extra virgin oliivõli
1,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola


Segasin kõik ained kokku, kuni moodustus ilus pehme taignapall. Murdsin taignapallist u 25 grammised pallikesed, rullisin käte vahel peenikeseks köieks ja tegin rõnga. Ühe poole rõngast kastsin suhkrust läbi.
Rõngas võiks ikka u 3 cm auguga olla, muidu kerkivad ahjus tavaliseks plänniks (nagu mul pildil), mitte ei jää rõngaks :) Maitseomadusi see ei mõjuta :)

Küpsetasin 180 C pöördõhus umbes 15 minutit, kuni rõngad olid kuldsed.
Ahjust välja võttes panin kohe restile jahtuma.

Porgandi-juustupasta

Kui ma selle pastaroa retsepti nägin tastespottingus, paelus see mind just suurepärase värvi pärast. Olin üpris kindel, et mu lihausku mehed seda toitu fännama ei hakka. Eksisin :) Elu suudab ikka üllatusi ka vahel pakkuda :)

Algretsepti sai ikka päris kõvasti tuunitud.

Vaja läks u 400 g pastat

1 kilo porgandeid

1 apelsini mahl ja koor

1,5 dl valget veini

300 g riivitud juustu

1 spl estragoni

soola ja valget pipart

Porgandid tükeldasin võimalikult peenikeseks, pigistasin peale apelsinimahla ja riivisin apelsinikoore. Lisasin veini ja u 1 dl vett ja ajasin keema. Hautasin, kuni porgand oli pehme.

Keetsin pasta al dente'ks.

Püreestasin pehmeks hautatud porgandi. Lisasin pastakeeduvett, kuni porgandikaste tuli ilus kreemjas. Maitsestasin soola, valge pipra ja estragoniga.

Segasin pannil pasta ja porgandikastme ja pool juustukogusest. Praadisin veidi, kuni kõik oli ilusti segunenud ja juust sulama hakanud. Lisasin ülejäänud juustu pasta peale ja panin panni ahju 200C juurde 10 minutiks, kuni juust ilusti mullitas pealt.

Enne serveerimist lasin veidi taheneda.

Selline ilus vormiroatüüpi pastatoit oli :) Kõrvale pidin pakkuma mingit lihalist, aga üllatusena ei olnudki vaja, sobis sööjatele ka ilma lihata. Mõtlesin, et järgmine kord võiks seda kastet teha orsotole või risotolegi. Orsotoga maitseks mulle see ilmselt palju rohkem, teatavasti pole ma just maailma suurim riisifänn:)

Spaghetti alla Carbonara written by MarcO

Meie pere lemmik-carbonara (vähendatud kogustega teen kodus), retsept saab siinkohal tulevikutarbeks ilma pildita talletatud.
Retsepti ja näpunäited kirjutas ja edastas mulle üks meie sõber:

OK friends, here it is. Perhaps the best pasta dish out there. When we lived in Italy we ate this at least once a week. Yummy,quick and easy to make. Here's our recipe as we learned it from our local Italian friends:

Spaghetti alla Carbonara a'la MarcO
INGREDIENTS
1 pound pancetta, diced into 1/4-inch cubes (unsmoked bacon, or use smoked if you can't find unsmoked)
Sea salt and freshly ground black pepper
6 eggs, at room temperature (you can use less, but it's really worth trying it this way first)
1/2 cup heavy cream, at room temperature (some Italians don't use cream, ours did, but leave it out if you really want to)
1 1/4 cup freshly grated Parmesan (use real Parmigiano,freshly grated, not from a can or bag, it makes a bid difference)
1 pound dried spaghetti (buy pasta that has a rough surface, not the smooth kind. Sauce will stick to the rough surface better)
4 tablespoons chopped fresh parsley leaves (optional)

HOW TO
In a large pot, boil 6 quarts of salted boiling water (the water will be ready by the time you do the next steps). Heat a large saute pan, until hot. Add pancetta and saute until golden brown and crispy, about 5 minutes. Season with black pepper and remove pan from heat. In a medium bowl, lightly beat the eggs and cream. Season with salt and pepper. Stir in Parmesan, reserving 2 tablespoons for garnish.Add pasta to the boiling water and cook until al dente, about 8 to 10 minutes. do these next steps one after the other, nonstop:Drain pasta in a colander which is sitting in your serving bowl (this will preheat your serving bowl !!). Do not rinse with water; you want to retain the pasta's natural starches so that the sauce will stick.While the pasta is still hot, return it back to the pot. Add the browned pancetta and mix well. Add the cream mixture and coat the pasta completely. (tip-I add one tablespoon of the pasta cooking water at this time,it'll be creamier) It's important to work quickly while the pasta is still warm so that the cream mixture will cook, but not curdle. Add remaining Parmesan and chopped parsley.Place into your drained preheated serving bowl and serve immediately.
Bon Appetiteher are a couple of links to videos to show you how easy it is to make, with a couple of variations:http://www.youtube.com/watch?v=dH-oZMkdDm8 in English,but he forgot the pepper !http://www.youtube.com/watch?v=GmP9BkFoQto in Italian (he doesn't use the egg whites, I do with great results)There are many recipes for this,non of them wrong. Because it's so easy to make and very tasty you might be adding it to your family's list of favorites.

Šokolaadiga tiigrikeeks

Hommikul polnud mul küll veel vähematki plaani tiigrikeeksi teha, üldse polnud mul tänaseks mingeid plaane, pidin niisama vedelema, lugema, ühe elatishagi üle vaatama ja hagi tagamisest materjale otsima, saia tegema ja turule minema.
Neljapäeva hommikuti ma käin turul.
Juba eelmine nädal oli turul kevadet tunda.
Täna ei suutnud enam kiusatusele vastu panna.
Tõin koju väikeseid kurke, lihatomateid, salatit, värsket küüslauku jms. Eestimaisega küll kahjuks tegu veel pole. UusKongo salatid tulevad paari nädala pärast, kui nüüd natukene päikest paistaks.
Koju jõudes panin kurgid kohe marinaadi ja malasolnaja hooaeg sai avatud (eelmise aasta tilli ja mustsõstraga, küll on hea, et ma neid sügavkülma panin). Nüüd juba krõmpsutame :)

Lisaks värskehapukurgihooajale algas täna ka meie pere ametlik karulauguhooaeg. Turul tädid juba müüsid 10 kr punt ja esimene punt on meil juba otsas. Osa tegin karulaugu-toorjuustuks, teise osa karulaugu-tilli kartulipudruks, oigamapanevalt hea :)
Peale seda kõike ja raamatu lõpuni lugemist ja viimase tüki beseerulli ärasöömist (kuigi tahtsin paastupäeva teha:() tahtsin midagi küpsetada, et mitte tööle hakata :)
ToDoListis ootel palju asju. Kuigi see tiigrikeeksi mõte eriti isutama ei ajanud, mõtlesin, et teen ta ikkagi ära, saab listist välja.
Aga täitsa hea maitsega asi tuli välja, šokolaad on mõnusalt tuntav ja täiesti erinev kakaoga tiigrikeeksist. Ja ma sõin seda rohkem kui vaja oleks olnud :S
Retsept:
5,25 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl meresoola
175 g võid
2,5 dl suhkurt
4 muna
1 tl vanillisuhkurt
1,25 dl piima
120 g tumedat šokolaadi.

Segasin kuivained kokku. Mikserdasin või suhkruga vahule, lisasin ükshaaval vahustades munad. Segasin jahu vaheldumisi piimaga või-munasegusse.
Panin šokolaadi sulama. Jagasin taigna kaheks ning teise poole sisse segasin vedela šokolaadi. Keeksivormi võitasin ära. Taigna tõstsin vaheldumisi, malelauamustrina, supilusikate abiga, vormi ja tõmbasin 7-8 korda noaga läbi, et ruudud seguneksid.
Küpsetasin 145C pöördõhuga 1 tunni ja 25 minutit.

Hr Lind ei tahtnud algul küll proovida. Aga siis proovis, ilmselt pererahu huvides ja ka seetõttu, et ei suutnud tumeda šokolaadi kiusatusele vastu panna :) Kui ma õieti aru sain, siis talle ikkagi maitses:) Eks komplimentid on meestel ju loetud ja tänane päevanorm oli juba täidetud :)))

Tiramisujäätise kook

Nami-namis käib kooskokkamine, teemaga kohv toidus. Surfasin ringi ja otsisin retsepte. Algatuseks tegin tiramisut jäätisena. Retsept BBC GF-st. Plaanis järgmisena kukeseenekaste kohviga, eks näis kas süüakse ära :)

Külmutatud tiramisu maitses aga tõeliselt imeliselt hea!!! Ma ise siiras vaimustuses! Kiitsid ka külalised. Isegi minu lapsed sõid hea meelega (kuigi alkoholikogus on selles päris suur ja maitsest ka tunda, purju muidugi ei teinud kedagi. Loodan et keegi nüüd laste mürgitamise pärast mind sotsiaalametisse ei kaeba. Oma vabanduseks võin öelda, et muus osas nad söövad suht e-ainetevaba tervislikku hooajalist ja eelistatult kohalikku toitu:), salaja natuke rämpsutoitu ka oma taskuraha eest. Kõik nad on allergiavabad ja terved nagu purikad ptüiptüiptüi).

Retsept ise siin:
2 x 250g mascarponet
115g suhkurt

6 spl marsalat (minul seda kodus polnud ja asendasin šerriga:))
50g tumedat šokolaadiga, hakitult
1,5 dl vahukoort
5 spl värskelt jahvatatud kohvi
85g suhkurt
3 spl bräandit
300 g Savoiardi küpsiseid

Vahustasin mascarpone suhkruga, lisasin veini ja šokolaad. Segasin õrnalt kokku vahustatud rõõsa koorega. Tegin valmis kohvi (600 ml veega), maitsestasin suhkru ja brändiga.

Vooderdasin keeksivormi kilega.

Küpsised kastsin kohvist läbi ja vooderdasin vorm küpsistega.

Valasin pool mascarponevahust vormi, panin mõned küpsised peale, surusin natuke kokku seda kõike ja valasin ülejäänud vahu peale. Katsin küpsistega.

Kiletasin pealt ka kinni ja pistsin sügavkülma.

6 tunni pärast oli täiesti serveerimiskõlbulik!

Hispaaniateemaline pühapäevane sööming

Vend tuli komandeeringust Hispaaniast, tõi pimenton paprikat ja lomo iberico de bellota't. Jõudis ilusti viimaste töötavate lendudega koju. Õde siis just läks komandeeringusse Hispaaniasse. Pidi eile tagasi tulema, koos maitseainetega ja mõne hea-parema söögiasjaga. Meie pidime siis tegema talle vastuvõtuks tapas-laua.

Kuna söögikraam oli valmis ostetud, tuli laud teha ära ilma õeta (kes ilmselt veel nädalakse saab oodata kas siis Malagas või kuskil Saksamaal ja kellele täna anti Estravelist soovituseks puhata hotellis ja nautida kevadet :) Iseenesest ilus soovitus, aga Malagas lausvihm, vesi keldrites ja külm ja hotellituppa ju info kätte ei jookse ise :)). Eilseid toreda reisibüroo soovitusi ma ei hakka kirja panema, loomulikult on reisibüroo ülesanne ainult suurkliendilt raha vastu võtta ja praegune minu õe situatsioon liiga keeruline nende jaoks, sest see nõuab vähe rohkem kombineerimist ka maismaatranspordiga :))))

Aga lõunalauas oli lisaks perele ka onutütar koos oma kaaslasega;) Sõime ja jõime mitu tundi. Tore pühapäev!

Lauale sai seatud siis:

Seesamisuupisted (minu ja prl.A-le meeldisid väga)

Tšillised seened šerri ja küüslauguga (sellega olin kõige vähema rahul, šampinjonidega oleks parem olnud)

Hispaania kartuliomlett sibulaga e tortilja

Frititud kalmaarirõngad küüslaugumajoneesiga

Vürtsikad kanatiivad
Oliivileib
ŠerripirnidPortugali kreemikoogid e Pasteis de NataJoogiks valgest veinist Sangria :)
Lisaks oli veel näksimiseks oliive, cipolline'sid, melonit ja sinki otse Hispaaniast :)
Vol 2, nädal hiljem toimus uus katse, seekord tuhavangist vabanenud õega.
Veel üks pilt seesamisuupistetest:

 Seekord kukeseente asemel pruunid šampinjonid ja hoopis parem kohe!

Kukeseeneomlett

Kiire vahepostitus tänahommikusest imeheast seeneomletist! Retsept nami-namist.

Vaja läks:

6 muna

0,5 dl hapukoort (mul oli koor väga vedel ja see ilmselt aitas tulemusele kaasa, nii et keefir peaks ka sobima hästi)

kukeseeni u 2 dl

suitsupeekonit mõned viilud (võimalikult peeneks hakitult)

soola-pipart-rohelist sibulat

Prae seened ja peekoniribad.

Klopi munad, lisa hapukoor ja maitsesta soola-pipraga. Vala pannile ja küpseta omlett nagu Julia Child seda teeb ;)

Isand Linnu jaoks on selline omletivalmistamine muidugi tiba creepy, sest omlett jäävat seest ju toores niimoodi (hommikul ta ka küsis, et kas jäi tooreks vä :O ) Aga minu meelest üks õhulisemaid ja paremaid omlette.

Moositähekesed

Äraunustatud head asjad. Õigemini mina polnud neid enne teinud ja söönud. Kuidagi pole isutanud need ja pole ostnud ka. Eile tööl tehti, maitsesid nii hästi ja moosi kulus ka kenasti palju. Tegin õhtul kodus ka. Söödi ära kohe väga kiiresti ja kästi täna jälle teha. Rohkem polegi midagi öelda. Hakkan tegema. 500 g pärmilehttaignast jäi meie perele väheks. Täna teen ühe kilo taignaga. Ruudud lõikan võimalikult pisikesed ja peale mahub umbes pool teelusikatäit moosi.

Moosimuffinid

Ikka veel sahver moose täis. Õnneks tuli tööl jutuks ja nüüd saab mõned moosid sinna viidud, et siis üheskoos moositähekesi ja õunakamme teha :) Lehttaigna ja küpsetamise võtab üks vapper meespereesindaja enda peale :) Eks näis mis välja tuleb ;)

Aga pool purki moosi ja jogurtipurgi lõpu sain ära kasutatud muffinitaignas.

Vaja läks:

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

näpuotsaga soola

60 g võid

60 g suhkurt

1 muna

250 ml jogurtit (seekord oli mooniseemne-martsipanijogurt)

1 dl moosi (seekord õuna-vaarika-arooniamoosi)

Vahustasin toasooja või suhkruga ja lisasin edasi vahustades muna. Lisasin jogurti ja moosi ja vispeldasin ühtlaseks. Kuivained segasin omavahel. Sõelusin kuivained taignasse ja jagasin muffinivormide vahel ära.

Küpsetasin 190Cpöördõhu juures 20 minutit. Peale puistasin tuhksuhkurt.

Väga lihtsad ja täitsa maitsvad.

Saba vol 2

Seekord mul konkreetset retsepti ega algideed ei olnud. Turul oli lihtsalt nii ilusad sabatükid väljas :) Võtsin igale sööjale ühe sabatüki ja meestele veel kummagile ühe tüki lisaks. Vaatasin üle nami-namist kõik sabaroad ja tegin siis kodus saada olevatest vahenditest. Ja väga hea tuli.

Vaja läks:

1 kilo jagu sabatükke

5 porgandit

3 sibulat

küüslauk (terve)

2 dl kukeseeni

2 loorberilehte

2 tl adžikat (pigem küll maitse järgi, oleneb adžika kangusest, mul oli kange)

3 dl valget veini

4 dl loomalihapuljongit

soola, pipart, võid, õli ja jahu

Veeratasin sabatükid jahus ja praadisin oliivõli ja või segus igast küljest pruuniks. Panin ahjupotti. Praadisin proganditükid ja sibulatükid. Küüslaugu lõikasin keskelt pooleks ja praadisin ka seda veidi. Valasin valge veini pannile, kuumutasin seda mõne hetke kõrgel kuumusel, lisasin loorberi. Lisasin puljongi, kukeseened ja adžika. Adžikat panin nii palju, et kastme maitse oli üpriski terav (selline, et laste jaoks oleks juba liiga tugev, muretseda pole vaja lõpptulemus on tunduvalt mahedam). Kuumutasin seda u 5 minutit ning valasin sabale peale.

Hautasin saba ahjus 180 C pöördõhu juures 3 tundi.

Enne söömist pigistasin küüslaugupudru koortest välja, segasin veelkord läbi ja lasin umbes pool tundi seista ja taheneda.

Kõrvale serveerisin kartuliputru rohelise sibulaga.

Olevat hea maitsnud :) Keskmine Linnulaps tegi ka edusamme, seekord ta suutis isegi meiega ühe laua taga istuda (eelmine kord ta ei suutnud sellist õudust isegi mitte nähe laual :( )

Värske salat praetud juustuga

Juba nami-nami gruusia koolitusest saadik tahaks kõike gruusia-pärast teha. Aga kuidagi ei võta vedu, ikka igasugu muid toite tuleb vahele. Aga neljapäeval võtsin kätte ja tõin sulugunikera turult koju. Praadisin ühe portsu hr. Linnule lõunaks, kõrvale tiba rohelist ampsu ja basturma viile.

Siis tegin hatšapurit. Imehea.

Nüüd tahtis hr. Lind oma kreeka salatit, aga feta oli otsas. Tegin talle siis aseaine.

Rohelisele salatisegupõhjale lõikasin u 5 cm jupi kurki peenikesteks kangideks ja 5-6 kirsstomatit sektoriteks. Maitsestasin Maldoni meresoolahelvestega, oliivõli ja balsamicoga ning jahvatasin peale pipart.

Suluguniviilud kastsin jahust läbi ja praadisin kiirelt mõlemalt poolt kuldseks.

Soojad juustuviilud asetasin salatile.

Aga gruusiaõhtu teeme kindlasti lähitulevikus ära ja liibanoni mezze ka :)

Munadepühad või pigem küll rafting Amatal.

Väike pildimeenutus munadepühadest. Retsepte kirja panema ei hakka, kulitš oli väga hea maitsega, aga ei küpsenud korralikult läbi, järgmisel aastal proovin uuesti. Linnupesad olid lihtsalt armsad. Pašhat teen alati sellesama retsepti järgi, see mul vihikus kirjas. Munade värv oli liiga tume ja munakoored nii pehmed, et korralikku koksimismuna ei olnudki.

Üldse läks toidutegemise ja pühade ettevalmistuste tegemisega väga nutuseks, Amatale jõudis suurvesi kohale ja oli vaja minna.

Amata on Baltikumi ainuke nö mägijõgi, asub Lätis. Ühe abivalmis kohaliku sõnul on sellist jõge olnud 4 korda 1978. aastast siiamaani ja üks kord on olnud veel kõrgem vesi. Terve põlvkond on üles kasvanud ilma sellist Amatat nägemata/sõitmata. Seetõttu oli seal ka meeletul hulgal ullikesi sõitmas, kes ei teanud, mis neid ees ootab. Meie nende hulgas.

Eelmise aasta sõit oli meil megalahe ja ka väga ohtlik. Seekord oli ainult ohtlik :) Lahe muidugi ka, neile kes sõita said. Mina ei saanud. Peale esimest kilomeetrit sõitu (mis oli nagu sõit karusellil, kuid veel ei saanud aru, mis suunas see karusell töötab) tuli hr.Lind oma paadikesega minu juurde, et tunda huvi, kuidas mul ka läheb ja mis ma asjast arvan. Silmad särasid põnevusest ja ees ootavast katsumusest/elamusest meil mõlemal! Aga eemale ta minust enam ei saanud, kaks kõrvuti olevat paati ei allunud juhtimisele, aerud jäid paatide vahele kinni. Aeru oleksin vabaks saanud, kui oleks selle hr. Linnul üle pea tõmmanud, st talle aeruga vasta pead andnud ja ta veel märjaks ka pritsinud. Ei teagi, miks ma seda ei teinud (pererahu huvides vist :P), aga oma aeru ma kätte ei saanud. See tähendas aga seda, et vool viis meid vastu kaljuseina. Minu paat tegi plõks ja üks oks oligi paadi küljest sees. Kogu mu sõit. Õnneks on maailmas olemas abivalmis inimesi, tänu kellele ma sain väga vahva mitmetunnise giidiga matka Amata kallastel, koos korraliku väljaõppega, kuidas kuskil paati juhtida.

Ja kui ma tagantjärele mõtlen, et sõudsin tühjeneva paadiga, astusin lainete vahel tühjast paadist teise paati, sõitsin suurtel lainetel tühjaks läinud paat taga lohisemas, paadinöör ümber käe, ja siis veel sõitsin mitusada meetrit istudes/kõlkudes väikese kummipaadi paadilaual lahtiselt, kuskilt kinni hoida ei olnud ja ümberringi ülikiire vetevool ja kõrged lained :) Oli võimas küll. Ja pean vist õnne tänama, et paat katki läks, sest see mis ees ootas, oli veel võimsam, aga ma ei ole kindel, kas ma oleks sellega hakkama saanud.

Samas vanim Linnulaps ja hr Lind ja veel kolm meie sõpra tegid selle ära ja väga hästi!!! Kaks meie sõpra katkestas, üks vabatahtlikult ja teisel läks ka paat katki. Lätlaste pilte näeb siit.

See ilmselt selgitab, miks ei tulnud munadepühade laud selline, nagu ma juba mitu aega ette plaaninud olin:)

Minestrone di fagioli e orzo ehk maakeeli oa-kruubisupp

Asusin otsustavalt ToDoListi kallale. Tegutsemistahe hakkab vaikselt tagasi tulema.

Alustasin Itaalia Kulinaarsete luureretkede kokaraamatu järgi oa-kruubisupist ja magusaks tegin pähklitäidisega rugelach-küpsiseid (neist blogin hiljem, kui uuesti teen, hr.Lind ja vanem prl.Lind arvasid, et need on maailma parimad küpsised;))

Supp:

150 g kruupe (ma kasutasin tangu)

150 g punaseid ja valgeid ube (või borlotti ube)

3 loorberilehte

ribiliha (u 3 tk pehme kondiga ribi)

2 varselleri vart

2 porgandit

1 suur kartul

2 spl puljongipastat (Herbamare)

1 sibul

1 küüslaugu küüs

oliivõli paar spl

peterselli

suitsupeekonit u 100 g

Tangud ja oad panin juba varahommikul likku. Kui supikeetmiseks läks, panin kõigepealt oad 2 lt veega keema. Samal ajal pruunistasin pannil väiksemaks lõigatud ribitükid.

Lisasin lihatükid ja loorberi ubadele ning keetsin neid koos umbes tunni. Lisasin tangu ja keetsin veel 15 minutit. Lisasin pisikesteks tükkideks tükeldatud porgandi ja varsselleri.

Samal ajal praadisin pannil sibula oliivõlis pehmeks, lisasin küüslaugu ja peekoni.

Kui porgand oli enam vähem pehme, panin potti kartulikuubikud ja praetud peekoni-sibulasegu.

Keetsin kuni kartul oli pehme. Puistasin peale peterselli. Kui vaja oleks olnud, oleks siin nüüd täiendavalt maitsestanud soola-pipraga, aga ei olnud vaja.

Maitses väga hästi, selline tummine talvesupp. Originaalretsept oli vähe teistmoodi (nt oli kartuli-porganid kuubikud vaja lisada suht alguses ja siis keeta neid 1 tund, pildil igatahes olid terved kartulikuubikud, mitte pudru, nii et tegin ikkagi nii nagu ise õigeks pidasin).