Ubinapäev Viimsi taluturul

Nagu traditsiooniks on saanud, postitan üks kord aastas. 

Ubinapäeval, mis Viimsi taluturul igal aastal toimub ja nii juba aastaid. 

Aga seekord hoopis eelmise aasta õunakook, mis minu mälu järgi oli väga maitsev :) 

Ka selleaastasest koogist tuleb postitus, aga eile kui küpsetasime, hakkasin mõtlema, et mul pole eelmise aasta koogi retseptigi enam. 

Aga sain teada, et nami-namis täiesti olemas. Uuesti siia ümber kirjutama ei hakkagi, aga talletan siia ka lingi :) 

Siin ta siis on:
https://nami-nami.ee/retsept/21518/pahkli-ounakook_toorjuustukreemiga

Mitmevärviline ja -kihiline vegan-toortort

Tundub, et ainult kohvikutepäevad mind veel aktiveerivad süüa tegema :D 

Seekord oli kohvik Kuressaares. Mu õde ja onutütred olid tegelikud jõud kohviku taga, aga mind võeti ka kampa süüa tegema. Enamiku pakutavast tegin "vana rasva" pealt nagu näiteks vanamehe kiusatus ja Missisipi mudakook, õuna-pähklikook ja tallekeeled, pannileib enesestmõistetavalt ja siis veel nipet-näpet. 

Uueks ja uhkeks tegin värvilise vegankoogi. 

Nimelt on meil on kodus üks vegan, kes igasse selle-aastasse kohvikusse on oma panuse andnud nii salatite kui kookidega. Seekord aga ta ei saanud ise teha ja kuna parasjagu mind paelus üks ilus koogipilt, mis nagu ettemääratult oli ka vegan, siis nii see teoks saigi.

Algul võttis näost kaameks tooraine hind. 

Siis hakkasin maitses kahtlema. 

Aga tegin pisikese kogusega proovipartii ja tõin tööle. Kiitis heaks nii vegan kui ominvoor. Küsiti isegi retsepti! 

Kook on iseenesest väga lihtne, ainult aega võtab. Iga kiht peab olema külmas vähemalt tunni kui mitte rohkem!

Pilt Gerli Nelis 

Vaja läks - kõik kogused kokku: 

600 g india pähkleid 

NB! 450 g india pähkleid jaotada kolmeks ning panna külma vette likku vähemalt 3 tundi enne tegema hakkamise algust (kolmanda kausi võib tund-paar hiljem likku panna)!

150 g mandleid

100 g datleid

300 g kookosõli

150 g vahtrasiirupit

1 sidrun

1 avokaado

300 g kiivisid 

300 g passioonivilja

4 suurt haput õuna 

vaarikaid u 1 dl, marju vms kaunistuseks

Põhi 

150 g india pähkleid (NB! Mitte leotatud)

150 g mandleid

100 g datleid. 

Leotasin datleid 10 minuti kuumas vees.

Purustasin koostisained kombainis (NB! Päris tugeva võimsusega hakkija võiks olla, sest minu ilus KitchenAidi hakkija andis selle tööga otsad) ja muljusin ühtlase kihina 28cm koogivormi põhja. Vorm läks külmkappi. Tunnikese vähemalt peab külmas hoidma. 

Kiht 1 - roheline

150 g india pähkleid (see 1 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

1 avokaado

300 g kiivisid

poole sidruni mahl

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kiivid ja avokaado koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 2 - kollane

150 g india pähkleid (see 2 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

300 g passioonivilju (9 tk)

sidrunimahla maitse järgi

Kookosõli sulatasin vedelaks. Kaapisin passioonivilja sisu õlisse ja valasin kõik muud koostisained ka sinna kokku ja blenderdasin püreeks. Maitsestasin sidrunimahlaga. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks ja külma (vähemalt 1 tund).

Kiht 3 - roosa

150 g india pähkleid (see 3 kausitäis mis leos oli)

100 g kookosõli

50 g vahtrasiirupit

u 4 suurt õuna

vaarikaid nii palju, et ilus punane värv tuleks (kui vaarikaid on palju, võib ka õunad vaarikaga asendada)

Kookosõli sulatasin vedelaks. Õunad koorisin ja tükeldasin. Valasin kõik koostisained (v.a vaarikad) kokku ja blenderdasin püreeks. Kui segu oli juba püree, hakkasin vaarikaid lisama, blenderdasin ja lisasin vaarikaid niikaua kui värviga rahule. 

Valasin vormi, silusin ühtlaseks, panin peale kaunistuseks jõhvikaid ja mooruspuumarju ning külma (vähemalt 1 tund või serveerimiseni).

Proovipartii pilt :)

Ja kohvikupilt :)

Koogikesed mandlitäidisega ja värskete marjadega #Kvarts40 at Viimsi kohvikutepäev

Aeg jõudis kätte.
Tänu Viimsi kohvikutepäevale tuli mulle peale tuhin jälle katsetada ja proovida ja siis ka kohvikusse selle kõigega minna.

Meie kohvik on meie pisikese kogukonna ühisüritus Viimsi kohvikutepäeva raames. Kvarts40 on kohviku nimi ja tähendab see seda, et meie majaomanikeühistu nimega Kvarts tähistab tänavu 40 juubelit.
Seega - kohviku teema on sünnipäev. Pakume sünnipäevatoite, valik koosneb tegijate endi sünnipäevatoitude klassikast. Kindlasti saab sünnipäevatoidunurga lastele, saab midagi trendikat ja saab ka ajatut klassikat. Saab ajalootunde ja selgub meie ühistu seos teletorniga :) (Vihjeks võin öelda, et seos ei seisne selles, et teletorn on meist 5 km kaugusel).
Et siis..... 1976.
Loodi meie ühistu ja alustati ehitustega.
Olin neljane.
Ei mäleta muud kui et mulle sündis 31.juulil vend. Muuseas, otse kohvikust sõidame Saarde mu venna 40.juubelile.
Ega mul ei seostu number 40 vanusega suurt midagi. Vaatasin facebookist et mis siis toimus kui ma 40 olin :) Laikisin Felix Baumgartneri mingit hüpet. Hakkasin fännama David Garretit (siiani fännan). Tegin Average Betty'le Saaremaa pannileiba :) Õige eestlase tiitli võitis Saare naine Milvi (siiamaani ajab mõnikord naerma ja saab tsiteeritud :D).

Kohvikutepäev.

Kohvikusse esimesena kvalifitseerunu: mandlitäidisega koogikesed ehk frangipane'ga täidetud tartaletid värskete marjadega. Idee kahest kohast - David Lebovitzilt ja minu ühest no name Prantsuse köögi kokaraamatust.
Tegin kahte erinevat moodi - ühele panin värsked marjad lihtsalt peale, kui koogid olid valmis ja jahtunud, teisele panin juba küpsemise ajaks sisse. Komisjon otsustas üksmeelselt, et kuigi koos marjadega küpsenud variant oli mahlasem, oli teine versioon küpsemata marjadega parem.
Seega kohvikusse läheb see parem variant.

Vaja läheb põhjaks:
1 kogus magusat muretainast. Seda siin näiteks. Sellest peaks saama 12 korvikest. Eelküpsetust ei vaja.


Täidiseks:
130 g võid
130 suhkurt
3 muna
200 g mandlijahu
näpuotsaga soola
2 tl vanillisuhkurt.

Vaarikaid ja mustsõstraid ja aprikoosimoosiPanin ahju 170C pöördõhuga sooja.
Rullisin muretaigna õhukeseks (u 2 mm) ja lõikasin vormidele sobivad kettad ja vooderdasin vormid nendega.
Vahustasin või ja suhkru. Lisasin ükshaaval munad. Enne järgmise muna lisamist pidi eelnev olema korralikult ära segatud. Siis segasin sisse mandlijahu, soola ja vanillisuhkru,
Jaotasin mandlimassi vormide vahel ära (natuke küll küpsedes kerkib, aga mitte palju).
Küpsetasin u 30 minutit (ühes retseptis oli küll 10-12 minutit, aga mul on silikoonvormid ja läks kauem. Ja kui pealt hakkas natuke liiga pruuniks minema, alandasin kuumust 160Cpöördõhuni).

Lasin jahtuda. Panin marjad peale. Pintseldasin aprikoosimoosiga üle, et ilusti läigiks (lisasin paarile supilusikale moosile natuke keevat vett, u 2 tl, segasin korralikult läbi ja kurnasin läbi sõela ja sellega siis pintseldasin.)

Korvikesed lähevad seistes paremaks, isegi 2-3 päeva hiljem on veel väga head :)

Tulge proovige meie sünnipäevaboksis Viimsi kohvikutepäeval!

Lemmikbrownie

Peale erinevate, nii kuulsamate kui vähemkuulsate autorite sulest pärit retseptide proovimisi, millest mõned olid head, mõned keskpärased ja paar suisa väga huvitavat, teeme juba jupp aega (nii aastat kaks äkki) browniet selle retsepti järgi. Ja peame juhistest ja kogustest täpselt kinni, välja arvatud see, et originaalis pannakse kas pähkleid või šokolaaditükke, aga me paneme mõlemaid).
PS! Joy of bakingu (sealt on retsept ka pärit) andmetel on see ka Katherine Hepburni lemmikbrownie:)
Meie (st minu ja mu märksa aktiivsema kaaskoka, vanema prl Linnu) andmetel on see kõigi söönute meelest üks parimaid, mida nad saanud on:)

Vaja läheb:
60 g tumedat šokolaadi
115 g võid
200 g suhkurt
2 suurt muna (toatemperatuuril)
1 tl vanilliekstrakti
30 g jahu
näpuotsatäis soola
100 g hakitud kreeka pähkleid
100 g tumedat šokolaadi lohakalt hakituna

Sulatan või ja šokolaadi (selle 60 g, mis ei pea hakitud olema). Segan sisse suhkru. Ükshaaval lisan munad, segades eelmise muna ilusti šokolaadisegusse. Seejärel segan sisse vanilli, soola, jahu, hakitud pähklid ja hakitud šokolaadi.

Valan taigna vormi (ma kasutan suurt klaasist küpsetusvormi a la 20*30cm) ja panen vormi 145 pöördõhu kraadile eelsoojendatud ahju ning küpsetan u 35 minutit.
Enne lahtilõikamist lasen täielikult ära jahtuda.

PS! Pildi pärast ma vabandama ei hakka, tehtud telefoniga jaanipäeval, paduvihmas, Kihelkonnal ja nõud olid ühekordsed :D Lisaks puudub mul fotokas juba aastakene. Ja ma ei suuda otsustada, kas ma üldse tahangi pildistada :)

Õuna-hapukoorekook

(pilt by Vernanda)

Minu teine lemmik sellest aastast. 

Hapukoorega rabarbrikook on üks mu kõige lemmikumatest rabarbrikookidest, aga iga kord, kui ma olen rabarbri asendanud õunaga, on tulemus selline ... nii et ega mul suuri ootusi ei olnud sellest allrecepes.com'ist leitud retseptist (käesolev siin on mugandatud versioon, peale proovikooki tehtud täiendustega).

Aga tulemus oli täitsa super.

Ja õunad peavad kindlasti hapud olema. 

Muidu jääb läila. 

Vaja läks põhjaks:

125 g võid
1 dl suhkrut
1 muna 
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Kattesse läks vaja:

umbes 10 haput õuna
2,5 dl hapukoort

noaotsatäis soola

2 spl jahu

0,5 tl muskaatpähklit

1 muna

1 tl vanillipastat

Purusse läks vaja 

1,5 dl jahu

1,5 dl muscovado suhkrut

2 tl kaneeli

60 g toasooja võid

Hõõrusin või ja suhkru vahule, lisasin muna. Segasin kuivained omavahel ning lisasin või-munavahule.

Surusin taigna vormi põhja ja külgedele (märgade kätega on seda alati lihtsam teha) ja küpsetasin 180C pöördõhus 10 minutit. 

Tükeldasin õunad ja segasin katteained. Panin õunad eelküpsetatud põhjale, valasin peale täidise ja küpsetasin 30 minutit 160C pöördõhu juures. 

Segasin kokku puru, st näppisin kuivained võiga puruseks. Panin koogile ka küpsetasin veel kümme minutit. 

Jahtunult maitseb kõige paremini ja kui vaja, siis võib täitsa eelmisel päeval valmis küpsetada.

Toorjuustukreemiga õuna-pähkli(te)kook

Õunapuhveti ettevalmistused algavad mul juba kuu varem. Igasugu proovikooke sai tehtud kümmekond. Kaks retsepti läksid prügikasti. Kolmest said minu lemmikud. Ülejäänud viis olid sellised so-so, söödavad, aga korrata ei viitsiks. 

Õunapäev ise oli jälle väga lahe, nagu alati - mõnus seltskond, peale esimest tundi külmast tuimad varbad ja ilus blogipuhveti lett. Tuul oli hull ja vastaslettide juures paistis päike (st me olime varjus ehk oli veel külmem). Arvasin, et inimesed ei tule sellise ilmaga üldse välja (kuigi-kuigi, oleme olnud seal nii vihmasajus kui ma ei mäletagi enam milles), aga mis see tuul ja külm rannarahvale ikka teeb. :) 

Ma ka õhtul saunas sain sooja uuesti naha vahele.

Kookidest siis - minu lemmik (minu enda tehtutest ikka, Marju hitti  läbi aegade ei löö miski) on siin.

Ühed sööjad tulid pärast retsepti küsima!

Kreeka- ja metspähklitega õunakook toorjuustukreemiga. 

Maitseb hea ja läheb järgmiseks päevaks veel paremaks.

Retsept on myrecipes.com'st aga muudetud kogustega, eriti mis puudutab suhkrukogust.

                                                                 (pilt by Vernanda)

Põhja jaoks läheb vaja:
2 dl metsa- ja kreeka pähkleid, röstituna (ma röstin ise, aga poest saab ka)
120 g sulatatud võid
2,5 dl suhkrut
2 suurt muna
1 tl vanilliekstrakti
4,5 dl jahu
2 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
8 keskmisest suuremat haput koogiõuna

Kreemiks on vaja:
2 dl pähkleid (sama teema mis põhja jaokski)
300 g toorjuustu
45 g toasooja võid
u 250 g tuhksuhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl vanilliekstrakti

Ilustamiseks soovi korral kreeka pähkleid nt 12 tükki.

Röstisin pähklid: 200C pöördõhku, paar minutit ahjuplaadil. Lasin tibake jahtuda ja puhastasin metspähklid.
Hakkisin pähklid (suurus sõltub sööja/küpsetaja maitsest).
Tükeldasin õunad pisikeseks.
Vahustasin või ja suhkru ja lisasin ükshaaval munad (edasi vahustades) ja siis vee lõpuks vanilliekstrakti. Segasin kokku kuivained ja lisasin võivahule. Segasin sisse õunad ja pähklipuru. Taigen peabki jääma üsna paks, peaaegu nagu küpsisetaigen.
Küpsetasin 160C pöördõhu juures 45 minutit (tikk peab puhtaks jääma).

Lasin koogil jahtuda.
Siis mikserdasin kokku kreemi ained, segasin sisse pähklid ja määrisin koogile.

Panin külmkappi järgmist päeva ootama.

Esimesel korral tehes unustasin soola panemata. Uskuge või mitte, aga see annab tunda!

Toorjuustukattega šokolaadibrownie

Mul polegi vist mõtet kirjutada kui hea asjaga tegemist on, sest siia jõuavadki ainult karmi kahe-kolme-nelja-(vahel ka suurema)-liikmelise žürii poolt aktsepti saanud retseptid. See konkreetne kook sai oma tuleristsed prl.Linnu rulliluuisuklubi üksikkavade võistluse heategevuslikus kohvikus. Hr.L, kes kohvikus müüja oli, ütles, et just selle koogi kohta tuldi tagasisidet andma, et see olevat ülihea:) Ja on ka.
PS! Need pruunid lärakad seal koogi peal on tegelikult väga kunstipärased rulliluuisud.

Retsept on pärit veebilehelt Joy of baking ja üsna retseptitruu (väikeste ümmardustega kogustes ja vähendet suhkruga).

Brownie'sse läks vaja:
115 g võid
115 g šokolaadi
200 g suhkrut
1 tl vanillipastat
2 suurt muna
65 g jahu
0,25 tl soola

Toorjuustukattesse läks vaja:
250 g toorjuustu
60 g suhkrut
0,5 tl vanillipastat
1 suur muna

Panin ahju 150C pöördõhule soojenema (tegelikult on 140C autoriretsepti järgi, aga mul kuidagi viimasel ajal on igale poole 5-10C juurde vaja panna, et valmis saaks enam-vähem arvestusliku ajaga, aga ahi vana ka juba).
Sulatasin šokolaaddi ja või, segasin sisse suhkru ja vanilli. Lisasin vispeldades munad, ükshaaval, vahepealt taignet sideldaks kloppides. Sõelusin sisse jahu ja soola ning segasin läbi.
Valasin 3/4 taignast küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (28 cm ümmargune kõlbaks ka, aga siis tuleb kook paksem, praegu jäi selline kokku maksimum 3 cm). Veerandi taignast jätsin pealejoonistamiseks.

Toorjuustu vahustasin miksriga natuke vahtu, lisasin suhkru, muna ja vanilli ja mikserdasin edasi ilusaks vahuks. Valasin õrnalt browniekihile ja lõpetuseks joonistasin peale allesjäänud brownietaignaga rulliluuiske:)

Küpsetasin 30 minutit.

Lasin täielikult jahutuda ja panin külmkappi järgmist päeva ootama. Külmkapikülmana on kergem lõigata.

Canneléd

Tervitustega Kairile, kes homme hakkab esimest korda canneléid tegema;)
Canneléd on meie pere suured sõbrad. 

Nii kui natuke maha jahtuda saavad, on otsas ja pärast kuuleb ainult suurte ja väikeste kisa ja vaidlemist, et miks ikka üks rohkem sai, kui teine. Nii see on minu pesakonna liikmetega, aga olen ka juhtunud kohtama inimesi, kellele need kas ei maitse või jätavad külmaks või siis lihtsalt ei jaga meie vaimustust. Nojah, samas olen ma neid ka siinmail kohvikus söönud ja ega ma ka ei jagaks vaimustust, kui ma arvaks, et canneléd just sellised ongi. Aga põhimõtteliselt on kõik nagunii maitse asi. 

Alguse sai nende võidukäik Eestis Nami-nami Pillest ja eks minu retseptki on ikka see üldtuntud nami-nami oma, mis kunagi sai kirjutatud ümber minu retseptivihikusse, kuhu on lisandunud aastate (eriti canneléte küpsetamise algusaastate:)) jooksul kribamisi sellest, kuidas teha või mida vältida:). St et ega otsest blogimise vajadust polekski, aga käesoleva aasta jooksul on mul tulnud juba paar korda cannelédest rääkida, siis miks ka mitte siia kirja panna.

Esimese laari kunagi tegin muffinivormis. Maitse sai ju enam-vähem kätte, vaimustust ei kohanud, aga paljutõotava lubaduse andsid. Peale seda esimest korda ostsin endale silikoonist cannelévormid. 

Metallist oleks ju muidugi etemad, aga need olid ikka sigakallid vähemalt tol ajal. 

Nüüd pole enam vaadanud... võib olla peaks... 

Aga oma silikoonvormidega olen suhteliselt sõbraks saanud (ainukesed silikoonvormid minu köögis, mitte küll esimesed, aga loodetavasti viimased!). Küpsetusaeg on pikem ja muljuda või pigistada ei tohi, kui tahad korraliku kujuga canneléid.

Vaja läheb:

5 dl piima

25 g võid

225 g suhkrut 

125 g jahu

2 muna ja 2 munakollast

2 tl vanilliekstrakti

1 (kuhjaga:)) spl valget rummi 

Kuumutan piima ja või peaaegu keemiseni. Hõõrun munad ja munakollased suhkruga kergelt vahule (lugesin kuskilt, et originaalis Prantsusmaal kasutatakse tuhksuhkurt, peaks kunagi proovima), segan sisse jahu ja seejärel niristan sinna sisse peene joaga kuuma piima-võisegu, samal ajal munasegu korralikult segades. Siinkohal kasutan peaaegu alati mõne saadaval oleva pereliikme abi (õpitud abitus, tean-tean), nemad siis niristavad ja mina segan. 

Kui segu on natuke jahtunud, lisan rummi ja vanilliekstrakti. NB! Segu peabki jääma nii vedel, pole vaja kahtlema hakata!

Ja siis läheb ta kile all külmkappi seisma. 24-36 tundi (maksimum nami-nami sõnul 48 tundi).

Siis ahi sooja, 180C pöördõhku. Ootan, kuni ka "päris"termomeeter näitab, et ahjus on 180C (st et minu ahi näiteks valetab hirmus palju, piiksub juba valmisolekut siis kui tegelikult on alles mitukümmend ja rohkemgi kraadi vähem).

Segan taigna läbi ja jagan vormide vahel võimalikult võrdselt ära (vajadusel olen lusikaga veel pärast ümber tõstnud:). Panen ahjuplaadile (kuigi nami-nami foorumis soovitatakse resti, siis minu ahju puhul toimib plaat paremini). Küpsetan 60 minutit, ilma ust avamata ja ei lase end häirida sellest, et pealt juba tumepruun on, see ei ole kõrbemine. Kuskil 20-30 minuti peal juba istun ahju ees ja jälgin kuidas nad vormist välja ronivad ja sinna tagasi vajuvad. Kuigi alati on ka üks jonnakas hulgas, kes ronib viltu välja ja tagasi ei taha minna (kuna silikoonvorm on pehme, siis vorm ise võib ka vabalt kergelt viltu toetuda plaadile, mitte et cannelél endal midagi viga oleks).

Kui siis canneléd piisavalt valmis minu silma jaoks, st võimalikult tumepruunid pealt ja kindel tund möödas (metallvormi õnnelikel omanikel muidugi tundi ei lähe), tõstan plaadi välja ja jätan jahtuma. Natukese aja pärast keeran vormi tagurpidi ja siis nad potsatavad väga lihtsalt ise sealt välja. Igasugune muljumine ja kohe ahjusoojalt väljavõtmine on kuju ära rikkunud, muljumisjäljed tagasi ei lähe. 

Leigelt ja jahtunult on head. Järgmise päevani pole neid kunagi jätkunud, aga arvestades kohvikus proovituid, seismisilmingutega eksemplare, siis ma pigem neid mitmeks päevaks ette ei teeks.

Sidrunikeeks valge šokolaadi kattega

 Sidrunihapu ja šokolaadimagus. 

Retsept oli mõni aasta tagasi hirmus popp, aga siis ma seda mingitel põhjustel ikkagi ei teinud. Pärit siis Isidora Popovici Popina küpsetamisraamatust. Hirmus hea retsept!

Läheb seistes paremaks, nii et eelmistel päevadel ettetegemine tuleb ainult kasuks. 

Vaja läks:

130 g toasooja võid

270 g suhkrut

4 muna

270 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

4 (väiksema) sidruni mahl ja riivitud koor

Glasruuriks 150 g valget šokolaadi (originaalretseptis ka 0,75 dl 35% rõõska koort), võib ka rohkem, kui paksemat katet tahta. 

Vahustasin või ja suhkru, lisasin edasi vahustades ükshaaval munad. Segasin jahu ja küpsetuspulbri ning sõelusin jahu või-munavahtu. Lisasin sidrunikoore ja mahla. Küpsetasin kaheks tavalise suurusega keeksivormis, 150C pöördõhus umbes 30 minutit, kuni tikk puhtaks jäi. 

Kui keeksid jahtunud (nt ka järgmisel päeval) sulatasin valge šokolaadi ja määrisin keeksidele. Kui vahukoorega teha, siis tuleks koor soojaks ajada ja eelnevalt riivitud valge šokolaad sinna sisse puistata, lasta taheneda, kuni on segu võimalik määrida ning siis keeksidele valada. 

Nagu alguses juba mainitud, läheb seistes mahlasemaks. 

Mustsõstra Brita

Retsept vana hea Brita koogi oma, vahele mustsõstramoosi ja murelimoosi.

Peal söödavad liblikad, tellitud Sugar Robotist. Liblikate kvaliteet väga hea, õhukesed ja haprad.

Lapse jaoks pole ju millestki kahju:). Põhjuseks seekord väikseima Linnupreili sünnipäevapidu, mis saab seekord peetud pooleteistkuise hilinemisega. Eks need suvised sünnipäevad lapseeas ei ole toredad, kui kõik lasteaia/koolisõbrad on linnast ära.

Õunakook

Ei oskagi talle nime anda. Epicurious kutsub seda Taevalikuks õunakoogiks. Seda on mu meelest natuke liiga palju. Tegemist on juutide uue aasta (mille algus on 5-6.september) alguse tähistamise koogiga, vähemalt retsepti autori Joan Nathani peres. Igatahes, päritolu päritoluks, tegemist on väga maitsva koogiga. Küpseb küll kaua ja kõrgeks (nii kõrgeks, et ühes minikeeksivormis hakkas mul üle äärte voolama ja kaotas oma kaubandusliku välimuse), nii et parem koogivormi mitte täis panna. Siin kogused ühe 26 cm ümmarguse vormi jaoks või kahele keeksivormile.

Vaja läks:
400 g jahu
0,5 tl soola
1 spl! küpsetuspulbrit
4 muna
2 tl vanillipastat
2 dl õli
4 dl suhkurt + kaneelisegusse maitse järgi (nt paar supilusikat)
1,5 dl apelsinimahla
2 tl kaneeli
6-7 õuna
sidrunimahla, et õunad ei läheks tumedaks

Segasin kuivained omavahel. Vahustasin munad, lisasin suhkru ja vanillipasta. Vahustasin natuke veel, seejärel lisasin õli ning sõelusin sisse pool jahust. Segasin, lisasin apelsinimahla ning ülejäänud jahu.
Valasin poole taignast vormi. Panin taignale pooled viilutatud õunad. Raputasin peale pool kaneeli-suhkrusegust. Valasin peale ülejäänud taigna ning selle peale ülejäänud õunad ning kaneeli-suhkrusegu.
Küpsetasin 155C pöördõhus 1 tund ja 15 minutit (või kuni tikk puhtaks jäi, suure vormiga läks kauem).

Enne söömist jahutasin täielikult maha. Järgmisel päeval oli veel parem.
Ja homme saab seda (ja mõnda muud uut head ja vana head) proovida Viimsis Ubinapäeval. :)

Amaretti (mitte amaretto) kook

Seda sai proovida blogipuhvetis Rannarahva muuseumis. 

Oli hea ja maitses mõnus ja sai kiita. 

Algallikaks oli Giada De Laurentiis. 

Vaja läks:

20 amaretti küpsist taignasse ja 8 küpsist koogi peale

120 g tumedat šokolaadi

220 g toasooja võid

2,5 dl suhkrut (või tiba vähem, kui magusam šokolaad)

5 suurt muna

2 spl apelsinilikööri

1,2 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

0,5 dl apelsinimarmelaadi

Pildi autor Britt Paju

Panin ahju 160C pöördõhule soojenema. 

Hakkisin šokolaadi väga peeneks ja amarettiküpsised mitte niiväga peeneks. Vahustasin või ja suhkru. Ükshaaval vahustasin sisse munakollased ja lisasin likööri. Segasin jahu ja küpsetuspulbri ning vahustasin munavalged tugevaks vahuks.

Sõelusin munakollase-võivahtu jahu ning segasin läbi. Lisasin küpsise-šokolaadipuru. Lõpetuseks lisasin taignasse munavalgevahu ja segasin õrnalt läbi. 

Küpsetasin 45 minutit (kuni tikk jäi puhtaks).

Jahutasin koogi täielikult maha. 

Määrisin peale apelsinimarmelaadi. 

Vahetult enne serveerimist puistasin peale allesjäänud amarettiküpsised (vahetult seepärast, et puru kena krõbe oleks).

Maasikad vahukoore ja biskviidiga

Kui biskviiti ei viitsi rulli keerata, võib ka nii teha. 

Vaja läheb:
4 muna
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit (igaks juhuks, aga võib ka ära jätta, kui munad väga hästi vahustatud ja taigen väga õrnalt segatud)
1 dl suhkrut
2 dl rõõska koort vahukoore jaoks
2-3 spl tuhksuhkrut vahukoore jaoks
min 500 g maasikaid
2 dl maasikatoormoosi


Biskviidi jaoks eraldasin munakollased ja valged, kollased vahustasin suhkruga. Valgetesse panin näpuotsaga soola, et paremini vahtu läheks ja vahustasin kõvaks. Segasin jahu ja kartulijahu kokku ja sõelusin munakollasevahtu. Kergelt segasin läbi ja lisasin munavalgevahu. Segasin õrnalt läbi ja valasin ahjuplaadile.
Küpsetasin 205C pöördõhus 7 minutit (ahi peab kindlasti enne õige kuumusega juba olema).
Kummutasin tagurpidi teisele küpsetuspaberile ja jätsin jahtuma. Kui oli jahtunud, lõikasin kaheks, määrisin peale maasikatoormoosi ja tõstsin pooled üksteise peale (lasin paar tundi imbuda, enne kui jätkasin).
Tegin valmis vahukoore (tuhksuhkru kogus sõltub maitsest, st sellest kui magusat tahad. Mina panin 3 spl tuhksuhkrut pluss 1 tl vanillisuhkrut).
Määrisin koogile vahukoore ja katsin maasikatega. Vahele riputasin melissilehti ja peale veel tuhksuhkrut, sest maasikad olid suht hapud.

Kondespiimakook maasikate ja mustsõstardega

Pinterest.com on lahe asi :) Muudkui aga pinnid ja pinnid ja tegemiseni enamasti ei jõuagi :) Aga selle koogi tegin ära.

Kook on väga magus, mõne arvates liiga magus, mõne arvates aga sidruni hapukus ja marjad tasakaalustasid ilusti magusa ära. Minu enda arvates on see just selline kook, et saad magusaisu ühe tükiga rahuldatud ja teist ei taha ehk sama lugu näiteks mis tarte au chocolat'ga.

Vaja läks:
200 g digestive küpsiseid
80 g sulatatud võid
40 g suhkurt (võib ka ära jätta)
1 sidruni koor

Täidiseks:
400 g kondenspiima
3 munakollast
1 dl sidrunimahla (1 sidrun)
2 dl marju (külmutatud mustsõstrad ja maasikad olid mul)

Purustasin digestivid, segasin sulavõiga ja suhkruga ja surusin koogivormi põhjale. Küpsetasin 180 C pöördõhu juures 10 minutit.
Täidiseks segasin munakollased kondenspiimaga, lisasin sidurnimahla, segasin korralikult läbi ja lisasin marjad (nüüd segasin ainult õrnalt läbi, et marjad värvi ei hakkaks andma).
Valasin täidise eelküpsetatud põhjale ja küpsetasin sama 160C pöördõhu juures 15 minutit (kuni täidis ei võbele enam).
Enne söömist jahutasin täiesti maha (külmkapikülmaks).

Minu uus koogivorm

Sain uue koogivormi. 

Toidumessilt toodi. 

Idee oli huvitav. 

Katsetasin. 

Jäin rahule. 

Soolaste suupistetena lööks selle vormiga tehtud ampsud ilmselt igal pidulaual laineid. Aga magusatega on palju katsetamistväärt:)

Minu tänusõnad lähevad Ungari poistele ja www.zilatortaforma.hu'le :) If you ever happen to read this, I really appriciate this gift. Thank you and köszönöm :)

Käesolev esimene katsetus on mooniseemnekeeksi taignast tehtud keeks. 

Aukude põhja panin mustsõstramoosi. 

Peale kreemiks on maasikamaitseline kohupiimapasta (200gr) vahukoorega (2 dl) ja tuhksuhkruga (3 spl).

Siin pildil ootavad augud täitmist:)

Vol 3334:

Kohupiima-toorjuustu õunakook

Vol 3 Viimsi taluturu õunapäevalt.

 

(foto by Vernanda)

Retsept on  oodanud oma aega minu käes umbes aastakese. Niipalju on aega möödas sellest, kui minu armas töökaaslane selle mulle saatis ja kiitis kui nende pere uut lemmikkooki. Ilmselt oleks ta veel oma aega oodanud, kui mu algselt plaanitud plaanid oleks teostunud. Nimelt tahtsin ma  kolmandaks koogiks õunapäevale teha kreeka pähkli-õunakooki toorjuustukreemiga ja õnneks sai enne tehtud proovikook. No ei olnud midagi head, leebelt öeldes. Nii et oli vaja kiiresti üks uus idee leida.
Õnnelik valik oli see toorjuustu-kohupiimaplaadikook. Aus ja hea. Ise sain küll maitsta natuke ääri ainult, aga kuna mu pisim laps ostis endale kohvikust seda kooki ja sõi ära ka, siis ilmselt pidi olema hea.:)
Algretseptiga võrreldes muutsin natuke täidise koguseid, kohupiima vähemaks ja juustu rohkemaks ning taignapuru asemel raputasin peale suhkrukristalle ja tuhksuhkrut.

Vaja läks põhja sisse:
200 g võid
2,5 dl suhkrut
2 munakollast
400 g jahu
3 tl küpsetuspulbrit
3 tl vanillisuhkrut
0,5 dl õunamahla

Kattesse läks vaja:
5 keskmisest suuremat haput õuna (proua Huldaga villutatud;))
200 g kohupiima
300 g toorjuustu
2 dl suhkurt
2 muna
2 munavalget
3 spl kartulijahu
2 tl õunamahla
3 tl vanillishkrut

Vahustasin või ja suhkru, lisasin ükshaaval munakollased samal ajal edasi vahustades. Segasin kuivained ja lisasin taignasse. Näppisin kiiresti kokku, lisasin õunamahla ning  segasin ilusaks taignaplliks. Panin külmkappi ootele.
Vahustasin munavalged.
Hõõrusin kokku kohupiima ja toorjuustu, lisasin munad ja suhkru, kartulijahu ja vanillisuhkru. Õrnalt segades lisasin munavalged.
Ahjuplaadile küpsetuspaberi peale rullisin taigna, ääred jätsin natuke kõrgemad.
Valasin peale katte ning rivistasin peale õunaviilud. Raputasin peale kristallsuhkru ning panin 160C pöördõhku 45 minutiks küpsema.

Lasin jahtuda ning raputasin peale tuhksuhkrut.

(foto by Pille)

Õunakeeks valge šokolaadi ja pähklitega.

(foto by Vernanda)

Tundub olevat selleaastane hitt.
Vanim Linnulaps kiitis väga heaks.
Kass sõi salaja pool keeksi ära.
Töökaaslastele meeldis.
Mulle endale ka.

Nagu ka eelmist õunakooki, saab ka seda laupäeval õunakoogikohvikust Viimsi taluturult.

Vaja läheb:

4 keskmist või suuremat haput õuna riivituna jämeda riiviga

100 g valget šokolaadi (ma kasutasin Kalevi tervete metspähklitega valget)

100 g metspähkleid (röstituna oleks ilmselt veel parem)

250 g suhkurt

2 muna

140 g sulatatud ja jahutatud võid

250 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

Ahju panin soojenema 170C pöördõhule.

Riivisin õuna (kui ikka väga palju mahla tuli, siis kallasin mahla klaasi ja jõin ära, aga kindlasti ei ole vaja nõrutada õunu). Segasin riivõuna suhkruga, mikserdasin sisse munad ning seejärel sulavõi.

Hakkisin šokolaadi ja pähklid, lisasin taignasse.

Lõpetuseks sõelusin segusse jahu (millesse eelnevalt olin seganud ka küpsetuspulbri) ja segasin õrnalt spaatliga läbi.

Vooderdasin keeksivormi (tavaline 25cm vorm) küpsetuspaberiga ja valasin taigna sisse.

Läks ahju 1 tunniks ja 15 minutiks (väga kõrge keeks tuleb selles 25 cm vormis, seetõttu ka nii pikk küpsetusaeg), kuni tikk jäi puhtaks. Kui liiga pruunistuma pealt hakkas, langetasin temperatuuri 140C pöördõhule ja küpsetasin kauem.

Järgmisel päeval on söömiseks juba väga hea, aga kui ei kannata nii kaua oodata, siis lase vähemalt korralikult enne maha jahtuda:)

PS Pildilt paistab nagu oleks kook taignane, aga ei ole!!! Hoopis on väga mahlane ja mure:)

Vürtsikas õunakook muscovado ja meega.

(foto by Vernanda)

Tulemas on järjekordne õunapäev ja õunakoogikohvik. Testimine ja katsetamine on täies hoos :) Töökaaslased saavad terve nädala kooki ja nende reaktsioonid on kõige paremaks indikaatoriks koogi kõlblikkuse kohta.:)

See konkreetne kook sobis hästi:) Kõlapinna leidis arvamus, et kook on jõulune:) Eks ta ole ka. Mahlane, piparkoogimaitseline ja praegusesse mitte eriti kenasse sügissopailma  täitsa sobilik:) Süstib lootust, et ilusad lumised ajad on tulemas :) ja talvel teeks seda kooki heameelega näiteks jõhvikatega. 

PS Saarlastele meenutaks see kook vana armast meekooki, aga see siin on tunduvalt pehmem ja mahlasem.

Kook ise pärist BBCGF-ist, ilma eriliste mugandusteta. Tuleb teha päev enne valmis, siis jõuab kõik kenasti läbi imbuda. 

Koogiks on vaja:

125 g võid

225 g tumedat muscovado suhkrut

2 muna

225 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli

1 muskaatpähkel riivitud kujul

u 300 g õunu, tükeldatud pisikesteks kuubikuteks. 

Katteks peale vaja

2 suurt supilusikatäit mett

2 spl muscovadot

Panin ahju sooja 140C pöördõhule. Vahustasin muscovado ja toasooja või.

Lisasin edasi vahustades ükshaaval muna.

Segasin jahu, küpsetuspulbri ja kaneeli ning muskaatpähkli ning sõelusin taignasse.

Segasin õrnalt spaatliga läbi, lisasin õunatükid ning panin 24cm lahtikäivasse vormi üheks tunniks küpsema.

Kui kook oli valmis (tikk jäi puhtaks), segasin kokku vedela mee ja suhkru ning määrisin ühtlase kihina kuumale koogile. Et meesegu kiiremini kooki imbuks, täksisin natuke koogipealsesse augukesi.

Kook on selline, mis seistes läheb paremaks ja soojast peast on mõnus jäätisegagi süüa.

Kooki saab proovida laupäeval Viimsi Vabaõhumuuseumis :)

Vahukoore-toorjuustu-maasika rullbiskviit.

Selle suve hitt.

 Kiidusõnad kõigilt. 

Vanima Linnulapse kiitvat arvustust tekstuuride ja balansside kohta ei hakka siinkohal tagasihoidlikkusest kordama :)

Biskviidi jaoks läheb vaja:

4 muna 

1 dl suhkrut

1 dl jahu

1 dl kartulijahu

1 tl küpsetuspulbrit

Täidisele läheb vaja:

2,5-3 dl 35% rõõska koort

100 g toorjuustu (toasooja)

1 spl suhkrut

2 tl vanillisuhkrut

Maasika toormoosi u 2 dl (sõltub kui vedel moos on, vaja on niipalju, et kataks terve biskviidi õhukese kihina ära)

maasikaid u pool kilo, tükeldatud täpselt nii suureks/pisikeseks, kui neid koogis näha tahetakse:)

Vahustasin munad ja suhkru tugevaks vahuks. Segasin kokku kuivained ja sõelusin munavahu sisse. Segasin kergelt läbi ja valasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Küpsetasin 205C pöördõhu juures 7 minutit.

Ahjust välja võttes kummutasin biskviidi teisele küpsetuspaberile (mulle meeldib, kui see teine paber on suhkruga üle riputatud, pärast nii mõnusalt krõmpsuvad).

Vahustasin vahukoore, lisasin vanillisuhkru, segasin toorjuustu vahukoorde (kõigepealt segasin toorjuustu sisse mõned spl-d vahukoort ja segasin ühtlaseks, siis alles segasin nüüd juba vähe vedelema toorjuustu vahukoorde). 

Lisasin tükeldatud maasikad ja suhkru. Segasin korralikult läbi.

Biskviidile määrisin ühtlaselt maasika toormoosi ja sinna peale vahukooresegu.

Keerasin rulli.

Järgmine kord tahan melissi ka sisse hakkida ja siis ükskord ka basiilikut. Praegu pole meelde tulnud, enne on juba rull kokku keeratud ja sööjad kallal.

PS pildil oleval biskviidil on maasikaid vähem, sest pilt sai tehtud sellisest rulliteost, kuhu maasikaid sattus tiba vähem. Maitse muidugi kannatas, kuigi sööjad ei saanud sellest aru enne, kui ma juhtisin nende tähelepanu sellele :D 

Kookose-õunakook

Viimane õunakook õunaturupäevalt. Mul oli see kahjuks täitsa (koogi suhtes teenimatult) meelest läinud. Hea et nami-namis  õunakookide kooskokkamine on, muidu olekski vist retsept minu poolt unustusse vajunud.

Kuna vahepeal juhtus meil selline lugu, et pisike prl Lind sai kuskilt kätte fotoaparaadi aku ja näris selle katki, siis olime päris mitu nädalat ilma fotokata ja retsepte üles tähendamata (eelmine fotokas läks ka meie väikese Nukitsamehe nahka, siis ta lihtsalt jalutas sellega ringi ja kopsas aparaadi (kogemata) vastu kiviseina. Tegijal juhtub...) ja kõik mu köögis toimunu jäi meie endi teada.:)
Nüüd aga fotokas töötab jälle (kuigi käesoleva kauni pildi autor on Vernanda) ja sügishooaeg võib uue hooga edasi minna. Üritan ka jõudumööda nami-namis Tiina algataud kapitoidu projektist osa võtta... kuigi ülejäänud sööjad sellest eriti vaimustunud ei olnud... aga eile õhtul sain isegi hea üllatuse osaliseks, kapitoit võib ka väga väga huvitavalt hea olla (kapivarud on mul muidugi suht suured ka :))

Aga see täitsa hea ja maitsev õunakook sai tehtud (ja veel mitu korda sai seda tehtud) veel siis, kui ma lubasin endal ka toidupoes käia ja varusid kappi tekitada.:) Retsept pärit nami-namist ja on täitsa mugandamata.

Kooki läks vaja:
200 g võid
200 g suhkrut
3 muna
100 g kookoshelbeid
200 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 dl piima
4 õuna
mandlilaaste (umbes pool pakki st 50 g)
kaneeli ja  suhkrut (demerara)

Hõõrusin toasooja või suhkruga vahule ja lisasin edasi segades ükshaaval munad.
Segasin kuivained omavahel ja lisasin vaheldumisi piimaga või-munasegusse.
Valasin taigna suurde kandlisse ahjuvormi (plaadile võib ka muidugi, aga ma tahtsin vähe paksemat kooki) ja
panin peale viilutatud õunad.
Puistasin peale mandlilaastud, riputasin üle suhkru ja kaneeliga ning küpsetasin 180C pöördõhus umbes 45 minutit.

Kiitsid sööjad nii tööl kui kodus ja kohvikuski. Nagu ma varemgi olen vist öelnud, meeldivad mulle rohkem sellised kreemja täidisega õunakoogid või jäätise/vanillikastmega söödavad variandid. See kook meeldis aga väga neile, kellele maitsevad rohkem keeksised õunakoogid. Nii et asi on maitses... :)