teisipäev, 29. märts 2011

Kammkarbid vol 2

Jälle oli käes see suurpäev, kui armas H. andis teada suurepärasest võimalusest saada värskeid kammkarpe.
Võtsin kohe esimese hooga neli kilo ja siis pärast kõik allesjäänud karbid ka.:) Natuke jagasin värsket saaki ka Zooziga, kes võttis seepeale ikka päris suurelt katsetamise ette. Zoozi on lihtsalt supertubli.


Me võtsime vähe lihtsamalt ette. Hr.Lind arvas, et tema erilisi uusi katsetusi ei tahaks, vaid sööks lihtsalt nõrkemiseni seda tavalist, aga ülihead juustuviiluga varianti. :) Mis seal salata, mulle maitseb see ka väga. Ja see pidavat olema kõige tavalisem variant kuidas karbipüüdjad ise karpe söövad. Nii et enamus karpe sai tehtud Häli retsepti ja õpetuse järgi. Mulle meenutab selline karpide söömine suvist vähkide püüdmist-keetmist-söömist Saaremaal. :D


Printisin küll välja paar retspeti GoodFoodist, kuid lõpuks ikkagi loobusin neist, kuidagi ei raatsinud saiapuru ja küüslauguga hõrku maiuspala "rikkuma" hakata :P. Sõelale jäi teise variandina ainult Juci blogist pärit Aasia-pärane retsept. 

Karpide avamine ja puhastamine (nagu kõikide muude kalade rookimine) on meie majas meeste töö. Nagu pildilt näha, antakse oskusi edasi isalt pojale. :D

Nagu öeldud, mõned karbimusklid ja korallid (oranž emaspool karbis) tegin ka Aasia-pärase soja-sidrunikastmega (Sibyl Kapoori retsept, Juci blogi).



Vaja läks:
umbes 10 musklit ja koralli
2 spl extra virgin oliivõli
3 spl sojakastet
1 spl mett
1 sidruni koor
poole sidruni mahl
1 spl seesamiseemne õli
1 väike tšilli (kuna meie tšilli ei olnud üldse tugeva maitsega, siis panin terve kauna, kuid teravamat võiks vast vähem panna).

Panin kastrulisse mee, sojakastme ja tšilli ning kuumutasin, kuni mesi oli sulanud. Lisasin sidrunikoore ja mahla ning seesamiseemne õli.
Lõikasin musklid pooleks (korallid jätsin terveks). Määrisin oliivõliga. Praadisin kuumal pannil mõlemalt poolt umbes umbes 1 minuti.
Panin serveerimiskaussi ja valasin kastmega üle.

Karpe loputasime alla Mionetto proseccodega. 
Viimastegi kastmeriismete kättesaamiseks oli abiks värkse ciabatta. 

Mis ma muud lõpetuseks oskan öelda kui et aitäh Häli ja ma loodan isekalt, et see ei jääks viimaseks korraks, kui sa karpe tood. ;)

3 kommentaari:

Zoozi ütles ...

Kirsike, suur aitäh Sulle :)))
Kuna sõin kammkarpe esimest korda, siis jah läksin aplaks, tahtsin kohe igate moodi proovida. Aga tunnistan, et Sinu variant juustuga oli kõige parem, seda nii minu arvates kui ka mehe. Kõige lahjemaks jäi meil aga Imre Kose variant Namist.
Ning ma ka loodan, et see pole viimane kord,kui Sa minuga karpe jagad ;)

vahterliina ütles ...

ilmselt on see ilmselge, aga ma igaks juhuks panen ikka kirja ka, et kui teinekord on neid karpe nö "üle", siis ma oleks ka käsi. noh et kui on valida prükkisaatmise ja äraandmise vahel, noh;)

Kirsike ütles ...

Pean meeles, Vernanda :))))) Ülejääke ikka kipub vahest jääma, aga pigem valmistehtult kui toorelt :)))
Algul on ju isu nii suur, et mõtled et kindlasti sööd kümme karpi korraga ära, aga peale neljandat on kõht ikka jube täis. :D