Spaghetti alla Carbonara written by MarcO

Meie pere lemmik-carbonara (vähendatud kogustega teen kodus), retsept saab siinkohal tulevikutarbeks ilma pildita talletatud.
Retsepti ja näpunäited kirjutas ja edastas mulle üks meie sõber:

OK friends, here it is. Perhaps the best pasta dish out there. When we lived in Italy we ate this at least once a week. Yummy,quick and easy to make. Here's our recipe as we learned it from our local Italian friends:

Spaghetti alla Carbonara a'la MarcO
INGREDIENTS
1 pound pancetta, diced into 1/4-inch cubes (unsmoked bacon, or use smoked if you can't find unsmoked)
Sea salt and freshly ground black pepper
6 eggs, at room temperature (you can use less, but it's really worth trying it this way first)
1/2 cup heavy cream, at room temperature (some Italians don't use cream, ours did, but leave it out if you really want to)
1 1/4 cup freshly grated Parmesan (use real Parmigiano,freshly grated, not from a can or bag, it makes a bid difference)
1 pound dried spaghetti (buy pasta that has a rough surface, not the smooth kind. Sauce will stick to the rough surface better)
4 tablespoons chopped fresh parsley leaves (optional)

HOW TO
In a large pot, boil 6 quarts of salted boiling water (the water will be ready by the time you do the next steps). Heat a large saute pan, until hot. Add pancetta and saute until golden brown and crispy, about 5 minutes. Season with black pepper and remove pan from heat. In a medium bowl, lightly beat the eggs and cream. Season with salt and pepper. Stir in Parmesan, reserving 2 tablespoons for garnish.Add pasta to the boiling water and cook until al dente, about 8 to 10 minutes. do these next steps one after the other, nonstop:Drain pasta in a colander which is sitting in your serving bowl (this will preheat your serving bowl !!). Do not rinse with water; you want to retain the pasta's natural starches so that the sauce will stick.While the pasta is still hot, return it back to the pot. Add the browned pancetta and mix well. Add the cream mixture and coat the pasta completely. (tip-I add one tablespoon of the pasta cooking water at this time,it'll be creamier) It's important to work quickly while the pasta is still warm so that the cream mixture will cook, but not curdle. Add remaining Parmesan and chopped parsley.Place into your drained preheated serving bowl and serve immediately.
Bon Appetiteher are a couple of links to videos to show you how easy it is to make, with a couple of variations:http://www.youtube.com/watch?v=dH-oZMkdDm8 in English,but he forgot the pepper !http://www.youtube.com/watch?v=GmP9BkFoQto in Italian (he doesn't use the egg whites, I do with great results)There are many recipes for this,non of them wrong. Because it's so easy to make and very tasty you might be adding it to your family's list of favorites.

Šokolaadiga tiigrikeeks

Hommikul polnud mul küll veel vähematki plaani tiigrikeeksi teha, üldse polnud mul tänaseks mingeid plaane, pidin niisama vedelema, lugema, ühe elatishagi üle vaatama ja hagi tagamisest materjale otsima, saia tegema ja turule minema.
Neljapäeva hommikuti ma käin turul.
Juba eelmine nädal oli turul kevadet tunda.
Täna ei suutnud enam kiusatusele vastu panna.
Tõin koju väikeseid kurke, lihatomateid, salatit, värsket küüslauku jms. Eestimaisega küll kahjuks tegu veel pole. UusKongo salatid tulevad paari nädala pärast, kui nüüd natukene päikest paistaks.
Koju jõudes panin kurgid kohe marinaadi ja malasolnaja hooaeg sai avatud (eelmise aasta tilli ja mustsõstraga, küll on hea, et ma neid sügavkülma panin). Nüüd juba krõmpsutame :)

Lisaks värskehapukurgihooajale algas täna ka meie pere ametlik karulauguhooaeg. Turul tädid juba müüsid 10 kr punt ja esimene punt on meil juba otsas. Osa tegin karulaugu-toorjuustuks, teise osa karulaugu-tilli kartulipudruks, oigamapanevalt hea :)
Peale seda kõike ja raamatu lõpuni lugemist ja viimase tüki beseerulli ärasöömist (kuigi tahtsin paastupäeva teha:() tahtsin midagi küpsetada, et mitte tööle hakata :)
ToDoListis ootel palju asju. Kuigi see tiigrikeeksi mõte eriti isutama ei ajanud, mõtlesin, et teen ta ikkagi ära, saab listist välja.
Aga täitsa hea maitsega asi tuli välja, šokolaad on mõnusalt tuntav ja täiesti erinev kakaoga tiigrikeeksist. Ja ma sõin seda rohkem kui vaja oleks olnud :S
Retsept:
5,25 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl meresoola
175 g võid
2,5 dl suhkurt
4 muna
1 tl vanillisuhkurt
1,25 dl piima
120 g tumedat šokolaadi.

Segasin kuivained kokku. Mikserdasin või suhkruga vahule, lisasin ükshaaval vahustades munad. Segasin jahu vaheldumisi piimaga või-munasegusse.
Panin šokolaadi sulama. Jagasin taigna kaheks ning teise poole sisse segasin vedela šokolaadi. Keeksivormi võitasin ära. Taigna tõstsin vaheldumisi, malelauamustrina, supilusikate abiga, vormi ja tõmbasin 7-8 korda noaga läbi, et ruudud seguneksid.
Küpsetasin 145C pöördõhuga 1 tunni ja 25 minutit.

Hr Lind ei tahtnud algul küll proovida. Aga siis proovis, ilmselt pererahu huvides ja ka seetõttu, et ei suutnud tumeda šokolaadi kiusatusele vastu panna :) Kui ma õieti aru sain, siis talle ikkagi maitses:) Eks komplimentid on meestel ju loetud ja tänane päevanorm oli juba täidetud :)))

Tiramisujäätise kook

Nami-namis käib kooskokkamine, teemaga kohv toidus. Surfasin ringi ja otsisin retsepte. Algatuseks tegin tiramisut jäätisena. Retsept BBC GF-st. Plaanis järgmisena kukeseenekaste kohviga, eks näis kas süüakse ära :)

Külmutatud tiramisu maitses aga tõeliselt imeliselt hea!!! Ma ise siiras vaimustuses! Kiitsid ka külalised. Isegi minu lapsed sõid hea meelega (kuigi alkoholikogus on selles päris suur ja maitsest ka tunda, purju muidugi ei teinud kedagi. Loodan et keegi nüüd laste mürgitamise pärast mind sotsiaalametisse ei kaeba. Oma vabanduseks võin öelda, et muus osas nad söövad suht e-ainetevaba tervislikku hooajalist ja eelistatult kohalikku toitu:), salaja natuke rämpsutoitu ka oma taskuraha eest. Kõik nad on allergiavabad ja terved nagu purikad ptüiptüiptüi).

Retsept ise siin:
2 x 250g mascarponet
115g suhkurt

6 spl marsalat (minul seda kodus polnud ja asendasin šerriga:))
50g tumedat šokolaadiga, hakitult
1,5 dl vahukoort
5 spl värskelt jahvatatud kohvi
85g suhkurt
3 spl bräandit
300 g Savoiardi küpsiseid

Vahustasin mascarpone suhkruga, lisasin veini ja šokolaad. Segasin õrnalt kokku vahustatud rõõsa koorega. Tegin valmis kohvi (600 ml veega), maitsestasin suhkru ja brändiga.

Vooderdasin keeksivormi kilega.

Küpsised kastsin kohvist läbi ja vooderdasin vorm küpsistega.

Valasin pool mascarponevahust vormi, panin mõned küpsised peale, surusin natuke kokku seda kõike ja valasin ülejäänud vahu peale. Katsin küpsistega.

Kiletasin pealt ka kinni ja pistsin sügavkülma.

6 tunni pärast oli täiesti serveerimiskõlbulik!

Hispaaniateemaline pühapäevane sööming

Vend tuli komandeeringust Hispaaniast, tõi pimenton paprikat ja lomo iberico de bellota't. Jõudis ilusti viimaste töötavate lendudega koju. Õde siis just läks komandeeringusse Hispaaniasse. Pidi eile tagasi tulema, koos maitseainetega ja mõne hea-parema söögiasjaga. Meie pidime siis tegema talle vastuvõtuks tapas-laua.

Kuna söögikraam oli valmis ostetud, tuli laud teha ära ilma õeta (kes ilmselt veel nädalakse saab oodata kas siis Malagas või kuskil Saksamaal ja kellele täna anti Estravelist soovituseks puhata hotellis ja nautida kevadet :) Iseenesest ilus soovitus, aga Malagas lausvihm, vesi keldrites ja külm ja hotellituppa ju info kätte ei jookse ise :)). Eilseid toreda reisibüroo soovitusi ma ei hakka kirja panema, loomulikult on reisibüroo ülesanne ainult suurkliendilt raha vastu võtta ja praegune minu õe situatsioon liiga keeruline nende jaoks, sest see nõuab vähe rohkem kombineerimist ka maismaatranspordiga :))))

Aga lõunalauas oli lisaks perele ka onutütar koos oma kaaslasega;) Sõime ja jõime mitu tundi. Tore pühapäev!

Lauale sai seatud siis:

Seesamisuupisted (minu ja prl.A-le meeldisid väga)

Tšillised seened šerri ja küüslauguga (sellega olin kõige vähema rahul, šampinjonidega oleks parem olnud)

Hispaania kartuliomlett sibulaga e tortilja

Frititud kalmaarirõngad küüslaugumajoneesiga

Vürtsikad kanatiivad
Oliivileib
ŠerripirnidPortugali kreemikoogid e Pasteis de NataJoogiks valgest veinist Sangria :)
Lisaks oli veel näksimiseks oliive, cipolline'sid, melonit ja sinki otse Hispaaniast :)
Vol 2, nädal hiljem toimus uus katse, seekord tuhavangist vabanenud õega.
Veel üks pilt seesamisuupistetest:

 Seekord kukeseente asemel pruunid šampinjonid ja hoopis parem kohe!

Kukeseeneomlett

Kiire vahepostitus tänahommikusest imeheast seeneomletist! Retsept nami-namist.

Vaja läks:

6 muna

0,5 dl hapukoort (mul oli koor väga vedel ja see ilmselt aitas tulemusele kaasa, nii et keefir peaks ka sobima hästi)

kukeseeni u 2 dl

suitsupeekonit mõned viilud (võimalikult peeneks hakitult)

soola-pipart-rohelist sibulat

Prae seened ja peekoniribad.

Klopi munad, lisa hapukoor ja maitsesta soola-pipraga. Vala pannile ja küpseta omlett nagu Julia Child seda teeb ;)

Isand Linnu jaoks on selline omletivalmistamine muidugi tiba creepy, sest omlett jäävat seest ju toores niimoodi (hommikul ta ka küsis, et kas jäi tooreks vä :O ) Aga minu meelest üks õhulisemaid ja paremaid omlette.

Moositähekesed

Äraunustatud head asjad. Õigemini mina polnud neid enne teinud ja söönud. Kuidagi pole isutanud need ja pole ostnud ka. Eile tööl tehti, maitsesid nii hästi ja moosi kulus ka kenasti palju. Tegin õhtul kodus ka. Söödi ära kohe väga kiiresti ja kästi täna jälle teha. Rohkem polegi midagi öelda. Hakkan tegema. 500 g pärmilehttaignast jäi meie perele väheks. Täna teen ühe kilo taignaga. Ruudud lõikan võimalikult pisikesed ja peale mahub umbes pool teelusikatäit moosi.

Moosimuffinid

Ikka veel sahver moose täis. Õnneks tuli tööl jutuks ja nüüd saab mõned moosid sinna viidud, et siis üheskoos moositähekesi ja õunakamme teha :) Lehttaigna ja küpsetamise võtab üks vapper meespereesindaja enda peale :) Eks näis mis välja tuleb ;)

Aga pool purki moosi ja jogurtipurgi lõpu sain ära kasutatud muffinitaignas.

Vaja läks:

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

näpuotsaga soola

60 g võid

60 g suhkurt

1 muna

250 ml jogurtit (seekord oli mooniseemne-martsipanijogurt)

1 dl moosi (seekord õuna-vaarika-arooniamoosi)

Vahustasin toasooja või suhkruga ja lisasin edasi vahustades muna. Lisasin jogurti ja moosi ja vispeldasin ühtlaseks. Kuivained segasin omavahel. Sõelusin kuivained taignasse ja jagasin muffinivormide vahel ära.

Küpsetasin 190Cpöördõhu juures 20 minutit. Peale puistasin tuhksuhkurt.

Väga lihtsad ja täitsa maitsvad.

Saba vol 2

Seekord mul konkreetset retsepti ega algideed ei olnud. Turul oli lihtsalt nii ilusad sabatükid väljas :) Võtsin igale sööjale ühe sabatüki ja meestele veel kummagile ühe tüki lisaks. Vaatasin üle nami-namist kõik sabaroad ja tegin siis kodus saada olevatest vahenditest. Ja väga hea tuli.

Vaja läks:

1 kilo jagu sabatükke

5 porgandit

3 sibulat

küüslauk (terve)

2 dl kukeseeni

2 loorberilehte

2 tl adžikat (pigem küll maitse järgi, oleneb adžika kangusest, mul oli kange)

3 dl valget veini

4 dl loomalihapuljongit

soola, pipart, võid, õli ja jahu

Veeratasin sabatükid jahus ja praadisin oliivõli ja või segus igast küljest pruuniks. Panin ahjupotti. Praadisin proganditükid ja sibulatükid. Küüslaugu lõikasin keskelt pooleks ja praadisin ka seda veidi. Valasin valge veini pannile, kuumutasin seda mõne hetke kõrgel kuumusel, lisasin loorberi. Lisasin puljongi, kukeseened ja adžika. Adžikat panin nii palju, et kastme maitse oli üpriski terav (selline, et laste jaoks oleks juba liiga tugev, muretseda pole vaja lõpptulemus on tunduvalt mahedam). Kuumutasin seda u 5 minutit ning valasin sabale peale.

Hautasin saba ahjus 180 C pöördõhu juures 3 tundi.

Enne söömist pigistasin küüslaugupudru koortest välja, segasin veelkord läbi ja lasin umbes pool tundi seista ja taheneda.

Kõrvale serveerisin kartuliputru rohelise sibulaga.

Olevat hea maitsnud :) Keskmine Linnulaps tegi ka edusamme, seekord ta suutis isegi meiega ühe laua taga istuda (eelmine kord ta ei suutnud sellist õudust isegi mitte nähe laual :( )

Värske salat praetud juustuga

Juba nami-nami gruusia koolitusest saadik tahaks kõike gruusia-pärast teha. Aga kuidagi ei võta vedu, ikka igasugu muid toite tuleb vahele. Aga neljapäeval võtsin kätte ja tõin sulugunikera turult koju. Praadisin ühe portsu hr. Linnule lõunaks, kõrvale tiba rohelist ampsu ja basturma viile.

Siis tegin hatšapurit. Imehea.

Nüüd tahtis hr. Lind oma kreeka salatit, aga feta oli otsas. Tegin talle siis aseaine.

Rohelisele salatisegupõhjale lõikasin u 5 cm jupi kurki peenikesteks kangideks ja 5-6 kirsstomatit sektoriteks. Maitsestasin Maldoni meresoolahelvestega, oliivõli ja balsamicoga ning jahvatasin peale pipart.

Suluguniviilud kastsin jahust läbi ja praadisin kiirelt mõlemalt poolt kuldseks.

Soojad juustuviilud asetasin salatile.

Aga gruusiaõhtu teeme kindlasti lähitulevikus ära ja liibanoni mezze ka :)

Munadepühad või pigem küll rafting Amatal.

Väike pildimeenutus munadepühadest. Retsepte kirja panema ei hakka, kulitš oli väga hea maitsega, aga ei küpsenud korralikult läbi, järgmisel aastal proovin uuesti. Linnupesad olid lihtsalt armsad. Pašhat teen alati sellesama retsepti järgi, see mul vihikus kirjas. Munade värv oli liiga tume ja munakoored nii pehmed, et korralikku koksimismuna ei olnudki.

Üldse läks toidutegemise ja pühade ettevalmistuste tegemisega väga nutuseks, Amatale jõudis suurvesi kohale ja oli vaja minna.

Amata on Baltikumi ainuke nö mägijõgi, asub Lätis. Ühe abivalmis kohaliku sõnul on sellist jõge olnud 4 korda 1978. aastast siiamaani ja üks kord on olnud veel kõrgem vesi. Terve põlvkond on üles kasvanud ilma sellist Amatat nägemata/sõitmata. Seetõttu oli seal ka meeletul hulgal ullikesi sõitmas, kes ei teanud, mis neid ees ootab. Meie nende hulgas.

Eelmise aasta sõit oli meil megalahe ja ka väga ohtlik. Seekord oli ainult ohtlik :) Lahe muidugi ka, neile kes sõita said. Mina ei saanud. Peale esimest kilomeetrit sõitu (mis oli nagu sõit karusellil, kuid veel ei saanud aru, mis suunas see karusell töötab) tuli hr.Lind oma paadikesega minu juurde, et tunda huvi, kuidas mul ka läheb ja mis ma asjast arvan. Silmad särasid põnevusest ja ees ootavast katsumusest/elamusest meil mõlemal! Aga eemale ta minust enam ei saanud, kaks kõrvuti olevat paati ei allunud juhtimisele, aerud jäid paatide vahele kinni. Aeru oleksin vabaks saanud, kui oleks selle hr. Linnul üle pea tõmmanud, st talle aeruga vasta pead andnud ja ta veel märjaks ka pritsinud. Ei teagi, miks ma seda ei teinud (pererahu huvides vist :P), aga oma aeru ma kätte ei saanud. See tähendas aga seda, et vool viis meid vastu kaljuseina. Minu paat tegi plõks ja üks oks oligi paadi küljest sees. Kogu mu sõit. Õnneks on maailmas olemas abivalmis inimesi, tänu kellele ma sain väga vahva mitmetunnise giidiga matka Amata kallastel, koos korraliku väljaõppega, kuidas kuskil paati juhtida.

Ja kui ma tagantjärele mõtlen, et sõudsin tühjeneva paadiga, astusin lainete vahel tühjast paadist teise paati, sõitsin suurtel lainetel tühjaks läinud paat taga lohisemas, paadinöör ümber käe, ja siis veel sõitsin mitusada meetrit istudes/kõlkudes väikese kummipaadi paadilaual lahtiselt, kuskilt kinni hoida ei olnud ja ümberringi ülikiire vetevool ja kõrged lained :) Oli võimas küll. Ja pean vist õnne tänama, et paat katki läks, sest see mis ees ootas, oli veel võimsam, aga ma ei ole kindel, kas ma oleks sellega hakkama saanud.

Samas vanim Linnulaps ja hr Lind ja veel kolm meie sõpra tegid selle ära ja väga hästi!!! Kaks meie sõpra katkestas, üks vabatahtlikult ja teisel läks ka paat katki. Lätlaste pilte näeb siit.

See ilmselt selgitab, miks ei tulnud munadepühade laud selline, nagu ma juba mitu aega ette plaaninud olin:)

Minestrone di fagioli e orzo ehk maakeeli oa-kruubisupp

Asusin otsustavalt ToDoListi kallale. Tegutsemistahe hakkab vaikselt tagasi tulema.

Alustasin Itaalia Kulinaarsete luureretkede kokaraamatu järgi oa-kruubisupist ja magusaks tegin pähklitäidisega rugelach-küpsiseid (neist blogin hiljem, kui uuesti teen, hr.Lind ja vanem prl.Lind arvasid, et need on maailma parimad küpsised;))

Supp:

150 g kruupe (ma kasutasin tangu)

150 g punaseid ja valgeid ube (või borlotti ube)

3 loorberilehte

ribiliha (u 3 tk pehme kondiga ribi)

2 varselleri vart

2 porgandit

1 suur kartul

2 spl puljongipastat (Herbamare)

1 sibul

1 küüslaugu küüs

oliivõli paar spl

peterselli

suitsupeekonit u 100 g

Tangud ja oad panin juba varahommikul likku. Kui supikeetmiseks läks, panin kõigepealt oad 2 lt veega keema. Samal ajal pruunistasin pannil väiksemaks lõigatud ribitükid.

Lisasin lihatükid ja loorberi ubadele ning keetsin neid koos umbes tunni. Lisasin tangu ja keetsin veel 15 minutit. Lisasin pisikesteks tükkideks tükeldatud porgandi ja varsselleri.

Samal ajal praadisin pannil sibula oliivõlis pehmeks, lisasin küüslaugu ja peekoni.

Kui porgand oli enam vähem pehme, panin potti kartulikuubikud ja praetud peekoni-sibulasegu.

Keetsin kuni kartul oli pehme. Puistasin peale peterselli. Kui vaja oleks olnud, oleks siin nüüd täiendavalt maitsestanud soola-pipraga, aga ei olnud vaja.

Maitses väga hästi, selline tummine talvesupp. Originaalretsept oli vähe teistmoodi (nt oli kartuli-porganid kuubikud vaja lisada suht alguses ja siis keeta neid 1 tund, pildil igatahes olid terved kartulikuubikud, mitte pudru, nii et tegin ikkagi nii nagu ise õigeks pidasin).

Tugevalt sidrunimaitseline kohupiimakook meega

Viimaste kolme päeva tsirkus/liivakastimäng või krt teab mis meie mototuuritamiseklubis on mulle rohkem korda läinud ja mind tühjaks tõmmanud, kui ma arvasin. Täiskasvanud mehed nagu lasteaed(ütleks kohe midagi teravat munade olemasolu ja puudumise kohta). Lõpptulemusena läks klubist ära inimene, kellest mina ja hr. Lind kõige rohkem lugu pidasime. Ja nii mõnigi inimene veel on klubi vastu huvi kaotanud (kahjuks neist enamik meile kõige lähedasemad), sh ka mina ise.

Täna ei suutnud selle jama pärast süüagi korralikult teha, nii vürtsist toitu lihtsalt ei kannatanud süüa ka suurel tulepudrusõbral hr.Linnul.

Leivataignasse panin rukkijahu asemel odrajahu ja aru sain sellest alles siis, kui taigen tavapärase kogusega paksuks ei läinud :(

Ise vitsutasin terve päev maisikepikesi :O mida ma juba aastakümneid söönud pole. Ja nüüd mõtlen, et äkki blogimine aitab back in track'ile saada.

Üleeile, kui veel asi nii hull ei olnud, tegin kooki.

Kohupiimast. Retsept nami-namist, sealne oli mõeldud tegemiseks kodujuustuga ja sidrunikoorega. Ma tegin ricottast ja sidrunimahlast.

Vaja läks:

2 dl nisujahu

1 sl suhkrut

natuke soola

75 g võid

2 sl külma vett

Täidiseks:

250 g ricottat (või kodujuustu)

poole sidruni mahl

1 spl mett

4 spl suhkurt

2 muna

Katteks peale kaneeli ja mett.

Näppisin jahu, soola, suhkru ja või kokku, lisasin vee ja mätsisin kokku taignapalliks. Vajutasin taigna 18 cm vormi põhja ja külgedele ning panin külma (umbes tunnikeseks). Eelküpsetasin 175C juures 15 minutit.

Katteks segasin kõik ained ricottasse. Kallasin segu koogipõhjale ja küpsetasin 175C juures u 45 minutit (altkuumusel).

Jahtunud koogile niristasin peale mee ja riputasin kaneeli.

Kook ei olnud üldse magus! ja mis mulle eriti meeldis oli täidise värske sidrunimaitse. Itaalias söödud sidruni-gelato tuli meelde ;)

Kalasupp, vürtsikas, valgest kalast

Veel üks kalasupp nami-nami kooskokkamise raames. Tahaks vaheldust ja uusi maitseid. Lappasin läbi kokaraamatud ja surfasin arvutis. Kammisin tastespottingut. Ideid on mustmiljon. Aga mul endale antud lubadus, et poodi ei lähe enne, kui kodust on kiiresti riknevad toidukaubad kasutatud. Ja leidsin lihtsa ja kodus olemasolevate vahenditega tehtava supi.

Retsepti algautor in Giada di Laurentiis. Tuleb häbiga tunnistada, et pole temast midagi varem kuulnud, jõuad sa siis kõiki teada:) Küll aga on nii mõnigi tema vanaema näitlejatöö ja vanaisa film mulle kustumatuid mälestusi jätnud (eriti Magamistoa aken;) ja peale filmi pimedas sõbrannaga kojuminek, mis kujunes lõpuks kojujooksuks ja hilisemaks ühe naabripoisi irvitamiseks meie üle :D).
Aga kalasupp on aus, maitsev ja itaalialik.

Supiks läks vaja:
Oliivõli
1 suur sibul
5 küüslauguküünt
5 porgandit
200 ml valget kuiva veini
1 purk purustatud tomateid
0,5 tl tšillihelbeid (panin 0,5 tl teravat paprikapulbrit ja mõned helbed tšillit)
0,5 kilo valge kala fileed (pangafileed kasutasin)
meresoola, pipart ja peterselli
Kuumutasin vokipannil õli ja panin sibulaviilud u 10 minutiks hauduma. Lisasin porgandi ja küüslaugu ning hautasin veel u 10 minutit, kuni sibulad hakkasid karamelliseeruma. Keerasin kuumust suuremaks ja lisasin valge veini. Keetsin niikaua, kuni vein oli peaaegu arustunud. Lisasin tomatid, paprika, soola ja vett (u 1 klaasi). Lasin keema ja hautasin u 20 minutit, kuni porgand oli peaaegu pehme (pigem kergelt krõmpsuv, sest pehme porgand ei ole nii hea, minu meelest). Tükeldasin kala kuubikuteks sellised 3*3 cm. Lisasin kala ja keetsin kuni kalakuubikud olid valmis. Raputasin peale peterselli.
Kõrvale küpsetasin oliivi-päikesekuivatatud tomatite muffineid (kuigi Giada soovitab ciabatta-tüüpi leiba) ja joogiks oli supis kasutatud Itaalia valge veini ülejääk ning magusaks maasika-rabarbri crumble vahukoorega :D No kurjam küll, mitte ei suuda paastust kinni pidada :(((

Iiri soodaleib

Homme on St Patricku päev. Mitte et ma seda tähistaks. Iiri rahvusroogi meie laual kahjuks selle päeva auks ei näe, rohelisi riideid ka selga ei pane, kui siis ainult pisimale Linnulapsele.

Liiga hilja tuli meelde, et selline vahva tähtpäev on. Eriti hea päev pidavat see abiellumiseks olema :P

Aga soodaleiba tahtsin uuesti teha küll. Surfasin retsepte siit ja sealt ja siis tuli meelde, et eelmisel aastal lubasin endale, et teen leiva oma vana kokaraamatu retsepti järgi.

Isand Lind pidi homseks paar Guinessi ka tooma, ega mulle ju Guiness eriti maitse, aga teen endale äkki hoopis Black Velvetit. Vaatame veel.

Leib on pärit siis sellest kokaraamatust, on teine mitukümmend aastat vana ja otse Iirimaalt.

Vaja läks
350 g jahu (panin 100 g kaerajahu ja 250 g tavalist nisujahu
0,5 tl soodat
0,5 tl sidrunihapet (viinakivi on tegelikult vaja, aga seda mul küll pole kuskilt võtta, mäletan kuskilt ajaloost, et sidrunihape aitab ka)
0,5 tl soola
300 ml keefiri
Segasin kuivained kokku ja sõelusin kaks korda läbi. Segasin keefiriga. (Lapsepõlvest mäletan tädi Laine õpetust, et kui taignas on keefir või hapukoor, tuleb sooda lisada sellesse ja viimasena kokku segada muu taignaga. Arvan, et see on täitsa tõsilugu, tädi Laine teab, mida ta räägib. Aga täna veel igaks juhuks ei katsetanud). Vormisin pätsi ja tegin peale risti (see hästi oluline, kuna: The mark of cross on the cake is said to have been the Sign of Cross and was to bring the blessing of Father, Son and Holy Spirit onto the bread so that none would be wasted).
Küpsetasin 230C juures 20 minutit ja siis 200 juures veel 20 minutit.
Leib tuli hea. Õhuline ja väga krõbeda koorikuga! Mõnus keefirine maitse lisaks. Ja maru lihtne teha ka!

PS Pildil oleva orhideeõievarre murdis väike Linnulaps kogemata ära :(( Nutt tahtis peale tulla, see orhidee oli just õitsema läinud ja kahe õievarrega :((( Nüüd siis õitseb ühe varrega edasi :(((((

Koorene kalasupp

Nami-nami kooskokkamise teemaks kalasupid. Meie perre see teema hästi sobib, sööme kalasuppi suht tihti, iga kord kui lõhe ostame, siis saab suppi ka tehtud. Klassikalist, ikka supikogust puljong ja sibulat ja küüslauku ja tilli ja pipart, kartulit ja porgandit ka. Punast kalasuppi olen teinud, seegi maitseb rahvale. Angerjasuppi saab suviti tehtud.
Kõik sellised klassikalised, ilma retseptita variandid.
Nüüd siis vaatasin uute retseptide järgi.
Koorene kalasupp sai tänaseks välja valitud.
Vaja läks:
1 lt vett
8 tera vürtspipart
2 loorberilehte
2 sibulat
6 kartulit
lõhefileed, pangafileed ja krevette, kokku umbes kilojagu kala
soola
1 dl tilli
2 dl 10% rõõska koort

Ajasin vee keema, lisasin vürtspipra, loorberilehed ja sibula ning keetsin u 5 minutit. Lisasin kartulikuubikud ning keetsin, kuni kartul oli pehme. Siis läksid potti kalatükid ja keetsin paar minutit. Maitsestasin soolaga. Lõpetuseks valasin potti rõõsa koore ja tilli.
Lasin keema ja supp oligi valmis. Pere kiitis heaks, sõid KÕIK lapsed ja mees ka. Mulle ka muidugi maitses.

Mozzarellasalat Jamie ainetel

Idee pärit Cook with Jamie raamatust.

Teinud olen nüüdseks juba kolm korda ja erinevate puuviljadega. Meeldib kõigile!

Kahele sööjale läheb vaja:

1 pall mozzarellat

4 viilu toorsuitsupeekonit vm toorsuitsusinki v specki vms

2 peotäit salatit, sh rukolat

valget redist

1 poolik kompotivirsik v neli viilu apelsini

parmesani

soolahelbeid ja pipart

balsamicot

pestot

Tõmbasin mozzarellapallikese pooleks, kumbki pool eraldi taldrikule. Piserdasin balsamicoga üle. Salatikimbud ja rediseribad piserdasin ka balsamicoga veidi üle, soolahelbeid ja pipart ka peale ja keerasin singi sisse ja panin mozarella peale. Kõrvale puuviljad, taldrikuäärtele pestotäpid ja parmesanikillud kõige peale.

Pildil on mozzarellapallipool kuhja all peidus :)

Maapähklivõi küpsised

Ma ei söö arahhiise. Kohe üldse ei talu nende maitset ja peanut butter'it ma vabatahtlikult ei söö. Alguse sai see mul lapsepõlvest, kui kohalikku kaubandusvõrku ilmusid müügile arahhiisid. Need olid niiiiiiiiii head ja ma sõin ja sõin ja sõin, kuni jäin neist haigeks, kohe mitmeks päevaks. Siiani on nii, et kui ma kogemata mõne arahhiisi ära söön, siis veel järgmine päev tahab ta uuesti tagasi tulla.

Aga mu pereliikmetele arahhiisid meeldivad ja peanut butter ka. Vanim laps, kõrgelt koolitatud kosmopoliit ;) lausa armastab peanutbutterjellytoast'e ja ilmselt armastab ta selle sõna kõla ka, sest ta väsimatult laulab neid tehes, et it's peanut butter jelly time.

Teen neile siis vahest rõõmu ja ostan maapähklivõid. Aga kohe sügelema ajab see purk mind seal kapis, no ei meeldi mulle ta olemasolu ja varahommikused arahhiisilõhnad. Seekord otsisin ideid, et sellest purgist lahti saada ja leidsin küpsiseretsepti tastespottingu kaudu (olen süüdi, ei kirjutanud blogi autorit üles, ameerika blogi oli (vist)).

Imelihtsad. Maitsvad (ma ka proovisin).

Preili Lind nr 1 soovitas lahkelt mul see retsept ära blogida, sest see olevat ainuke, mis blogimist väärt on :DDDDDD Lapse suust pead ju tõde kuulda saama :) Seevastu prl Lind nr 2 sõi pealt ära ainult šokolaadi ja küpsised andis lahkelt teistele.
Vaja läks
240 ml maapähklivõid
120 ml demerera suhkurt
1 muna


Segasin kõik ained kokku, vormisin pallikesed, mille surusin kahvliga lapikuks ja mustriliseks ning küpsetasin 160C pöördõhuga 20 minutit (järgmine kord võiks mõni minut veel kauem küpseda).

Jahutasin plaadil 5 minutit ja siis restile jahtuma. Hiljem pritsisin peale šokolaadi.

Õuna-toorjuustu(hapukoore)muffinid

Ikka aeg ajalt seisan silmitsi mõttega, et mis ma nende mooside ja kompottidega kõigega teen, mis ma suvel kokku vaaritasin. Külmutatud kraamiga on isegi hästi läinud sel aastal, sügavkülm hakkab juba tühjaks saama (välja arvatud kukeseened, poleks vist iial arvanud, et seda ütlen, aga mul on tõesti kukeseene maitsest kõrini, vähemalt selleks aastaks ja seeni veel üksjagu alles). Sama aeglastelt kui kukeseeened, vähenevad sahvrist keedumoosid.

Võtsin ette äkkrünnaku riiulite tühjendamiseks ja deviisiks on: kõik moosid muffinitesse ja kookidesse, tarretistesse ja pirukatesse ja kuhu iganes veel!!!

Otsisin uusi ideid õunamoosi ärakasutamiseks. Leidsin nami-namist õuna-toorjuustumuffinite retsepti, kuhu oli vaja küll lisada püreestatud õunu, aga asendasin selle sujuvalt oma kardemonise õunamoosiga. Kaks purki õunamoosi juba otsas :D

Vaja läks:

3 muna

1,5 dl suhkrut

100 g maitsestamata toorjuustu (hapukoorega asendus sobis ka väga hästi ja jäi sama hõrk, kui toorjuustuga)

100 g kardemoniga õunamoosi

50 g sulatatud võid

3 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkurt

0,5 tl kardemoni

1 tl kaneeli

Vahustasin munad suhkruga kohevaks, lisasin vaheldumisi õunamoosiga segatud toorjuustu, sulavõi ning omavahel segatud kuivained (kuivained sõelusin sisse).

Küpsetasin 200C pöördõhus u 20 minutit, kuni tikk puhtaks jäi.

Mõnusad muffinid on, krõbedamat sorti koorikuga ja väga kerge, biskviidise sisuga.

Juustumuffinid

Idee on pärist PioneerWomani blogist, mulle nii meeldib tema jutustamisstiil ja retseptid/pildid ka ning tema BlackHeels to TractorWheels vajutas minu romantikanupu ikka täiega põhja :))

Poole muffiniteo ajal hakkasin kahtlema, et kuna peale soola/suhkru seal maitseaineid ei ole ja ma plaanisin teha neid Maasdammeri juustust, siis kas ikka väga lahja maitsega nad ei jää. Lisasin mehemoodi basiilikut ja tüümiani.
Väga hea amps, kuigi.... peaks ikka väiksemate aukudega muffinipanni ka ära ostma, siin oleks veini kõrvale just väiksed ampsud olnud tiba asjakohasemad.

Vaja läks:
3,5 dl jahu
1,5 spl suhkurt
1 spl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
7 dl riivitud juustu
2,5 dl piima
1 muna
0,6 dl sulatatud võid
Maitseaineid - nt basiilik, tüümian vpm
Segasin kokku kuivained ja juustu. Teises kausis segasin kokku muna, piima ja või. Siis segasin mõlemad kokku ja jagasin muffinivormidesse (12 tk tuleb sellest kogusest) ning küpsetasin 170C pöördõhus 25 minutit.

Sõbrapäevaks Red Velvet Cake

Ootasin ikka pilte oma fotokast. Sõbrapäevast juba tükk aega möödas, aga kook on seda väärt, et retsept talletada. Äkki vanima Linnulapse tulevased pruudid tahavad teada poisi lemmikkoogi retsepti :D

Koogi juurde - tegemist Ameerika klassikaga, edasiarendusega Devil' Food Cake'st. Ma ei olnud neist kummastki miskit enne kuulnud. Nimi on 'Devil's Food Cake' sellepärast, et "it is supposedly so rich and delicious that it must, to a moralist, be somewhat sinful." Teatud mööndusega võin tõdeda, et vastab tõele küll, eriti kihiliste tortide kategoorias.Retsept on võetud Joy of Bakingust.
Originaalis peaks olema pruunid kihid kärtspunased, minu dr.Oetkeri punane värv seda ära igatahes ei värvinud, samuti teisel katsel lisatud peedivärv.

Koogiks oli vaja:

250 g jahu

1/2 tl soola

2 spl kakaod

115 g võid

300 g suhkurt

2 muna

1 tl vanillisuhkurt

240 ml hapupiima (ajasin piima hapuks, lisades sellesse poole sidruni mahla, selline oli õpetus JoB-s)

2 spl punast toiduvärvi

1 tl valge veini äädikat

1 tl soodat

Segasin kokku kuivained (va sooda). Hapupiima lisasin toiduvärv. Vahustasin või ja suhkur, lisasin ükshaaval, vahustades munad. Või-munavahtu segasin vaheldumisi hapupiima ja kuivained.

Viimasena segasin kokku äädika ja sooda ning lisasin kiiresti taignasse. Taigna valasin ahjuplaadile ja küpsetasin 175C juures umbes 10 minutit.

Jahutasin täielikult koogi maha, lõikasin neljaks, mässisin toidukilesse ja panin külmkappi. JoB arvates on siis lihtsam täidist koogile määrida.

Täidis:

200 g toorjuustu

200 g mascarponet

3,5 dl rõõska koort

115 g tuhksuhkurt

1 tl vanillisuhkurt

Vahustasin vahukoore. lisasin suhkrud ja segasin kokku juustudega.

Iga kihi vahele määrisin täidise. Peale ja äärtesse ka ning kaunistasin kookoshelvestega.

Lasin seista järgmise päevani.

Kook tuli kõrge. Kolme kihiga oleks vast isegi vähe standartsest tordikõrgusest kõrgem.

Selleks et kihid punaseks saada, on vaja ilmselt kärtspunast toiduvärvi, minul kodus olev pigem peedipunane ja see ei toimi.

Vahet aga pole. Ongi tervislikum :)