Häid pühi! Jõululaud 2009

Ülemisel pildil inglise keeks kaetud martsipaniga ja glögivaabaga.

Meie külmlaud:

• verivorstituuletaskud (blogin kindlasti kunagi!)
• marineeritud angerjas (tänud armsale vennanaisele, kes mulle suvel angerjat saatis ja armsale mehele, kes Saaremaale jäi minu vennale appi ning seetõttu tuli mul esimest korda elus angerjat ise marineerida. Tänud muidugi emale ka, kes pidi online's telefoni otsas rippuma ja õpetama, sest ma kartsin niiväga kallist kraami untsu keerata :) Välja tuli VÄGA hea! NB! Hr Lind, kui sa seda loed ja see tekitab sul teatud mõtteid, siis tea, et kala rookima ma ise ei hakka sellegipoolest!!! See ja liha grillimine grillil, on ainukesed KINDLALT meestetööd meie majas :D :D)
• sült seakoodist, minu elu parimini õnnestunud sült!
• marineeritud puravikud (tavalises, klassikalises marinaadis)
• kahte sorti iseküpsetatud leiba, seemneleib ja jõhvika-kirsi-pähklileib,

Soe toit:

• seapraad, hõõrutud sisse soola ja pipraga, topitud täis aprikooside ja ploomidega
• õlles hautatud hapukapsas
• keedukartul ja küüslaugune praeleeme kaste.

Magusalaud:

• Stollen (Kiilikese blogist Dresdeni stollen, väga huvitav)
• Inglise keeks
• Magusad-vürtsised mandlid (retsept minu retseptivihikus)
• Ohjeldamatult komme-mandariine-pähkleid-mandleid

Joogiks (lisaks veinile ja jõuluporterile)

• isetehtud glögi, superhea (teen maitse järgi põhja õunamahlast ja arooniasiirupist, keedan SantaMaria glögimaitseainega (1 pakk) kümmekond minutit ja siis lasin seista vähealt tunni. Kurnasin pudelisse. Pärast soojendasin kõigepealt lastele ja siis panin tugevad sortsud šerrit sisse ja soojendasin endale.)

Ilusat jõuluaega!

Tuulerõngas (paris-brest)

Tuulerõngas selle retsepti järgi, mida nüd kirjutama hakkan, on väga maitsev! Tegin seda juba tükk aega tagasi Nami-nami kooskokkamise käigus. Kirja ei pannud, sest kuigi maitse rõngal oli väga hea, siis kaubanduslik välimus jättis soovida. Plaanisin uuesti teha ja siis kirja panna.

Nüüd aga naeratas mulle õnn ja ma sain kooskokkamise-kingituseks suure ja uhke kokaraamatu ja tundub tore tuulerõngajutt kohe kirja panna.

Retsept on päris raamatust nimega Little taste of France.

Keedutaigen on nende põhiretsepti järgi:

150 g võid

220 g jahu (sõelutud kaks korda)

natuke soola

7 muna

1 spl suhkrut

määrimiseks muna ja pealeriputamiseks mandleid ja tuhksuhkurt.

Sulatasin või 375 ml vees ja ajasin keema, lisasin korraga kõik jahu ja keetsin ning mikserdasin, kuni moodustus ilus läikiv pall, mis löi poti küljest lahti.

Lasin sel pallil mõni minut jahtuda ning seejärel lisasin munad, ükshaaval ja peale iga muna mikserdasin taigna siledaks.

Viimasena lisasin suhkru.

Taigna panin külmkappi 2 päevaks seisma! (mitte kuskil mujal ei ole ma sellist asja kohanud, et keedutaigen enne seisma peaks?)

Tuulerõnga täidiseks sai keedukreem:

6 munakollast

125 g suhkrut

30 g maisitärklist

10 g jahu

560 ml piima

1 vanillikaun

15 g võid

Mikserdasin munakollased ja pool suhkurt ilusaks heledaks vahuks ja segasin sisse maisijahu ja jahu. Piima, vanillikauna ja ülejäänud suhkru panin potti ja lasin vaikselt kuumeneda, enne keemahakkamist lisasin aeglase, peenikese joana munakollasevaht, ise vispeldasin katkematult. Kuumutasin segu 2 minutit pidevalt vispeldades nign lisasin või. Valasin kreemi puhtasse kaussi, panin kile peale ja külmkappi 2 päevaks seisma! (Jälle! ei oskagi midagi arvata, raamat käsib nii.)

Pralinee:

90 g suhkrut

90 g mandlilaaste

Keetisn suhkru 125 ml veega tumekuldseks siirupiks. Kiiresti lisasin mandlilaastud, segasin ja valasin segu küpsetuspaberile. Lasin täielikult jahtuda. Siis purustasin peenikeseks ja lisasin keedukreemile.

Rõnga küpsetamiseks kõigepealt joonistasin küpsetuspaberile 20 cm läbimõõduga rõnga ja kondiitripritsiga pritsisin rõngale taigna, teise rõnga pritsisin sissepoole ja edasi nende peale, kuni taigen otsa sai. Määrisin rõnga pealt munaga ja riputasin peale mandlilaaste.

Ahi oli soojendatud 200C peale, küpsetasin rõngast kõigepealt 25 minuti, siis alandasin kuumuse 180C-le ja küpsetasin veel 25 minutit. Võtsin rõnga kohe!!! ahjust välja, panin restile ja lõikasin kohe rõnga lahti/pooleks. Retsepti järgi tuli küpsemata taigen rõnga seest välja kaapida, aga minu rõngas seda eriti ei olnudki.

Kui rõngas oli jahtunud, täitsin pralinee-keedukreemiga, panin kaane peale ja riputasin tuhksuhkruga üle.

Väga mõnus magus suutäis :D

Šokolaadiküpsised

Minu köögi Küpsise-eri on praegu käimas, proovisin erinevaid retsepte, et jõulukingitusteks ja lasteaeda ja noortekasse jõulukohvikusse saaks põnevaid ja samas ka maitsvaid küpsiseid saata.
Praegu panen kirja chocolate chips cookies'te retsepti, hiljem blogin veel ka odrahelveste ja kaerahelbepätsikeste retsetpid, aga neid tahan enne uuesti teha!

Šokolaadiküpsiste retsepte oli ju mustmiljon ja alustuseks proovisin nami-nami Pille toidublogis olevat retsepti, kus tainast oli 36 tundi vaja külmkapis hoida. Tegin prooviks pool kogust (ehhee - soola panin täiskoguse kogemata ja maitse oli huvitav, aga üldse mitte halb! kui originaalretseptis oli vaja küpsistele raputada Maldoni soolahelbeid, siis need jätsin ära) ja päris mitu plaaditäit sai sellest teha. Nüüdseks olen sama retsepti juba mitu korda teinud ja teisi retsetpe pole proovima hakanudki (kusjuures soola panen ikkagi tiba rohkem ja soolahelbeid kõigile küpsistele ei pane). Mõnusalt suured ja rammusad küpsised!

Vaja läks:
240 g jahu
0,5 tl soodat
0,75 tl küpsetuspulbrit
140 g võid
100g tumedat muscovadot või fariinsuhkrut
150 g tavalist suhkrut
1 muna (suur)
1 tl vanillisuhkrut
250 g tumedat šokolaadi

Segasin kuivained omavahel ja vahustasin või suhkrutega mõnusaks vahuks. Lisasin muna ja segasin ühtlaseks, seejärel lisasin kuivainesegu ja tükeldatud šokolaadi. Sõtkusin kokku ilusa taignapalli ja panin selle külmkappi ootele 36 tunniks.
Soojendasin ahju 155 kraadini (pöördõhk) ja küpsetasin küpsiseid 18 minutit.


Küpsised on suured, plaadile mahtus 6 küpsist, aga mõned plaaditäied olen teinud ka 9 küpsisega, siis olen veidi küpsetusaega lühendanud.
Linnulastele maitsevad ja mis väga oluline - minu väga austatud õde, kes on ise väga hea ja asjatundlik kokkaja, kiitis need heaks, kui mõnusa teekõrvase ampsu :D

Sealihalõigud ananassikatte all

Aeg maru kiire, tehtud on palju ja erinevat, "Head isu" kokaraamatust sai kuidagi palju retsepte minu ToDoListi.
Alustasin sealt pastaga, mille nimi oli Mälestusi Itaaliast (krevetipasta) ja seejärel tegin läätse pajarooga seentega.
Mõlemad olid väga head, maitsesid kõigile, aga teen teinekord veel ja siis kirjutan, võib olla.
Mainimist vääriks ka punase sibula marmelaad (Pereköögi vihikust, kuigi koguseid sai kõvasti muudetud), mulle väga-väga maitseb, teistele aga mitte. Eks ma siis üksi söön seda jõuluprae kõrvale või juustuga, ma jällegi ei suuda süüa pohlamoosi soolase toiduga koos, rääkimata sellest, et marineeritud kõrvitsa salatit ma ei ole elu sees söönud ega kavatse seda teha ka edaspidi (mitte et ma kõrvitsat ei armastaks, kuid never-ever marineerituna).
Porgandi-päevalilleseemne sai oli hea.
Stollenitest kirjutan peale jõule, kui on selge, mis välja tuli (igatahes BBC GF retsepti järgi tehtut ma enam küll ei korda, ei midagi erilist ja säilitamiseks ei kõlba) jne jne.

Alustan soolasest toidust, sealihaviiludest ananassikatte all.
Idee tuli Oma Maitsest, mida natuke sai kohendatud. Tegin värske ananassiga ja mahlaks kasutasin ebaküdooniasiirupit, osa maitseaineid jätsin ära ja osa asendasin nendega, mis tundusid ka sobivat ja olid ka kapis olemas.

Vaja läks:
4-5 viilu seakarbonaadi
samapalju ananassiviile
1 dl ebaküdooniasiirupit (veega veidi lahjendatult)
2 spl demerera suhkrut
1 spl sojakastet
1 spl tomatipüreed
1 tl tšillipastat
soola ja pipart

Maitsestasin lihalõigud soola ja pipraga ning praadisin mõlemalt poolt maksimum 5 minutit.
Tõstsin liha korraks kõrvale ja panin ananassirõngad pannile pruunistuma.
Segasin omavahel kokku suhkru, siirupi, sojakastme, tomatipüree ja tšillipasta.
Valasin segu pannile ja hautasin kastet natuke aega koos liha ja ananassiviiludega, kuni kaste oli muutunud natuke paksemaks.
Sättisin ananassirõngad ilusti lihaviiludele, peale raputasin peterselli. Kõrvale ikka kartul :S No viimane nädal oleme vähemalt erinevaid pastasid saanud teha, aga seda päeva vist minu silmad ei näe, et isand Lind prae kõrvale hea meelega riisi tõstab :D

Inglise puuviljakeeks

Proovisin erinevaid puuviljakeekside retsepte, mida jõuludeks teha. Rohkem enam proovida ei viitsi sel aastal, kingitusteks ja endale saab tehtud inglise puuviljakeeks selle retsepti järgi:

250 g võid

2,5 dl suhkrut

4 muna

2 tl küpsetuspulbrit

5 dl nisujahu

5 sl konjakit

1 l kuivatatud hakitud puuvilju ning purustatud mandleid ja pähkleid

Tükeldasin kuivatatud puuviljad väiksemaks ning valasin peale konjaki. Lasin maitsestuda (vähemalt paar tundi, kuni üleöö).

Vahustasin pehme või suhkruga heledaks vahuks ja lisasin ükshaaval munad. Lisasin vahtu jahuga segatud puuviljad ja pähklid.

Küpsetasin 175C ilma pöördõhuta ahjus umbes tund aega.

Sellest kogusest sain kaks 25 cm keeksivormitäit keeksi.

Peale jahtumist mässisin keeksid fooliumisse ja panin sahvrisse. Enne nädalat ei hakanud proovimagi. Vahepeal käin ja pintseldan keekse vähekese brändiga.

Enne söömist/kinkimist katsin keeksi pealt martsipaniga ja valasin üle sidrunivaabaga. Teisele keeksile tegin sidrunivaaba asemel peale glögivaaba.

Aasta 2010 jõul. Keeks sama retseptiga. Meile jätkuvalt maitses. Sel aastal kaunistasin siis sedamoodi:

 

Kreeka-pärane pirukas ehk leib kreeka moodi

Retsept pärit Valio Alma Küpsetiste raamatust ja nn leib maitses ülimalt hästi! Pildile sain küll tüki, millel täidist tundub vähe olevat, kuid piruka (no mitte ei saa ma selle kohta leib öelda) keskel oli täidist rohkem sattunud (irww jumal maksab kätte, et ma ühe kohviku kulebjaaka vähese täidise kohta paha sõna ütlesin, nüüd tuleb endal samamoodi viletsalt välja:))

Vaja läks taignasse:

2 dl keefiri või maitsestamata jogurtit

25 g pärmi

1 tl soola

25 g võid

1,5 dl kuklijahu (panin täisteranisujahu)

2,5 dl nisujahu

Täidis:

3 kõvakskeedetud muna

1 hakitud sibul

1 dl oliive viilutatult (panin rohelisi oliive)

0,5 tl soola

2 tl punet

1 dl peterselli (kasutasin umbes 0,5 dl kuivatatud peterselli)

soovi korral ka pipart

Lahustasin pärmi käesoojas jogurtis, lisasin soola, pehme või ja osa jahust. Segasin läbi ja sõtkusin taignasse ülejäänud jahu. Lasin kerkida umbes kahekordseks.

Rullisin taigna ruuduks ja katsin taigna keskosa täidisekihtidega (võib ka kõik katta ja rulli keerata või rõngasse, aga ma tegin sellise stritsli moodi pika piruka) ja maitserohelisega, soola ja pipraga.

Tõstsin taignaruudu ääred pirukale, lõikasin sisse sälgud ja lasin veel umbes pool tundi kerkida. Küpsetasin 200 C juures 30 minutit. Küpsemise lõpupoole pintseldasin pirukat pealt külma veega.

Sobib imeliselt ka hommikukohvi kõrvale võileiva asemel!

Rullbiskiviit, kirsi-toorjuustutäidisega

Stollenite ja inglise keekside tegemistest hakkab vaikselt villand saama, eile tegin jõuluseid muffineid ja piparkoogilõhn ajas juba väheke südant pahaks:( Ühe laari rosinaid panin aga jälle rummiga likku, et saata emale ka üks stollen ja keeks, aga need jäävad ka viimaseks (vist, Maggie saadetud pudinguretsepti võiks ju ka proovida, viisakas oleks talle ju teatada, kuidas maitses).

Aga see hetkeline jõulutüdimus sundis mind sirvima üht vana kokaraamatut "Head isu", mille ema mulle kunagi kinkis, kui ma omaette elama läksin, aga mis mulle eriti ei ole kunagi meeldinud. Eile suhtestusin sellega kohe väga hästi ja leidsin sellest lausa mitmeid viimasel ajal silma jäänud ja ära proovitud retsepte:) Igatahes ToDoListi sai kohe pikk rodu nii soolaseid kui magusaid retsepte.

Ja tänaseks idee fix'iks sai kirsi-šokolaadi rullbiksviit! Linnud küll arvasid, et nemad ei taha ja kellele ma seda ikka teen, aga mul näpud sügelesid, pole rullbiskviiti juba sada aastat rulli keeranud :)

Vaja läks:

4 muna

1,5 dl suhkrut

1 dl kartulijahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 spl nisujahu

2 spl kakaopulbrit

Täidiseks:

1 tops maitsestamata toorjuustu (Farmi)

1 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

1 dl kompotikirsse (panin selle asemel 1 väikese purgi kirsimoosi)

1 dl purustatud šokolaadi

2 dl vahukoort

Vahustasin munad suhkruga. Segasin kuivained omavahel ja sõelusin munasegusse. Kergelt segasin läbi ja valasin toiduõliga ületõmmatud küpsetuspaberile (raamat soovitas, et pidi paremini lahti tulema) ja küpsetasin 205C(pöördõhuga) juures 8 minutit.

Tõstsin biskviidi teisele küpsetuspaberile, millele oli riputatud väheke suhkrut, jahtuma ning segasin täidise, vahustades koore ning segades selle toorjuustuga ja muude ainetega.

Määrisin biskviidile kirsimoosi ja täidise ning keerasin rulli.

Väga hea biskviidiosa, kerge ja õhuline! Täidis oli ka igati viisaka maitsega. Paluti, et ma ei viiks rulli töökaaslastele, vaid jätaks koju:)

Lehmasaba õlles hautatud

Et jälle algusest alustada, siis saba-tegemise/proovimise isu sain nami-nami foorumist;)
Isu tekkimise ajast alates on mitu korda olnud plaanis saba turult ära osta, aga alati on juba kas menüü paigas või ei ole parajasti saba müügil või siis muidu sobiks, aga sabaretsepti teiste koostisainete nimekirja pole.

Ühesõnaga paha siga, sada viga ja kuna ma üsna meeleheitlikult püüan vältida poes-turul käimist rohkem kui kord nädalas, siis ostmata ta on jäänud. (Mul see hull viga küljes, et lähen pakki piima tooma ja tulen koju kahe kotitäie "vajalikuga", mille lõpptulemusena tuleb palju toitu ära visata.)

Nüüd siis saabus see päev, et ostsin kilo saba ära.
Plaanis ei olnud, aga tükid olid ilusad ja müüjatädi jutt ilus ning lõin oma menüündusele korraks käega ja ostetud ta saigi.
Koju jõudes uurisin siis erinevaid retsepte (mis enamuses olid härjasaba kohta, aga sobisid ka lehmasabaga asendamiseks), meie külmkapi- ja sahvrisisu ja nuputasin kokku oma sabahautise.
Õlles hautamine sai valitud seetõttu, et Linnu-meestele meeldib õlles hautatud loom paremini kui veinis hautet.

Minu sabaroaks läks vaja:
umbes kilo lehmasabatükke
neli-viis porgandit
3 sibulat
1 terve küüslauk
1 porrulauk
3 dl tumedat õlut (vürtsporterit kasutasin)
5 dl loomalihapuljongit
2 loorberilehte
1 spl fariinsuhkurt
punet, soola, pipart Pruunistasin pannil, tugeval kuumusel sabatükid õlis ära ja tõstsin potti.
Valasin õlle pannile ja kuumutasin ja segasin seda väheke praerasvas ning valasin potti.
Sinna valasin ka puljongi, lasin keema tõusta, riisusin pealt vahu ja kui seda enam ei tulnud, panin potile kaane peale ja lasin madalal kuumusel (nr 4 12-skaalasel induktsioonil) haududa 1 tunni.
Koorisin ja tükeldasin porgandi, sibula koorisin ja lõikasin sektoriteks ning pruunistasin neid väheke kuival pannil, seejärel lisasin sabahautisesse.
Küüslaugu lõikasin tervelt pooleks ning lsiasin ka potti.
Nüüd lisasin ka maitseained.
Lasin haududa 2,5 tundi.
Kuskil enne viimast tundi lisasin porru ja maistestasin veel soolaga. Enne serveerimist muljusin küüslaugust sisu välja ja koored viskasin minema.
Nagu tavaks, tuleb meil selliseid toite serveerida keedukartuliga (vanim Linnulaps vaatas kastet ja teatas, et putru ei tohiks sellise kastmega (NB kaste on piisavalt paks, et seda paksendada pole vaja!) serveerida, muidu olevat liiga vedel :P) Väga põnev söömaaeg :P
Lubati lahkelt teinekordki teha!
Keskmine Linnulaps keeldus meiega isegi sama laua taha istumast:) Sõi teises toas samal ajal eelmisest päevast järelejäänud risi e bisi't. Igale ühele oma:)

Matchaküpsised

Kinnisideeks on saanud, et minu uus ilus rohelise-oranžitriibuline küpsisepurk peab kogu aeg täis olema :D Cantuccisid veel pool purki on, aga uus laar küpsiseid tuli juba igaks juhuks valmis teha.
Juba ammu mõlkus kuskil mälusopis matchaküpsiste mõte ja teoks sai mõte tehtud Frieda Toidutegu blogis oleva retsepti järgi.

120 g võid
60 g tuhksuhkrut
1 tl matcha pulbrit
180 g jahu (panin 1 tl küpsetuspulbrit ka sisse)
60 grammi mandleid Vahustasin või suhkruga ja segasin kuivained kokku.
Siis mõlemad omavahel.
Veeretasin väikesed pallikesed (u 2 cm läbimõõt) ja küpsetasin 180C (pöördõhu) juures 20 minutit (järmine kord võiks paar minutit vähem olla).

Prantsuse sibulasupp

Enne kuulsa supi keetma hakkamist otsisin välja ja tudeerisin läbi suure hulga sibulasupi retsepte. Oma supi keetsin kokku erinevatest retseptidest pärit ideede ja koostisainetega. Bagueti tegin ka kõrvale, aga järgmine kord proovin mõnd muud retsetpi.


Supiks läks vaja:

8 keskmist/suuremat sibulat
2 tl pruuni suhkurt
2 küüslauguküünt
Oliivõli
Veiselihapuljongit 1 liiter
1 dl šerrit


Baguetti ja juustu (Gruyere't ei olnud poes, asendasin šveitsi juustuga)



Viilutasin sibula ja panin pruunistuma, lisasin peeneks hakitud küüslaugu. Pruunistasin algul kõrgemal kuumusel ja kui sibulaääred hakkasid pruunimaks muutuma, alandasin kuumuse võimalikult madalaks. Hautasin umbes 30 minutit. Lisasin šerri, hautasin paar minutit ja lisasin puljongi. Keetsin veel umbes 30 minutit. Samal ajal röstisin bagueti viilud krõbedaks ja ajasin grilli kuumaks.

Tõstsin suppi kaussidesse, peale baguetiviilud ja riivitud juust. Supikausid panin grilli alla ja hoidsin kuni juust kaunilt mullitas.

Väga maitsev supp!!!

Hapukapsa-sokolaadikeeks

Mõte sellest keeksist on käinud peas ringi alates sellest ajast, kui seda David Lebovitzi retsepti kuskil (?) nägin. Hea ja intrigeeriv kombinatsioon.
Jäin neljapäeval Uus-Kongo müüjaprouaga pikemaks jutustama ja lõpuks ostisin ikka kapsast ka, kuigi plaanis polnud. Nii siis tuligi keeks ära teha (vähendasin kogused sobivaks oma 25 cm keeksivormi jaoks) Vaja läks:
50 g hapukapsast (Uus-Kongo talu õuntega hapukapsas)
25 g kakaopulbrit
2,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
näpuotsaga soola
75 g toasooja võid
150 g suhkrut
2 toasooja väiksemat muna
0,5 tl vanillisuhkrut
1,35 dl piima

Glasuuriks 50 g sokolaadi ja 25 g võid, mis ettevaatlikult kuumutada ja segada.

Pressisin hapukapsa hästi kuivaks ja hakkisin hästi peeneks.
Sõelusin kakaopulbri, jahu, küpsetuspulbri, sooda, vanillisuhkru ja soola kaussi.
Hõõrusin (loe: mikserdasin;) või suhkruga heledaks vahuks ja lisasin ükshaaval vahustades munad.
Lisasin kolmandiku kuivainesegust või-munasegule, siis lisasin pool piimast ja segasin läbi.
Siis taas kolmandik kuivainesegust, ülejäänud piim, segasin.
Lõpuks segasin juurde allesjäänud kuivainesegu ning hakitud hapukapsa. Valasin taigna võitatud keeksivormi ning küpsetasin 160kraadises ahjus (ilma pöördõhuta) 45 minutit, kuni keskele torgatud puutikk kuivaks jäi.

Lasin koogil vormis täielikult jahtuda, kummutasin vormist välja ja katsin pealt glasuuriga. Külgedele valgunud glasuuri ajasin noaga ilusti külgedele laiali, nii et kook oli üleni sokolaadivaabaga kaetud.

Lapsed sõid isuga. Siis tegime äraarvamismängu, mis koog sees on :D Keegi ei võitnud. Kordasime sama isand Linnu vanema vennaga, kes ka jäi kaotajaks.

Aga mõnus mahlane keeks on (õigemini oli, sest otsa sai kiiresti), milles kapsamaitset ei ole tunda.

Nutellakeeks

Laste lemmik ja suurte lemmik.
Retsept pärit BBC GF-st, seal ka ülikiitvad hinnangud.
Algretsepti järgi võid kõik koostisained panna ühte kaussi ja siis segada kuni 3 minutit. Ma tegin ikkagi nö õhuliste keekside põhinõuete järgi - või suhkruga vahule ja kui jahu paned, siis segad nii vähe kui võimalik.

Keeks igatahes tuli väga hea. Kasutasin esmakordselt oma 18 cm lahtikäivat koogivormi.
Ei oskagi nüüd arvata, kas vorm meie pere jaoks liiga väike või keeks maitseb väga. Igatahes Linnu-piigad ei ole veel koduski ja keeksist juba kolmveerand otsas.

Vaja läks:
175 g võid (seekord kasutasin margariini)
175 g suhkurt (demerera oleks väga hea)
3 muna
200 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
4 spl piima
4 spl Nutellat
50 g metspähkleid Erinevalt algretseptist hõõrusin või suhkruga vahule, lisasin ükshaaval munad ja seejärel piima. Sellesse segusse valasin omavahel läbisegatud kuivained ja segasin nii vähe kui võimalik. Umbes kolmveerand taignast panin vormi.
Taignale tõstsin teelusikaga Nutella (piisavalt väikesed kogused tuleb panna, muidu vajub põhja. Nutella peale panin ülejäänud taigna.
Puutikuga segasin taigna ja Nutella omavahel läbi (NB järgmine kord võib isegi rohkem segada). Peale riputasin natuke purustatud pähklid.
160C pöördõhuga ahjus pidi olema keeks 1 tund ja 10 minutit. Kui pealt läheb liiga kiiresti tumedaks, siis tuleks fooliumiga katta. Ma katsin umbes 40ndal küpsemisminutil igaks juhuks ja selle tulemusena oli mul keeks ahjus 1 tund ja 25 minutit, nii et foolium oli seekord liiast.

Biscottid/cantuccid/cantuccinid

Cantuccid on minu ja isand Linnud lemmiküpsised, mida me Itaaliast alati ostame kokku (hinnavahe on suuuuuuuuur, Eesti kahjuks). Nüüd jäi silma BBC GF-st kaks retsepti, isetehtud jõulukingituste retseptilistis, double-chocolate biscottis ja jõulused biscottid. Mõeldud- tehtud. Mõlemad variandid. Ei tea küll, miks ma neid varem ei ole ise teinud, mõelda vaid, olen neid ostnud Stockist väike kotike 60 krooni:S Uurisin ka vähe nende küpsetiste tausta, neil ju niipalju nimesid ja variante. Tegelikult muidugi nimesid veel rohkem, kui ma arvata oskasin:) Põhja-Ameerika tunneb neid biscotti nime all. Biscotti algne nimetähendus = kaks korda küpsetatud. Nime cantucci ja cantuccini võib ka kasutada, saadakse aru küll, millest jutt.

Oma cantuccisid ühe pildi peale ei saanud, pruun variant oli juba ootamatult otsas.
Pruunide retsept:
200 g jahu
150 g suhkurt (traditsioonilisse retsepti läheb kaks osa jahu, 1 osa suhkurt, nii et kogust võib vähendada)
60 g kakaod (tavalist, mitte kakaojoogi pulbrit)
3/4 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
3 muna (lahtiklopitud)
1 tl vanilliekstrakti
100 g mandleid (võiks isegi rohkem olla)
60 g tumedat sokolaadi

Segasin kuivained (sokolaad kah, aga mitte mandlid) omavahel ja lisasin lahtiklopitud munad. Segasin ja sõtkusin, kuni sain taignapalli. Võimalikult kuiv peab olema taigen! Siis rullisin taigna jahusel laual lahti (hilisem kogemus soovitab kasutada tuhksuhkurt, mitte jahu!) ja riputasin peale mandlid, surusin mandlid taginasse ja vormisin 4 u 30 cm pulka, nii umbes 2-3 cm kõrged.
Panin ahju 160C pöördõhuga reziimile. Küpsetasin umbes 25-30 minutit ja panin jahtuma. Kui pulgad juba nii palju jahtunud sai käega kini hoida, lõikasin diagonaalis u 1 cm viilud. Panin need uuesti ahju 15 minutiks.

Valgete, jõuluste biscottide retsept (seda muutsin üsna palju, nii et BBC GFist tuli ikkagi ainult taigen):
350 g jahu
250 g demererat (panin pooleks valge suhkruga, teist korda tehes panin poole demerat ja pool fariinsuhkurt)
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl piparkoogimaitseainet (kasutasin SantaMaria valmissegu)
3 muna, lahtiklopitud
1 apelsini koor
100 g mandleid
170 g kuivatatud puuvilju (kasutasin kõikvõimalikke, mida kodus oli, kirsse, maasikaid, papaiat,rosinaid, ananassi, lisaks puuviljale panin ka peotäie kreeka pähkleid ja peotäie metsapähkleid)

Segasin kuivained kokku, lisasin muna ja segasin-sõtkusin kokku taignapalliks. Lisasin pähklid, puuviljad ja apelsinikoore ning sõtkusin need enam-vähem ühtlaselt taignasse. Tuhksuhkrusel laual rullisin neli pulgakest, jälle u 30 cm pikad, 2 cm kõrged-laiad. Panin 160C pöördõhuga ahju 25 minutiks.
Lasin jahtuda, lõikasin diagonaalsed viilud ja panin uuesti ahju 120C pöördõhuga reziimile. 15 minutit küpsesid, siis keerasin cantuccid teist pidi ja küpsetasin veel 15 minutit.

Pruunid olid mõnusalt tugeva musta sokolaadi maitsega, mandleid panen järgmine kord rohkem ja veeretan taignapulgad tuhksuhkrus. Valgete maitse on nii hea, et mitte midagi ei muudaks. Isegi see, et järgmine kord pole täpselt need samad puuviljad, ei muuda midagi.

Tuuletaskud vol 442

Tegin täna tuuletaskuid ühe oma vana kokaraamatu retsepti järgi. Ikka nami-nami kooskokkamise raames. Elu parimate tuuletaskutega sain hakkama!

Vaja läks:
75 g võid
2 dl vett
1,25 dl nisujahu
2 muna

Täidis:
75 g hapukoort
1 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 dl vahukoort (Nopri rõõsk koor)
3 dl vaarikaid (kasutasin külmutatuid ja ei sulatanud enne üles)

Keedutaigna valmistasin tavalisel moel - või ja vesi keema, jahu sisse, kuumuta ja mikserda, võta pott tulelt ja lase natuke jahtuda. Ükshaaval munad sisse mikserdada. Ahjus pidi olema 30 minutit 200C juures.Täidise valmistamiseks vahustasin vahukoore, lisasin muud ained ja vahetult enne taskute täitmist lisasin külmunud vaarikad. Ülemõistuse head olid :)
25 taskut kadus laualt 5 minutiga, vanim Linnulaps istus kausi ääres ja toppis neid suhu, ilmselt kartis, et keegi teine sööb need tal eest ära.

Mandliküpsised

Pidin tegema õuna-toscakooki, aga hakkasin kahtlema, kas ikka proovitakse, jube saiane variant tundus olevat. Tegin selle asemel küpsiseid, mandlitega, kahte erinevat sorti ja ülilihtsaid!

Besee-mandliküpsiste jaoks oli vaja:
2 munavalget vahustada kõvaks vahuks
lisada 3 dl suhkrut (2 piisaks ilmselt ka) ja peenestatud mandleid 100 g.
Maitseks lisasin veel paar sortsu lagritsalikööri :D

Väikesed kuhjakesed pannile, terve mandel peale ja 180C juurde ahju, kuniks kuhjakesed korralikult kuivanud ja küpsetuspaberi pealt lahti.

Jõuluste mandliküpsiste jaoks oli vaja:
100 g võid
1 dl suhkrut
0,5 sl heledat siirupit
1 muna
0,5 tl purustatud kardemoni
1 tl kaneeli
0,5 tl ingveripulbrit
3,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
peale terveid mandleid.

Segasin kuivained omavahel, teises kausis hõõrusin või suhkru ja siirupiga vahtu, lisasin muna ja seejärel kuivained. Vormisin väikesed pätsid (u 35 tk) ja "muljusin" terve mandli pätsikese peale. Ahju 175C juurde ja küpsetasin u 20 minutit, kuni pealt küpsised kuldsed.

Loomaliha pada Guinessiga/tumeda õllega

Loomaliha pada, mida on tundide kaupa ahjus hautatud, on meie peres kõig lollikindlam variant meeste heakskiit ära teenida :DDD

Bouef bourgoingon, erinevate retseptide järgi tehtuna, on aeg-ajalt meil ikka laual olnud. Aga õllega varianti ei ole küll enam kaheksa aastat proovinud, viimati katsetasime Tartu Wilde pubi iiri pada, ilma retseptita ja suutsime selle ikka korralikult ja pöördumatult untsu keerata :D

Nüüd siis uus katse ja BBC GF retsetpi järgi, mida pärast maitsestades ikka natuke tuunitud sai.

Vaja läks:

1 kg loomaliha

1 sibul (ma panin kaks keskmist)

10 porgandit

2 spl jahu

0,5 lt pudel Guinessi (võiks olla ilmselt ka tavaline proter, G.maitse meie jaoks natuke liiga mõru)

loomalihapuljongi kuubik

natuke suhkrut

natuke tüümiani

paar-kolme lehte loorberit

Panin ahju 165C-le (ilma pöördõhuta) sooja ning pruunistasin pannil lihakuubikud. Kui lihakuubikud olid juba parajalt pruunsitatud, valasin nad ahjupannile ootama oma järge. Seejärel pruunistasin pannil porganid ja sibula üsna korralikult läbi, puistasin peale jahu, segasin korralikult ning valasin õlle pannile. Pudistasin segusse puljongikuubiku ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga.

Valasin kogu selle segu ahjupotti, puistasin peale loorberilehed ja tüümiani.Panin ahju 2 tunniks küpsema (originaalis 160C ja 2,5 tundi, kuid kuna minu ahju tavaline režiim on vähe nõrgema temperatuuriga, kui kraadide järgi peaks olema, siis panin 5C kõrgemaks ja 2 tunni pärast oli liha väääga pehme ja porgand samuti).

Selle 2-tunnise küpsetamise ajal segasin ja maitsesin paar korda. G.maitse koosluses tüümianiga oli minu jaoks natuke liiga mõru, pehmendasin seda lisasuhkru ja õunamahlaga (umbes 1 dl-ga).

Kõrvale tegin kartuliputru hapukoore-või-muskaatpähkliga maitsestatult.

Laualt kadus 15 minutiga, st kogu selle potitäie sõid Linnu-mehed ära 15 minutiga! Nende mõlema lemmiktoit :D Õllega variant pidi parem olema kui veiniga:D

Õlles hautatud hapukapsas

Parim hautatud hapukapsas, mida ma kunagi söönud olen! "Pulmakapsas" ehk hautatud hapukapsas on olnud minu lemmiksöök alates sellest ajast, kui minu onu naise võttis. Aasta oli siis 1980 :) Ja sellest suursündmusest alates olen ma hautatud hapukapsast kutsunud pulmakapsaks. Vanaema tehtud pulmakapsa lõi troonilt õlles hautatud hapukapsas (ilma sealihata), mida Nami-nami kasutajad väga kiidavad. Ja õigustatult.

Tegin kaks päeva järjest, esimesel päeval tumeda muscovado suhkruga ja teisel päeval meega. Absoluutne võitja oli muscovadoga variant.

1 kilo hapukapsa kohta on vaja:

3 dl porterit (või muud tumedat õlut)

3 dl õunamahla

100 g fariinsuhkrut (tumedat muscovadot) või mett

1-2 tl soola

natuke köömneid

50 g võid

Kõik koostisained panin potti ja hautasin umbes tunnikese, kuni kapsas oli pehme.

Peedikeeks

Täna alustasin jõulupraadidega, valisin nami-namist kaks seaprae marinaadi välja, mida esimestena katsetada. Tegin siis marinaadi punasest veinist-tsillist-fariinsuhkurust jmsjms. Ei lähe kordamisele, kuigi kaste, mis praeleemest tehtud sai, oli megahea!!!
Hapukapsa plaanid olid ka suured, tahtsin teha porteris hautatud kapsast. Tõin eile turult Uus-Kongo talu hapukapsa koju, see aga ajas külmkapis hullu haisu välja ja ma tõstsin ta koos vürtsise punase hapukapsaga (ka Uus-Kongo oma) terrassile, täitsa ukse juurde.
Täna päeval siis läksin kapsast võtma ja polnud enam. Selle eest oli terve hoov tavalist kapsast täis, punase kapsa karp oli tervena ilusti keset hoovi vedelmas, küüslaugu hais oli vist liiga hull, et sellega möllata:) Kõik see oli rebaste töö.

Terve see aasta on meil "oma rebane" olnud, kes ei karda enam kedagi ja on hullult uudishimulik (ükskord tuli meile maja taha saunaukse juurde ja pistis pea lahtise ukse vahelt sisse ja vaatas mis me saunas teeme, oi kurjam, siis ma ikka ehmatasin ja kartsin küll). Aga nüüd enam pole see eriti naljakas, sest üleeile õhtul oli rebaseid juba kaks ja täitsa uued, ilmselt meie pisikese rääbaka rebase kevadised pojad :S

Ühesõnaga, kapsas oli purgi oma. Ja täna soolasest toidust ei blogi.
Magusaks tegin peedikeeksi, see imelik soov mul juba ammu ja kõik teatasid, et nad nagunii ei proovigi. Aga ma tegin ikka. Loomulikult proovisid ja sõid ja kiitsid. Peale söömist ütlesin, et peedist tehtud ja rohkem pole ühtegi viilu võetud :))) Aga maitse oli tõesti mõnus ja sokolaadine ning väga-väga mahlane.

Vaja läks:
200g riivitud peeti
2 dl õli
3 muna
250 g fariinsuhkrut (panin muscovadot)
0,5 dl piima (ma ei pannud mingit piima, unustasin :)
100g pähkleid (panin peotäie mandleid ja peotäie metsapähkleid ja veerand tahvlit tumedat sokolaadi, purustatult)
3 dl jahu
1 tl soodat
0,5 tl kaneeli

Segasin õli, muscovado ja riivitud peedi, lisasin munakollased, pähklid ja sokolaadi, seejärel omavahel kokkusegatud kuivained. Munavalged vahustasin natukese suhkruga siidiseks vahuks (suhkru lisasin siis, kui vaht juba tugev). Segasin õrnalt munavalged taignasse.
Küpsetasin 155C pöördõhus peaaegu tunni, kuni tikk jäi puhtaks.

Jahtunud keeksile tegin peale toorjuustu-vahukoorekreemi:
pool pakki toorjuustu
3-4 spl rõõska koort (hästi paks Nopri mahe rõõsk koor)
tuhksuhkrut maitse järgi
suur sorts Itaaliast pärit lagritsalikööri.

Jõuluhõnguline kõrvitsakeeks

Aeg vaikselt tiksub sinnamaale, et kaneel ja ingver ja nelk ja muskaatpähkel hakkavad jõululõhnasid kööki tegema.
Homme plaanin lausa esimesed hapukapsad ja seaprae ära teha. MTCE Cooking Corner ootab jõulutoite ja kes see ikka siis algust teeb, kui mitte corneri moderaator :D
Jõulukeekse plaanin ka mitmeid järjest teha, et siis parimad hiljem külakostiks kaasa võtta jõulutuurile.
Kõrvitsakeeksi idee sain kuskilt välismaa blogist, õigemini nägin seda üsna mitmes blogis ja tegin siis mitmest retseptist kokku enda versiooni (kusjuures nii kui ma keeksi valmis olin saanud, ilmus paari eesti blogisse ka kõrvitsakeeksi postitus :))







Keeksiks läks vaja:
5 untsi kõrvitsapüreed (püreestasin kõrvitsa blenderis)
2 muna
100ml õli
75 ml vett
2,5 dl suhkurt
3 dl jahu
1 tl soodat (küpsetuspulbrit kasutasin, sest sooda oli otsas, õigemini kasutasin ta ära pesupesemisel, lugesin kuskilt et jube tõhus plekieemaldi;)))
0,5 tl soola
0,3 tl kaneeli
0,3 tl muskaatpähklit riivitult
natuke purustatud nelki ja ingverit
purustatud pähkleid (ma kasutasin röstitud metsapähkleid)

Segasin ühes kausis kuivained ning pähklid ja teises püree, suhkru, munad, õli ja vee. Seejärel valasin kuivained püreesegule ja ettevaatlikult segasin, nii vähe kui võimalik.
Küpsetasin 155 C(pöördõhuga) ahjus umbes 50 minutit. Mulle päris hästi maitses, kuna kodus oli samal ajal ka napoleoni kooki, siis keegi ei söönudki.
Viisin tööle ja otsa ta seal sai. Kui peaksin kunagi veel tegema, siis maitseaineid võiks isegi väheke rohkem panna.

Pikkpoiss tomati-läätsekastmes Jamie ainetel

Ostsin endale kingituseks Jamie Ministry of Foodi, lootuses, et suurematele Lindudele meeldivad Jamie ideed. Lootused seekord täitusid, isand Lind arvas, et võiks raamatu ette võtta ja järjest sealt kõik retseptid ära teha:)
Alustasin pikkpoisist, idee oli minu jaoks põnev, sest pikkpoissi tuli küpsetada kastmepadjal. Retsepti sai väheke mugandatud, katsusin koostisained, mida kodus polnud, asendada olemasolevaga.
Pikkpoisi jaoks läks vaja:
500 g hakkliha (turult toon, 80% noorloom ja 20% siga)
1 sibul
1 tl purustatud köömneid (jätsin välja, köömned ootamatult otsas)
1 tl purustatud koriandriseemneid
1 dl riivsaia
2 tl oreganot
2 tl Dijoni sinepit (kasutasin täistera sinepit)
1 muna

Praadisin pannil 1 sibula ja lisasin koriandri. Segasin kokku pikkpoisi taigna, maitsestasin soola ja pipraga ning panin poisi ahju 30 minutiks 180C pöördõhureziimile.

Kastmeks läks vaja:
1 sibul
2 küüslauguküünt punast tsillit (asendasin tsilli ja küüslaugu 3 tl adzikaga)
2 spl Worcestershire kastet
1 tl suitsutatud paprikat
400 g purk kikerherneid
800 g purustatud tomateid
2 tl balsamicot
rosmariini
peekoniviile pikkpoisi katmiseks

Praadisin sibula, lisasin paprikapulbri, soola ja pipra. Lisasin Worcestershire kastme ja adzika, tomatid, kikerherned ja balsamico. Kuumustasin aeg-ajalt segades 1o minutit. Maitsestasin veel soola-pipra ja adzikaga. Valasin kastme ahjupanni, panin kastmepadjale pikkpoisi ja poisile peale peekoniribad. Pikkpoisist välja nõrgunud rasva sisse segasin rosmariini ja valasin segu pikkpoisile ja peekoniribadele peale. Panin panni ahju 15 minutiks, kuniks peekon oli kuldne ja krõbe. Kõrvale jälle traditsioonilised keedukartulid, minu maitse jaoks olid kartulid siia kõrvale liiast, ma sõin rohelise salatiga, aga mehed ju meil ilma kartulita ei saa:S Maitses kõigile.

Magusad tuuletaskud

Nami-nami kooskokkamine jätkub ja ma jätkuvalt tuuletaskute lainel. Eile tegin magusa täidisega taskuid. Taignaretspet oli sama, mis soolase täidise puhul, ainult kahekordse koguse tegin.

Täidiseks sai ühtedele kohupiima-vahukooresegu ja teisele toorjuustu-vahukoorekreem, kuhu lisasin alõtsa-vanillimoosi.

Toorjuustukreemiga tuuletaskud meeldisid kõigile rohkem, kui klassikalised. Retsepti ei ole, täidised tegin tunde/maitse järgi. Järgmiseks täidiseks teen kohupiima-kondenspiimakreemi:)

3 päeva hiljem: kohupiima-kondenspiimakreemiga taskud tehtud. Pilti pole mõtet eriti panna, suht sarnase väljanägemisega tulid, aga olgu üks siiski;)

Kreemiks oli 500 g kohupiima, 200 g kondenspiima, vanillisuhkrut, 1 dl suhkrut ja 2 spl võid.

Ained lihtsalt vahustasin ja panin taskusse.

Konsistentsilt oli algul vähe vedel, aga külmas tõmbas kohe parajaks. Väga nämma täidis.

Veel päev hiljem: lugesin Ida Savi "Saiad, koogid, pirukad" raamatust läbi keedutaigna teema. Selle tulemusena täitsin taskuid jäätise-hapu alõtsamoosi ja vahukoorega ning vahukoore-alõtsamoosi kreemiga. Pilti enam ei pane, välja näevad nad kõik suht sarnased :)

Tuuletaskud tuunikalatäidisega

Nami-nami kooskokkamise raames tegin täna keedutaignast tuuletaskuid. Alustuseks soolase tuunikala-toorjuustu täidisega. Tuuletaskuid tegin viimati teismelisena, sõbranna ema õpetuse järgi. Sellest ajast oli mälestus, et keedutaigen on midagi üle mõistuse keerulist ja rasket teha. No miksrit meil siis kasutuses ei olnud, puulusikaga segamiseks on tõesti täit jõudu vaja :) Aga tänane keedutaignategu oli tõeliselt lihtne, mikser tegi kogu raske töö minu eest ära.
Vaja läks keedutaigna jaoks:
1.5 dl vett
50g võid
0,25 tl soola
1.5 dl nisujahu
2 muna



Täidise jaoks
1 tuunikakalakonserv
50 g toasooja võid
100 g toorjuustu
4 spl vahukoort
soola-pipart

Keedutaigna jaoks mõõtsin vee, või ja soola potti ning kuumutasin keemiseni. Võtsin poti tulelt, valasin sisse jahu ja segasin korralikult läbi. Panin poti uuesti tulele ning kuumutasin segades, kuni tainas lõi poti küljest lahti.
Lasin veidi jahtuda ja siis kloppisin ükshaaval juurde munad. Koogipritsiga pressisin väikesed pallikesed plaadile ning küpsetasin 2ooC (pöördõhuga) ahjus 10 minutit, siis alandasin kuumust 180C-ni ja küpsetasin veel 10 minutit, kuni keedutainapallid olid kenasti kerkinud ja läbi küpsenud. Lasin tuuletaskutel avatud uksega ahjus jahtuda. Tuunikalatäidise valmistamiseks nõrutasin kalakonservi ning segasin toasooja toorjuustu ja pehme võiga ühtlaseks. Lisasin sidrunimahla. Seejärel lisasin vahustatud rõõsa koore (jube tülikas on nelja spl-i koort vahustada :P) ning maitsestasin soola-pipraga.
Täidise pressisin koogipritsiga tuuletaskusse, ma ei lõiganud tuuletaskul kaant pealt, vaid pistisin koogipritsi otsa tuuletaskusse ja pressisin tasku täidist täis.
Minu maitse jaoks ülimalt head suupisted! Kreemjas täidis mõnusalt soolakas taskus. Isand Lind oma komplimentide-kitsiduses ütles ainult, et väga head. Kusjuures tundis küpsemise ajal muret, et äkki oli taigen liiga vedel, et koogipritsi jooned ära kadusid! Mitte ei osanud vastata, kas taigen oli liiga vedel või koogipritsi otsik vale.
Järgmine kord teen magusaid tuuletaskuid ja teise koogipritsiotsikuga :)

Erinevad õunamuffinid

Tegin Nami-namist pärit retsepti järgi õunamuffineid. Väga mõnusad ja mahlased olid. Järgmine päev tegin jälle, aga asendasin retseptis 100g võid 100g hapukoorega (panin ka 1/2 tl soodat lisaks küpsetuspulbrile). Jälle väga head olid. Siis oli mul üks mingi välismaa blogi õuna-iirise muffini retsept, mis lähemal uurimisel ostus äraütlemata sarnaseks Nami-nami retseptiga, ainult õuntele oli lisatud iiriseid ja võid oli tiba vähem. Tegin neid ka ja jälle väga head!
Baasretsept oli siis selline:
150 g pehmet võid (või 100g võid või 50g võid+100g hapukoort)
2 dl suhkrut
2 muna
4 dl nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl kaneeli
1 dl piima
2 dl tükeldatud õuna ja soovi korral peotäis jõhvikaid
(iirise muffinitesse - tükeldatud iiriseid u 2dl)
Demerara pruuni suhkrut pealeraputamiseks (või katteks 0,5 dl iiriseid ja hakitud pähleid)

Hõõrusin pehme või suhkruga vahule, lisasin ükshaaval vahustades munad. Segasin taina hulka piima ja õunakuubikud (iirised/jõhvikad). Segasin kuivained omavahel, sõelusin tainakaussi ja segasin väga õrnalt läbi. Segasin taigent nii vähe kui võimalik! Jaotasin taigna 12 muffinivormi sisse, panin katteks kas demererat või siis iirisetükid pähklipuruga ja küpsetasin 205C(pöördõhuga) ahjus u 15 minutit.
Mulle maitsesid kõige rohkem iirise-õuna muffinid. Isand Linnule meeldis jõhvikatega variant enim. Lastel ükskõik peaasi, et magus :D See, et osa võid asendasin hapukoorega, ei seganud kedagi ja väidetavalt olid küll muffin teise maitsega, aga väga hea.

Kui meil küsida, et kas muffineid teen ja kas maitsevad, siis öeldakse, et ah ei tea ja ei maitse. Aga millegipärast on 15 minutiga plaaditäis muffineid otsas ja isegi isand Lind tunnistab hiljem, et sõi 6 tükki jutti :D

Juustusarvekesed

Idee sain Ragne blogist, kes avaldas selle retsepti Pärnu Postimehes.
Aga juhuslikult leidsin sellise analoogse retsepti ka sahtlis vedelevast kokaraamatust pealkirjaga "Head isu, parimad kodused retseptid", soome päritolu kokaraamat. Tegin siis mõelmad variandid läbi ja muna-juustutäidisega meeldis meile rohkem, siis ei voolanud juust sarvekestest välja.

Tõeliselt mõnusad sarvekesed pika ja laisa hommikusöögi tarbeks. Oi kuidas mulle meeldivad need hommikud, kui ei pea tööle minema ja lapsi kooli-lasteaeda viima, vaid saab lihtsalt köögilaua taga vedeleda, ajalehte või raamatut lugeda, kohvi juua ja võikut süüa (või juustusarvekest)!

Vaja läks:
3,5 dl jahu
3 dl riivitud juustu
2,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 g võid
2 dl hapukoort
1 muna

Määrimiseks 1 muna, pealeriputamiseks seesamiseemneid.

Segasin jahu, 2 dl riivitud juustu, küpsetuspulbri ja soola. Näppisin hulka pehme või. Lisasin hapukoore ja segasin ühtlaseks. Rullisin taigen õhukeseks rattaks, määrisin peale muna ja 1dl juustu segu ja lõikasin kolmnurkadeks ja keerasin sarvekesteks.

Määrisin pealt munaga ja raputasin peale seesamiseemneid. Küpsetasin 205C(pöördõhuga) ahjus u 15 minutit, kuni sarvekesed olid kuldkollased.

Isand Lind arvas esimene kord, et kuivad, tema väga viisakas vanem vend arvas, et väga head. Mulle maitsesid ka väga. Järgmine kord arvas ka hr.L et maru head! Lastega oli aga nii, et esimene kord ei proovinudki, aga järgmine kord sõid kõik ära ja siis juba tellisid, et tee neid sarvekesi, mis sa üks hommik tegid :P

Liivataignaküpsised

Tegin lastele rõõmuks erineva kujuga küpsiseid. Saabuva Halloweeni puhul sõrmekujulisi ja kõige väiksemale rõõmuks karumõmmikujulisi. Temal oli muidugi kõige suurem rõõm karu silmade ja nööpide äranokkimine ja kõrvade katkihammustamine.Ega neist küpsisest eriti midagi blogida pole, peale selle, et väga hea maitsega liivataigen oli. Väga sarnase maitsega meie suurtele lemmikutele, Danish Cooki küpsistele. Vaja läks:
100g peensuhkurt
100g võid
1 munakollane
200g jahu
1/2 tl vanillisuhkurt



Segasin kuivained kokku näppisin sisse või ja lõpuks lisasin munakollase. Segasin kõik kokku taignapalliks. Küpsise kuju täiesti vaba:) Ahjus 160C (pöördõhuga) ja niikaua, kui küpsised kuldkollased.

Väga hea tavaline sai

Nagu kõik popid kokkajad, pole ka mina enam poest leiba ostnud ja nüüd siis tuli mõte ka ise saia küpsetada. Retsept on pärit Rachel Allenilt ja sama saiategu jäi mulle silma ka Qsti blogist, kes väga saia kiitis.
Vaja läks:
2 spl suhkrut
425 ml sooja vett
20g pärmi
750 g jahu
2 tl soola
40 g võid või 4 spl õli (nagu ikka, panin extra virgin oliivõli)

Sulatasin pärmi suhkruga ja 150 ml veega ja jätsin 5 minutiks seisma. Segasin jahu ja soola ning teises kausis õli ja vee (kui võiga teha, siis näppida või jahu sisse). Segasin taigna kokku ja sõtkusin 10 minutit. Pain rätiku alla sooja kohta seisma ja umbes 1,5 tunni pärast oli taignapall kerkinud kahekordseks. Sõtkusin veel 2-3 minutit ja panin taigna "rahunema" 10 minutiks. Siis vormisin kaks pätsi (aga võib ka punuda palmiksaia või panna vormi) ja panin veel rätiku alla kerkima 30 minutiks. Määrisin pealt munaga ja ühele pätsile peale seesami- ja linaseemned ja teisele päevalilleseemned.
Küpsetasin 220C (ilma pöördõhuta) ahjus umbes 15 minutit ja siis veel 200C ahjus 15-20 minutit.
Saiapõhi peab kumisema koputades, siis on valmis. Ahjust välja võttes keerasin saiad köögirätikutesse ja lasin jahtuda. Sellest kogusest tuli kaks suurt saia. Esimene päts söödi soojalt ära :)

Kohupiimapallid, alateema rasvaküpsetised

Nami-namis on suussulavate kohupiimapontsikute retsept. Olen neid selle retsepti järgi juba nii mõnedki korrad teinud, isegi vennanaine on neid vennakesele teinud, sest märkas Nami-namis minu kiitvat kommentaari. Arvasin, et tuleviku tarbeks kirjutasin retsepti ümber oma "Retseptiraamatusse", aga võta näpust (ehhee - täna tegin just Linnulastele Halloweeniks küpsetatud sõrmi, lakitud küünetega ja puha :P), polnudki kuskile talletanud. Igaks juhuks panen siia üles, kui aeg nii kaugel, et enam ei mäleta, kus midagi oli ja kes keegi oli, siis siit hea võtta ;)
Vaja läheb:
250 g kohupiima (ma kasutan ka ricottat või turult ostetud lahtist pastat, ei ole nii vesine)
4 sl suhkrut
2 keskmist muna
0.25 tl soola
0.5 tl soodat
1,5 dl jahu

Hõõrusin kohupiima suhkru ja munadega lahti. Segasin kuivained omavahel ja lisasin kohupiimasegusse. Taignapallid kukutasin kuuma õli sisse kahe lusika abil. Küpsetasin kuumas õlis kuldseks (pigem vähe tumedamaks, muidu kipuvad seest tooreks jääma) ja vahepeal keerasin pontšikuid ringi. Kui pontšikud olid valmis, tõstsin vahukulbi abil köögipaberile nõrguma. Valmis pontšikutele raputasin peale tuhksuhkrut. Tegin viimati keskmisele Linnulapsele klassiõhtule kaasa, talle aga ei maitsenud ja kaasa ta neid võtta ei soovinud :S See-eest sõi Isand Lind kõik peaaegu üksi ära. Ja tõesti-tõesti, sulavad suus!!

Kammkarbid Häli moodi :)

Elus esimest korda sain täna süüa kammkarpi ja teha kammkarpi. Pole kunagi isegi mõelnud selle peale, et neid osta või ise teha. Täna tuli võimalus täitsa ise "koju kätte". Suure hurraaga otsisin ka mõne põneva retsepti välja, kuidas karpe teha, aga siis kodus mõtlesin ümber ja otsustasin teha oma esimese katsetuse karpide alal asjatundjate soovituste järgi ja ei kahetse! Loodan, et teisi retsepte saan järgmistel kordadel proovida. Maitsestasin kammkarbi liha (muskli, mis oli neljaks lõigatud) ja marja (tervena) soola ja pipraga ja raputasin peale tilli. Nõristasin sellele teelusikatäie maitsestamata jogurtit ja kõige peale panin viilu juustu, mis kattis kogu kaanel oleva liha. Karbid panin 180 C pöördõhuga ahju ja küpsetasin kuni juust hakkas mullitama ja kuldseks minema, umbes 15 minutit. Päeval tuli jutuks, et mõnedes kohtades vokitakse ära ka karbi "ääred" (mitte ei tea, mis nende nimed on, ülemisel pildid lõikelaua peal näha). Proovisin siis ka - vokkisin oliivõlis ja maitsestasin soola-pipra ja tilliga. Maitses nagu kummjas ülinätske kaheksajalg või seapekikamar, millel on mereanni maitse :) :) Aga ära nad söödi! Lindude jaoks oli õhtu päris huvitav :D Isand Lind arvas, et kammkarbid maitsevad väga hästi, vanim Linnulaps sõi ka isuga, kuigi talle ei meeldinud karbi põhja kogunenud vedelik. See vedelik aga maitses pisi-Linnupojale, kes muudkui aga nõudis "suppi" juurde :D Keskmine Linnulaps keeldus proovimast põhitoitu, küll aga sõi mõned ribad vokitud karbiääri :O ja oli suur abiline karpide avamisel ja puhastamisel :D