kolmapäev, 23. aprill 2014

Toorjuustukattega šokolaadibrownie

Mul polegi vist mõtet kirjutada kui hea asjaga tegemist on, sest siia jõuavadki ainult karmi kahe-kolme-nelja-(vahel ka suurema)-liikmelise žürii poolt aktsepti saanud retseptid. See konkreetne kook sai oma tuleristsed prl.Linnu rulliluuisuklubi üksikkavade võistluse heategevuslikus kohvikus. Hr.L, kes kohvikus müüja oli, ütles, et just selle koogi kohta tuldi tagasisidet andma, et see olevat ülihea:) Ja on ka.
PS! Need pruunid lärakad seal koogi peal on tegelikult väga kunstipärased rulliluuisud.

Retsept on pärit veebilehelt Joy of baking ja üsna retseptitruu (väikeste ümmardustega kogustes ja vähendet suhkruga).

Brownie'sse läks vaja:
115 g võid
115 g šokolaadi
200 g suhkrut
1 tl vanillipastat
2 suurt muna
65 g jahu
0,25 tl soola

Toorjuustukattesse läks vaja:
250 g toorjuustu
60 g suhkrut
0,5 tl vanillipastat
1 suur muna

Panin ahju 150C pöördõhule soojenema (tegelikult on 140C autoriretsepti järgi, aga mul kuidagi viimasel ajal on igale poole 5-10C juurde vaja panna, et valmis saaks enam-vähem arvestusliku ajaga, aga ahi vana ka juba).
Sulatasin šokolaaddi ja või, segasin sisse suhkru ja vanilli. Lisasin vispeldades munad, ükshaaval, vahepealt taignet sideldaks kloppides. Sõelusin sisse jahu ja soola ning segasin läbi.
Valasin 3/4 taignast küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (28 cm ümmargune kõlbaks ka, aga siis tuleb kook paksem, praegu jäi selline kokku maksimum 3 cm). Veerandi taignast jätsin pealejoonistamiseks.

Toorjuustu vahustasin miksriga natuke vahtu, lisasin suhkru, muna ja vanilli ja mikserdasin edasi ilusaks vahuks. Valasin õrnalt browniekihile ja lõpetuseks joonistasin peale allesjäänud brownietaignaga rulliluuiske:)

Küpsetasin 30 minutit.

Lasin täielikult jahutuda ja panin külmkappi järgmist päeva ootama. Külmkapikülmana on kergem lõigata.

pühapäev, 20. aprill 2014

Vahvlid, pr. Ida Savi ja masin aastast 1964.

Ilusat munadepüha jätku!
Reaalses elus olid munadepühad täitsa olemas ja laualgi üht-teist temaatilist, lihavõtte ajatut klassikat (aga mitte pashat seekord), mille retseptid siin nagunii juba talletatud on.

Meil on hoopis nädala-(või isegi kuu juba)-teemaks vahvlid.
Vahvlimaania algas onutütar A juures tehtud vahvlitest. Üldsegi mitte selle nõukaaegse masinaga tehtutest, vaid tavalistest kaasaegsetest, väga headest muidugi ka.
Aga jutt läks seal ka muidugi sinna vanade masinate nostaligaradadele. Tulime siis koju ja natukese aja pärast oli hr.Linnul masin ostetud osta.ee'st. Ja veel mõne aja pärast oli see masin ka meil kodus. Esimene tegu läks aiataha, masin polnud ammu töötanud. Teine ja kolmas tegu oli juba täitsa ok. Aga otsin jätkuvalt seda "oma lapsepõlve vahvlimaitset", kuigi kipun arvama, et ega seda ei saagi, sest kust sa seda nõukaaegset margariinigi enam saad. :) Aga see Ida Savi "Saiad, koogid, pirukad" pärit magusate vahvlite retsept oli täitsa juba peaaegu väga hea.

Vaja läks:
1 muna
50 g suhkrut
50 g võid
2,5 dl piima
125 g jahu
natuke soola

Vahustasin muna suhkruga heledaks vahuks, lisasin sulatatud või ja siis vaheldumisi piima ja jahu. Lasin seista umbes tunnikese.
Kõige paremad on kohe ära süües. Seistes kippusid natuke nätskeks minema, eriti see heledam osa vahvlist, sest nagu korralikule nõukaaegsele masinale kohane, ei küpseta ka minu isend ühtlaselt.

PS Prl. Linnu soovil tegime vahvleid ka Mesikäpa vahvlipulbrist ja need olid no ikka ülimalt kõrbedad ja õhulised, aga no kui maitse pole see, siis ainult krõbedus ei päästa.