Ubinapäev Viimsi taluturul

Nagu traditsiooniks on saanud, postitan üks kord aastas. 

Ubinapäeval, mis Viimsi taluturul igal aastal toimub ja nii juba aastaid. 

Aga seekord hoopis eelmise aasta õunakook, mis minu mälu järgi oli väga maitsev :) 

Ka selleaastasest koogist tuleb postitus, aga eile kui küpsetasime, hakkasin mõtlema, et mul pole eelmise aasta koogi retseptigi enam. 

Aga sain teada, et nami-namis täiesti olemas. Uuesti siia ümber kirjutama ei hakkagi, aga talletan siia ka lingi :) 

Siin ta siis on:
https://nami-nami.ee/retsept/21518/pahkli-ounakook_toorjuustukreemiga

Natalie host-isa lemmikõunakook

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis alguse sai see teema Viimsi Ubinapäeva õunakoogivõistlusest. 

Pille kutsus meid üles osalema. 

Kuna Nataliel oli keeruline osaleda, siis Marju tegi nalja, et las host-ema saadab mulle oma lemmikretsepti ja ma siis küpsetan.

Host-emale aga ei meeldi õunakoogid :( 

Aga host-isa otsis Nataliele retsepti, mille ma siis ka ära tegin.

Algul olin skeptiline, sest tegu tundus olevat tavalise pärmitaignapõhjal õunakoogiga. AGA!!! Väga mõnusa mureda konsistentsiga koogipõhi tuli! Soovitan soojalt!

Retsept siis pildil, ei hakka isegi muutma :)

Dolmad Ungari moodi

Ungari, Tokaj, veinimuuseum.
Muuseumis oli üks tuba pühendatud Tokaj veinide ja toidu kokkusobitamisele.
Toiduretseptid ja videod, kuidas neid teha, olid ka olemas. Dolmade retsept millegipärast jäi rohkem silma, kui teised asjad. Ilmselt sellepärast, et viinamarjalehti on mul oma aiast võtta. Sai siis retsepti pilt instasse üles pandud ja endale ja Vernandale lubadus antud, et teen Ungari dolmadest blogipostituse. Nüüd siis lubaduste täitmise aeg.
Tuleb kohe ära öelda, et kaasapildistatud retsept oli kahtlase väärtusega koguste ja tooraine osas :) Seega improviseerisin seal, kus täpseid juhiseid ei olnud. Ja ütlen veel kohe ära, et minu arvates see hapukapsas võib ka täiesti taldrikukaunistuseks jääda, ei pea ära sööma, aga tal on oma koht dolmade maitses.
Maitse kohta veel seda, et täidis on nii hea, et sõin jäägid ise kohe ära :) Ja dolmasid hapukoore sisse kastes on ka need täitsa maitsvad. Kuigi hr Lind arvas, et suure hulga head toorainet ära raisanud olen ja ta oleks võinud suitsupeekoni ise parem niisama ära süüa :) Kuigi ta proovis ikkagi ka ja välja ei sülitanud :D Ei kõla just julgustavalt, aga tegelikult kui tahta proovida dolmasid teha, siis täitsa on see variant väga ok, ma arvan, et teeks teinekordki ja pakuks isegi külalistele. Edit: päev hiljem maitsevad väga head! Lausa üllatuslikult väääga head!!!
Veiniks sobib kõrvale Hàrslevelü!

Vaja läheb:
10 viinamarjalehte
200 g toorest peekonit ja taisema sealiha ribasid (mul oli Saaremaa lihatööstuse sea stroogonovi ribad, sest neid sai osta väiksema koguse. segu seepärast et originaalis läheb sisse puhas tailiha ja segu praetakse ungari pekis, aga mul pekki polnud)
2 sibulat
2-3 spl paprikapulbit (mul Ungarist kaasa toodud pulber, ei ole terav ega suitupaprika)
80 g riisi (kuivaine kaal)
1 muna
sool-pipar
u 1 dl valget kuiva veini (aga järgmine kord proovin mõne muu tiba magusama ungarlasega, sest lisasin hiljem tiba suhkurt, mida retseptis ei olnud)
õli praadimiseks
hapukapsast niipalju et kataks potipõhja (tegin 28 cm läbimõõduga potis ja u 300 g hapukapsast läks)
100-150 g suitsupeekonit
hapukoort serveerimiseks

Keetsin riisi. Hakkisin ja hautasin sibula õlis/rasvas poolpehmeks. Lisasin paprikapulbri ja törtsu veini ja hautasin veel minuti. Lisasin liharibad (mida väiksemad seda parem pärast dolmasid keerata). Kui liha pruunistunud (niipalju kui paprikavärviga segunenuna aru saada on :) lisasin riisi ja veini. seejärel maitse järgi sool-pipar ja mul läks ka tiba suhkrut. Hautasin minuti-paar ja segasin sisse muna. Täidise jätsin nüüd jahtuma.

Pott veega tulele ja kui vesi kees, panin viinamarjalehed korraks keevasse vette. Kiirelt välja ja jahtuma.
Kui näpud juba kannatavad lehe soojust, keerasin dolmad kokku, ikka supilusikatäis täidist lehele ja tugevalt kokku. Katki ei läinud mitte üks leht, taluvad hästi kokkukeeramist ja täidise kokkusurumist.'

Nüüd siis kõige veidram osa minu jaoks :) Võtsin suure poti ja panin põhja hapukapsa. Peale ilusti dolmad, nii et nad üksteise peal ei oleks. Seejärel peekoni. Niristasin üle hapukapsavedelikuga (mul oli seda suht vähe, panin vett ka peale) nii et hapukapsakiht oli kaetud.
Hautasin kaane all suhteliselt madalal tulel umbes 10 minutit, vahepeal keerasin ka dolmasid. Kui vedelik oli ära keenud, oli valimis.

Serveering on pildilt näha. Enne suhupistmist kastsin hapukoore sisse. Kapsa võid rahumeeli söömata jätta!



PS Pildistamise koha pealt ei ole midagi muutunud, ei ole fotopisikut endas veel leidnud :)
PPS järgmisel päeval maitsevad vääga head!!

Mitmevärviline ja -kihiline vegan-toortort

Tundub, et ainult kohvikutepäevad mind veel aktiveerivad süüa tegema :D 

Seekord oli kohvik Kuressaares. Mu õde ja onutütred olid tegelikud jõud kohviku taga, aga mind võeti ka kampa süüa tegema. Enamiku pakutavast tegin "vana rasva" pealt nagu näiteks vanamehe kiusatus ja Missisipi mudakook, õuna-pähklikook ja tallekeeled, pannileib enesestmõistetavalt ja siis veel nipet-näpet. 

Uueks ja uhkeks tegin värvilise vegankoogi. 

Nimelt on meil on kodus üks vegan, kes igasse selle-aastasse kohvikusse on oma panuse andnud nii salatite kui kookidega. Seekord aga ta ei saanud ise teha ja kuna parasjagu mind paelus üks ilus koogipilt, mis nagu ettemääratult oli ka vegan, siis nii see teoks saigi.

Algul võttis näost kaameks tooraine hind. 

Siis hakkasin maitses kahtlema. 

Aga tegin pisikese kogusega proovipartii ja tõin tööle. Kiitis heaks nii vegan kui ominvoor. Küsiti isegi retsepti! 

Kook on iseenesest väga lihtne, ainult aega võtab. Iga kiht peab olema külmas vähemalt tunni kui mitte rohkem!

Pilt Gerli Nelis 

Vaja läks - kõik kogused kokku: 

600 g india pähkleid 

NB! 450 g india pähkleid jaotada kolmeks ning panna külma vette likku vähemalt 3 tundi enne tegema hakkamise algust (kolmanda kausi võib tund-paar hiljem likku panna)!

150 g mandleid

100 g datleid

300 g kookosõli

150 g vahtrasiirupit

1 sidrun

1 avokaado

300 g kiivisid 

300 g passioonivilja

4 suurt haput õuna 

vaarikaid u 1 dl, marju vms kaunistuseks

Põhi 

150 g india pähkleid (NB! Mitte leotatud)

150 g mandleid

100 g datleid. 

Leotasin datleid 10 minuti kuumas vees.

Purustasin koostisained kombainis (NB! Päris tugeva võimsusega hakkija võiks olla, sest minu ilus KitchenAidi hakkija andis selle tööga otsad) ja muljusin ühtlase kihina 28cm koogivormi põhja. Vorm läks külmkappi. Tunnikese vähemalt peab külmas hoidma. 

Kiht 1 - roheline

150 g india pähkleid (see 1 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

1 avokaado

300 g kiivisid

poole sidruni mahl

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kiivid ja avokaado koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 2 - kollane

150 g india pähkleid (see 2 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

300 g passioonivilju (9 tk)

sidrunimahla maitse järgi

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kaapisin passioonivilja sisu õlisse ja valasin kõik muud koostisained ka sinna kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 3 - roosa

150 g india pähkleid (see 3 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

u 4 suurt õuna

vaarikaid nii palju, et ilus punane värv tuleks (kui vaarikaid on palju, võib ka õunad vaarikaga asendada)

Kookosõli sulatasin vedelaks. Õunad koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained (v.a vaarikad) kokku ja blenderdasin püreeks. Kui segu oli juba püree, hakkasin vaarikaid lisama, blenderdasin ja lisasin vaarikaid niikaua kui värviga rahule. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks, panin peale kaunistuseks jõhvikaid ja mooruspuumarju ning külma (vähemalt 1 tund või serveerimiseni).

Proovipartii pilt :)

Ja kohvikupilt :)

Koogikesed mandlitäidisega ja värskete marjadega #Kvarts40 at Viimsi kohvikutepäev

Aeg jõudis kätte.
Tänu Viimsi kohvikutepäevale tuli mulle peale tuhin jälle katsetada ja proovida ja siis ka kohvikusse selle kõigega minna.

Meie kohvik on meie pisikese kogukonna ühisüritus Viimsi kohvikutepäeva raames. Kvarts40 on kohviku nimi ja tähendab see seda, et meie majaomanikeühistu nimega Kvarts tähistab tänavu 40 juubelit.
Seega - kohviku teema on sünnipäev. Pakume sünnipäevatoite, valik koosneb tegijate endi sünnipäevatoitude klassikast. Kindlasti saab sünnipäevatoidunurga lastele, saab midagi trendikat ja saab ka ajatut klassikat. Saab ajalootunde ja selgub meie ühistu seos teletorniga :) (Vihjeks võin öelda, et seos ei seisne selles, et teletorn on meist 5 km kaugusel).
Et siis..... 1976.
Loodi meie ühistu ja alustati ehitustega.
Olin neljane.
Ei mäleta muud kui et mulle sündis 31.juulil vend. Muuseas, otse kohvikust sõidame Saarde mu venna 40.juubelile.
Ega mul ei seostu number 40 vanusega suurt midagi. Vaatasin facebookist et mis siis toimus kui ma 40 olin :) Laikisin Felix Baumgartneri mingit hüpet. Hakkasin fännama David Garretit (siiani fännan). Tegin Average Betty'le Saaremaa pannileiba :) Õige eestlase tiitli võitis Saare naine Milvi (siiamaani ajab mõnikord naerma ja saab tsiteeritud :D).

Kohvikutepäev.

Kohvikusse esimesena kvalifitseerunu: mandlitäidisega koogikesed ehk frangipane'ga täidetud tartaletid värskete marjadega. Idee kahest kohast - David Lebovitzilt ja minu ühest no name Prantsuse köögi kokaraamatust.
Tegin kahte erinevat moodi - ühele panin värsked marjad lihtsalt peale, kui koogid olid valmis ja jahtunud, teisele panin juba küpsemise ajaks sisse. Komisjon otsustas üksmeelselt, et kuigi koos marjadega küpsenud variant oli mahlasem, oli teine versioon küpsemata marjadega parem.
Seega kohvikusse läheb see parem variant.

Vaja läheb põhjaks:
1 kogus magusat muretainast. Seda siin näiteks. Sellest peaks saama 12 korvikest. Eelküpsetust ei vaja.


Täidiseks:
130 g võid
130 suhkurt
3 muna
200 g mandlijahu
näpuotsaga soola
2 tl vanillisuhkurt.

Vaarikaid ja mustsõstraid ja aprikoosimoosiPanin ahju 170C pöördõhuga sooja.
Rullisin muretaigna õhukeseks (u 2 mm) ja lõikasin vormidele sobivad kettad ja vooderdasin vormid nendega.
Vahustasin või ja suhkru. Lisasin ükshaaval munad. Enne järgmise muna lisamist pidi eelnev olema korralikult ära segatud. Siis segasin sisse mandlijahu, soola ja vanillisuhkru,
Jaotasin mandlimassi vormide vahel ära (natuke küll küpsedes kerkib, aga mitte palju).
Küpsetasin u 30 minutit (ühes retseptis oli küll 10-12 minutit, aga mul on silikoonvormid ja läks kauem. Ja kui pealt hakkas natuke liiga pruuniks minema, alandasin kuumust 160Cpöördõhuni).

Lasin jahtuda. Panin marjad peale. Pintseldasin aprikoosimoosiga üle, et ilusti läigiks (lisasin paarile supilusikale moosile natuke keevat vett, u 2 tl, segasin korralikult läbi ja kurnasin läbi sõela ja sellega siis pintseldasin.)

Korvikesed lähevad seistes paremaks, isegi 2-3 päeva hiljem on veel väga head :)

Tulge proovige meie sünnipäevaboksis Viimsi kohvikutepäeval!

Lemmikbrownie

Peale erinevate, nii kuulsamate kui vähemkuulsate autorite sulest pärit retseptide proovimisi, millest mõned olid head, mõned keskpärased ja paar suisa väga huvitavat, teeme juba jupp aega (nii aastat kaks äkki) browniet selle retsepti järgi. Ja peame juhistest ja kogustest täpselt kinni, välja arvatud see, et originaalis pannakse kas pähkleid või šokolaaditükke, aga me paneme mõlemaid).
PS! Joy of bakingu (sealt on retsept ka pärit) andmetel on see ka Katherine Hepburni lemmikbrownie:)
Meie (st minu ja mu märksa aktiivsema kaaskoka, vanema prl Linnu) andmetel on see kõigi söönute meelest üks parimaid, mida nad saanud on:)

Vaja läheb:
60 g tumedat šokolaadi
115 g võid
200 g suhkurt
2 suurt muna (toatemperatuuril)
1 tl vanilliekstrakti
30 g jahu
näpuotsatäis soola
100 g hakitud kreeka pähkleid
100 g tumedat šokolaadi lohakalt hakituna

Sulatan või ja šokolaadi (selle 60 g, mis ei pea hakitud olema). Segan sisse suhkru. Ükshaaval lisan munad, segades eelmise muna ilusti šokolaadisegusse. Seejärel segan sisse vanilli, soola, jahu, hakitud pähklid ja hakitud šokolaadi.

Valan taigna vormi (ma kasutan suurt klaasist küpsetusvormi a la 20*30cm) ja panen vormi 145 pöördõhu kraadile eelsoojendatud ahju ning küpsetan u 35 minutit.
Enne lahtilõikamist lasen täielikult ära jahtuda.

PS! Pildi pärast ma vabandama ei hakka, tehtud telefoniga jaanipäeval, paduvihmas, Kihelkonnal ja nõud olid ühekordsed :D Lisaks puudub mul fotokas juba aastakene. Ja ma ei suuda otsustada, kas ma üldse tahangi pildistada :)

Kalapäeva blogipuhvet

Homme, st 30.mai, Viimsi taluturul! Kuigi ma olen viimasel aastal väga nõrk blogija, siis süüa ma ikka veel teen ;) 

Minu poolt on laual tempurakrevetid, krevetid tšilli-küüslaugukastmes (ikka neist üliheadest krevettidest). Lisaks saab vanamoodsat suitsuräimesalatit rukkileival ja võib olla ka tursamaksasalatit õhukesel krõbedal saiaviilul. Ja siis veel rabarbritoscat ja Natalie tehtud (Katharine Hepburni lemmik?)brownie'sid, mille peale on joonistatud valge šokolaadiga rull-iluuisud ja valge šokolaadi brownie'sid, mille peale on tumeda šokolaadiga joonistatud rull-iluuisud :) Nimelt Natalie panustatud kookide (ja minu oma ka) müügiraha läheb rull-iluuisutajate toetuseks nende Stardipaiga projekti!

Praetud kala koriandri-peterselli-õlikastmega

Tõsiselt hea kraam see pika nimega kaste, mis tegelikult oli nagu pesto, aga parmesani sees ei ole. Krõbeda nahaga kala peale sobis väga kenasti. Ja paksoi lihtsalt küüslaugu ja soolaga oli ka kena kõrvale, see kaste aitas ka sinna väga kenasti.
Ja järgmise kala teen karulaugupestoga (esimene karulauk on kapis olemas, kohe teen homseks leivakatteks, pesto jaoks veel ei raatsi).

Kastme võib juba varem ära teha ja kala ettevalmistused ka, sest lõpp läheb kiirelt:)
Kõigepealt kuumutasin ahju 210C pöördõhuni ja röstisin 2 dl metsapähkleid, jahutasin ja puhastasin.
Seejärel purustasin (parema variandi puudumisel) blenderis ära kõik selle:
need pähklid, mida röstisin
1 suur tükeldatud küüslauguküüs
1 dl (tihedalt kokkupressituna) värskeid koriandrilehti
1 dl ( ") värsket peterselli
1 spl kappareid
1/4 sidruni koor riivituna

Järk-järgult lisasin 1,5 dl oliivõli (ma panin tegelikult natuke vähem, nagu pildiltki näha ei ole mu kaste just väga vedel) ja kokku u 0,5 tl meresoola (maitse järgi).

Kala jaoks oli vaja:
pool forelli, fileerituna ja tükeldatuna parajateks portsjoniteks (u kilone tükk oli mul).
praadimiseks õli ja võid
maitseks soola.

Praadisin suhteliselt kõrgel kuumusel forellitükid, nahk allpool, kolm minutit, siis lisasin või ja praadisin veel minuti. Tõstsin tükid ahjuplaadile ja panin ahju kuni kala oli peaaegu valmis (u neli-viis minutit). Tõstsin kuumale taldrikule, nahk üleval pool ja valasin kastmega üle.

Kõrvale siis röstitud paksoi küüslauguga.

Jube tore oli üle hulga aja jälle midagi tavapärasest huvitavamat teha.

algallikas epicurious.com

Tempura hiidkrevetid, aitäh Kadri Tran!

Midagi lihtsamat ei ole vist olemas :) kui muidugi kõike täpselt õieti teha!

Ostad tiigerkrevette, 21/25 suurusega ja puhastatud ja külmutatud ka. 

Muidugi peab vist teadma seda kohta ka, kust sellist eluhead krevetisaba osta saab. Me oleme erinevatest kohtadest palju ostnud, aga sellist pole veel saanud. Igatahes, tellin üsna varsti jälle:)

Siis ostad tempurajahu ja panko ja õli.

Eelmisel õhtul paned tiigerkrevetid sügavkülmast tavalisse külmkappi sulama. 

Sätid õli potti, segad kokku tempurataigna - pulber ja jää!külm vesi või mullivesi (mul oli jääkülm mullivesi). Taldrikusse valad panko. Õli ajad nii kuumaks, et proovitükk porgandit säriseks.

Ja siis nii, et krevett taignasse, pankost läbi ja õlisse. Küpsetad kuldpruuniks ja paberile nõrguma. Teed täpselt nii palju, kui toorainet jätkub. Mul sai panko enne otsa kui krevetid:) 

Sööd magusa tsillikastmega. Vahet pole kas soojalt või külmalt. 

Mulle ikka väga maitsevad! Ülejäänud pere jonnis. Üks sellepärast, et tsillikaste piprane, teine sellepärast, et raiskasin sellise asja peale krevette, selle asemel, et teha tavalisi küüslaugu-tsillikrevette. Ütlesid, et ei maitse. Mul oli isegi selle üle hea meel, sest nii oleks kõik mulle jäänud.  Aga tegelikkus oli see, et üks jonnijatest sõi peaaegu kõik üksi ära.

Aitäh Kadri Tranile, kes meile Kalamaja Kokaklubis selliseid krevette tegema õpetas ja muidugi eriline tänu selle eest, et ta meile krevetimüügikohta soovitas! 

Ja kui mul on siin nüüd miskit valesti, siis ma lihtsalt praegu ei suuda kiiruga leida retseptivihikut, mille sa meile andsid. Ma tean, et ma panin selle kuskile kindlasse kohta, millegipärast ma arvasin, et see kindel koht oli teiste retseptide juures, aga vot, ilmselt tundus mõni muu koht loogilisem tol hetkel. Või siis on keegi kuri inimene selle meelega mu eest ära peitnud :)

Õuna-hapukoorekook

(pilt by Vernanda)

Minu teine lemmik sellest aastast. 

Hapukoorega rabarbrikook on üks mu kõige lemmikumatest rabarbrikookidest, aga iga kord, kui ma olen rabarbri asendanud õunaga, on tulemus selline ... nii et ega mul suuri ootusi ei olnud sellest allrecepes.com'ist leitud retseptist (käesolev siin on mugandatud versioon, peale proovikooki tehtud täiendustega).

Aga tulemus oli täitsa super.

Ja õunad peavad kindlasti hapud olema. 

Muidu jääb läila. 

Vaja läks põhjaks:

125 g võid
1 dl suhkrut
1 muna 
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Kattesse läks vaja:

umbes 10 haput õuna
2,5 dl hapukoort

noaotsatäis soola

2 spl jahu

0,5 tl muskaatpähklit

1 muna

1 tl vanillipastat

Purusse läks vaja 

1,5 dl jahu

1,5 dl muscovado suhkrut

2 tl kaneeli

60 g toasooja võid

Hõõrusin või ja suhkru vahule, lisasin muna. Segasin kuivained omavahel ning lisasin või-munavahule.

Surusin taigna vormi põhja ja külgedele (märgade kätega on seda alati lihtsam teha) ja küpsetasin 180C pöördõhus 10 minutit. 

Tükeldasin õunad ja segasin katteained. Panin õunad eelküpsetatud põhjale, valasin peale täidise ja küpsetasin 30 minutit 160C pöördõhu juures. 

Segasin kokku puru, st näppisin kuivained võiga puruseks. Panin koogile ka küpsetasin veel kümme minutit. 

Jahtunult maitseb kõige paremini ja kui vaja, siis võib täitsa eelmisel päeval valmis küpsetada.

Toorjuustukreemiga õuna-pähkli(te)kook

Õunapuhveti ettevalmistused algavad mul juba kuu varem. Igasugu proovikooke sai tehtud kümmekond. Kaks retsepti läksid prügikasti. Kolmest said minu lemmikud. Ülejäänud viis olid sellised so-so, söödavad, aga korrata ei viitsiks. 

Õunapäev ise oli jälle väga lahe, nagu alati - mõnus seltskond, peale esimest tundi külmast tuimad varbad ja ilus blogipuhveti lett. Tuul oli hull ja vastaslettide juures paistis päike (st me olime varjus ehk oli veel külmem). Arvasin, et inimesed ei tule sellise ilmaga üldse välja (kuigi-kuigi, oleme olnud seal nii vihmasajus kui ma ei mäletagi enam milles), aga mis see tuul ja külm rannarahvale ikka teeb. :) 

Ma ka õhtul saunas sain sooja uuesti naha vahele.

Kookidest siis - minu lemmik (minu enda tehtutest ikka, Marju hitti  läbi aegade ei löö miski) on siin.

Ühed sööjad tulid pärast retsepti küsima!

Kreeka- ja metspähklitega õunakook toorjuustukreemiga. 

Maitseb hea ja läheb järgmiseks päevaks veel paremaks.

Retsept on myrecipes.com'st aga muudetud kogustega, eriti mis puudutab suhkrukogust.

                                                                 (pilt by Vernanda)

Põhja jaoks läheb vaja:
2 dl metsa- ja kreeka pähkleid, röstituna (ma röstin ise, aga poest saab ka)
120 g sulatatud võid
2,5 dl suhkrut
2 suurt muna
1 tl vanilliekstrakti
4,5 dl jahu
2 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
8 keskmisest suuremat haput koogiõuna

Kreemiks on vaja:
2 dl pähkleid (sama teema mis põhja jaokski)
300 g toorjuustu
45 g toasooja võid
u 250 g tuhksuhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl vanilliekstrakti

Ilustamiseks soovi korral kreeka pähkleid nt 12 tükki.

Röstisin pähklid: 200C pöördõhku, paar minutit ahjuplaadil. Lasin tibake jahtuda ja puhastasin metspähklid.
Hakkisin pähklid (suurus sõltub sööja/küpsetaja maitsest).
Tükeldasin õunad pisikeseks.
Vahustasin või ja suhkru ja lisasin ükshaaval munad (edasi vahustades) ja siis vee lõpuks vanilliekstrakti. Segasin kokku kuivained ja lisasin võivahule. Segasin sisse õunad ja pähklipuru. Taigen peabki jääma üsna paks, peaaegu nagu küpsisetaigen.
Küpsetasin 160C pöördõhu juures 45 minutit (tikk peab puhtaks jääma).

Lasin koogil jahtuda.
Siis mikserdasin kokku kreemi ained, segasin sisse pähklid ja määrisin koogile.

Panin külmkappi järgmist päeva ootama.

Esimesel korral tehes unustasin soola panemata. Uskuge või mitte, aga see annab tunda!

Kikerhernemääre või -pasta või äkki isegi hummus?

Kuigi õunakoogikatsetused eelseisvaks õunakoogikohvikuks on täies hoos ja vähemalt kaks uut kooki, millega kohvikuses minna, on olemas, pöördun tagasi suveõhtute kaunitesse mälestusesse, kus veel sai ciabattat kikerhernemäärdega söödud ja kõrvale klaasikese või paar valget veini joodud ("Septembris ei joo" on mu selle kuu märksõna).
 Kas ta päris hummuseks kvalifitseerub, pole mul vähematki aimu. Selle kandi köögi reeglid ei ole mu tugevaim külg, arenguruumi jagub küllaga, kuid hetkel pole mul vähimatki ambitsiooni teha miskit autentsusele kvalifitseeruvat. Mulle lihtsalt hullult maitseb täpselt selline kikerhernemääre. Küüslaugu ja suitsupaprikapulbriga.

Vaja läheb:
 1 purk kikerherneid (võivad ka tavalised oad olla, mulle maitsevad need ka)
2 suurt!! küüslauguküünt
1/2 dl vett
1 tl tahhiinipastat
oliivõli 1 dl + natuke rohkem kui vaja
1 tl soola
poole sidruni mahl
suitsupaprikat peale riputamiseks.

Loputan kikerherned, panen blenderisse koos vee, natuke purustatud küüslauguga ja sidrunimahlaga. Blenderdan. Kui ühtlaseks hakkab minema pasta, niristan sisse oliivõli.
Kui on valmis, lisan tahhiini ja soola. Kraabin segu blenderist kaussi ja riputan peale suitsupaprika.

Nagu ülal öeldud, siis söön ciabattaga ja kõrvale joon veini. :)

Tutmanik alias sai fetaga

Kogu selle saialise juures võlus mind kõige rohkem tema nimi, mida iganes selle täpne tõlge Bulgaaria keelest ka ei oleks:) Ja muidugi võimalus ära kasutada kappi jäänud feta, mis muidu olekski söömata jäänud.
Tutmanik pole teab mis ülihea küpsetis (st ilmselt see retsept mis mulle näppu jäi, pole võib olla kõige parem, järgmine kord saab olla veel loomingulisem, näiteks paneks järgmine kord veel rohkem võid ja fetat),  aga karulaugupestole saiaks oli ta küll enam kui hea! (Nagu näha, sai tutmaniku tehtud nii kuu aega tagasi, kui veel karulaugupestot oli.
Aeg lendab ikka haigelt kiiresti, aga hullult palju on selle kuu jooksul ikka tehtud ka saadud, kuigi mitte köögis.)

Pildilt on natuke isegi näha neid keerdusid, mille vahele feta sai rullitud, lõigates ja murdes olid kihid kohe väga mõnusalt tunda, nendega oli hea purgist pestot kraapida:) Ma nagunii peaaegu et üksi söön seda, nii et vahet ei ole. Ja sellest pestost pole ka miskit erilist kirjutada, nagunii kõik praegu ainult sellest kirjutavad:)

Vaja läks:
20 g pärmi
1 tl suhkurt
1 tl soola
2 muna
2,5 dl käesooja vett
500 g jahu
200 g fetat (nelisada võiks isegi ka panna)
100 g sulatatud võid (võib ka rohkem panna)

Sulatasin pärmi käesoojas vees, lisasin suhkru ja 1 dl jahu. Eelkergitasin pool tundi.
Kloppisin munad lahti ning segasin munad eelkergitatud taignaga.
Järelejäänud jahu sisse segasin soola ning lisasin jahu taignasse, sõtkudes tainast, kuni sellest sai ilus pallike.
Kerkida ei laskund, rullisin taigna u 1 cm paksuseks nelinurgaks. Määrisin peale sulavõid ja murendasin peale veerandi fetakogusest. Voltisin kokku nagu ümbriku ja rullisin uuesti õhukeseks. Määrisin jälle peale sulavõid ja fetat ning voltisin kokku ja rullisin veel kord. Viimase korra ainult määrisin ja murendasin ja voltisin kokku.
Keerasin tagurpidi ja panin kerkima otse koogivormi (küpsetuspaberiga vooderdatud ja 28cm suurusesse). Lasin tunni kerkida.

Lõikasin kääridega peale lõhed ilusa mustriga ja määrsin munaga. Küpsetasin 150 C pöördõhus algul ainult alttuleva kuumusega 30 minutit ja seejärel veel 30 minutit nii alt-kui pealt tuleva kuumusega.

Lasin natuke jahtuda ja kui tutmanik oli leige, läks söömiseks.

Toorjuustukattega šokolaadibrownie

Mul polegi vist mõtet kirjutada kui hea asjaga tegemist on, sest siia jõuavadki ainult karmi kahe-kolme-nelja-(vahel ka suurema)-liikmelise žürii poolt aktsepti saanud retseptid. See konkreetne kook sai oma tuleristsed prl.Linnu rulliluuisuklubi üksikkavade võistluse heategevuslikus kohvikus. Hr.L, kes kohvikus müüja oli, ütles, et just selle koogi kohta tuldi tagasisidet andma, et see olevat ülihea:) Ja on ka.
PS! Need pruunid lärakad seal koogi peal on tegelikult väga kunstipärased rulliluuisud.

Retsept on pärit veebilehelt Joy of baking ja üsna retseptitruu (väikeste ümmardustega kogustes ja vähendet suhkruga).

Brownie'sse läks vaja:
115 g võid
115 g šokolaadi
200 g suhkrut
1 tl vanillipastat
2 suurt muna
65 g jahu
0,25 tl soola

Toorjuustukattesse läks vaja:
250 g toorjuustu
60 g suhkrut
0,5 tl vanillipastat
1 suur muna

Panin ahju 150C pöördõhule soojenema (tegelikult on 140C autoriretsepti järgi, aga mul kuidagi viimasel ajal on igale poole 5-10C juurde vaja panna, et valmis saaks enam-vähem arvestusliku ajaga, aga ahi vana ka juba).
Sulatasin šokolaaddi ja või, segasin sisse suhkru ja vanilli. Lisasin vispeldades munad, ükshaaval, vahepealt taignet sideldaks kloppides. Sõelusin sisse jahu ja soola ning segasin läbi.
Valasin 3/4 taignast küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (28 cm ümmargune kõlbaks ka, aga siis tuleb kook paksem, praegu jäi selline kokku maksimum 3 cm). Veerandi taignast jätsin pealejoonistamiseks.

Toorjuustu vahustasin miksriga natuke vahtu, lisasin suhkru, muna ja vanilli ja mikserdasin edasi ilusaks vahuks. Valasin õrnalt browniekihile ja lõpetuseks joonistasin peale allesjäänud brownietaignaga rulliluuiske:)

Küpsetasin 30 minutit.

Lasin täielikult jahutuda ja panin külmkappi järgmist päeva ootama. Külmkapikülmana on kergem lõigata.

Vahvlid, pr. Ida Savi ja masin aastast 1964.

Ilusat munadepüha jätku!
Reaalses elus olid munadepühad täitsa olemas ja laualgi üht-teist temaatilist, lihavõtte ajatut klassikat (aga mitte pashat seekord), mille retseptid siin nagunii juba talletatud on.

Meil on hoopis nädala-(või isegi kuu juba)-teemaks vahvlid.
Vahvlimaania algas onutütar A juures tehtud vahvlitest. Üldsegi mitte selle nõukaaegse masinaga tehtutest, vaid tavalistest kaasaegsetest, väga headest muidugi ka.
Aga jutt läks seal ka muidugi sinna vanade masinate nostaligaradadele. Tulime siis koju ja natukese aja pärast oli hr.Linnul masin ostetud osta.ee'st. Ja veel mõne aja pärast oli see masin ka meil kodus. Esimene tegu läks aiataha, masin polnud ammu töötanud. Teine ja kolmas tegu oli juba täitsa ok. Aga otsin jätkuvalt seda "oma lapsepõlve vahvlimaitset", kuigi kipun arvama, et ega seda ei saagi, sest kust sa seda nõukaaegset margariinigi enam saad. :) Aga see Ida Savi "Saiad, koogid, pirukad" pärit magusate vahvlite retsept oli täitsa juba peaaegu väga hea.

Vaja läks:
1 muna
50 g suhkrut
50 g võid
2,5 dl piima
125 g jahu
natuke soola

Vahustasin muna suhkruga heledaks vahuks, lisasin sulatatud või ja siis vaheldumisi piima ja jahu. Lasin seista umbes tunnikese.
Kõige paremad on kohe ära süües. Seistes kippusid natuke nätskeks minema, eriti see heledam osa vahvlist, sest nagu korralikule nõukaaegsele masinale kohane, ei küpseta ka minu isend ühtlaselt.

PS Prl. Linnu soovil tegime vahvleid ka Mesikäpa vahvlipulbrist ja need olid no ikka ülimalt kõrbedad ja õhulised, aga no kui maitse pole see, siis ainult krõbedus ei päästa.