teisipäev, 29. juuni 2010

Sõir (itaalia-pärane)

Minu esimene sõirategu oli algul ainult katsetamiseks, kas meie perele (sh mulle) sõir üldse maitseb. Tuleb häbiga tunnistada, et me polnud seda enne proovinudki :((
Lugesin läbi kõik nami-nami postitused sõira kohta, valisin välja retsepti nami-namist (igaks juhuks traditsioonilisest ei alustanud :)) ja läks lahti.
Esimene kord tegin poolte kogustega.
Nüüdseks olen teinud seda juba kordi ja teen edaspidigi ja täiskogustega:)
Söövad kõik ja hea meelega. Sõid ka eesti-välised külalised, kelle jaoks küll maitse oli tiba võõras, aga viisakate inimestena sõid nad ikka kõik ära :)

Vaja läks:
1 l piima
500 g kohupiima (nii Pajumäega kui Nopriga olid head ja minu jaoks üsna sarnased :)
50 g võid
2 muna
0.5 tl soola
3 värsket küünt küüslauku
10 lehte basiilikut
3 tk päiksekuivatatud tomatit

Hakkisin küüslauguküüned, basiilikulehed ja päikesekuivatatud tomatid peeneks.
Kuumutasin piima keemiseni ka lisasin kohupiima ja kuumutasin, kuni eraldus vadak (selline kollakas vedelik).
Kippus kangesti ühte suurde klimpi keema, aga segasin kogu aeg.
Kallasin marliga vooderdatud sõelale nõrguma umbes 15 minutiks.

Sulatasin potis või, lisasin nõrgunud kohupiimamassi ja kuumutasin pidevalt segades, kuni moodustus ühtlane mass. Segasin juurde soolaga lahtiklopitud munad, hakitud basiiliku, päikesekuivatatud tomatid ja küüslaugu. Kuumutasin pidevalt segades veel 5 minutit keskmisel kuumusel, NB! ära keema lase minna!

Panin sõira külma veega kastetud vormi hanguma.
Kui sõir oli täielikult jahtunud, kummutasin kausist välja taldrikule ning kaunistasin basiilikuga.
Esimene kord oli tsipa mage maitselt, riputasin veidi meresoolahelbeid peale. Ilusti lõigatav oli ja maitses hea.
Mees sõi õllekõrvaseks terve sõira korraga ära :)
Nüüd olen täitsa valmis ka uusi maitseid katsetama, kuigi tundub, et see itaalia-pärane jääb esialgu kõige nõutavamaks.

Kommentaare ei ole: