kolmapäev, 21. detsember 2011

Mittehooajaliselt värske salat

Antagu mulle mittehooajalisus andeks, aga nagu eelmises postituseski kirjutet sai, ei ole sealiha ega tummised lihahautised meil praegu au sees. Sellepärast ja ka selleks, et jõuluajal piiramatult head-paremat vitsutada saaks ja muidugi ka äärmise ajanappuse tõttu on meie toidulaual sagedased ka praegusel talvisel ajal kiiresti valmivad salatid:). (Väikesed Linnulapsed rõõmustavad, sest nemad tellivad ja saavadki piimasuppi kogu aeg :D.)
Hitiks on saanud meil erinevate kana-kalkuni-juustu vms sellise lisandiga värske salat, milles on eriti tervislikuks lisandiks toores brokoli ja chi-seemned, mille kasulikkus pidavat juba ammuilma teada-tuntud olema.
Vaja läheb:
1 karp rukolaga salatipõhja
paar tomatit
1 paprika
valget redist
1 punane sibul
värsket brokolit ja/või lillkapsast (4-5 õisikut)
4 tl chia-seemneid
1 kanafilee (praetult või grillitult)

Kastmeks:
6 spl extra virgin oliivõli
2 spl balsamicot
1 tl mett
soola ja pipart

Tükeldan köögivilja, segan salatipõhjaga. Segan kastmeained.
Segan salati ja kastme, lisan chia seemned.
Peale grillitud kanafilee ribad vms meelepärast.

Hea eelroaks või ka põhiroa asemel, aga sellest kogusest jätkub meil pearoana ainult kahele. :)

teisipäev, 20. detsember 2011

Odra ja kaeraga sai ehk võitleme kolesterooliga

Meie pisikeses peres on jõudnud kätte aeg, kus vanim pereliige peab hakkama vaikselt passi piiluma ja tihedamini perearsti külastama ja otse loomulikult ka pisut rohkem jälgima, mida ta suhu pistab :P. Laisa inimesena ei viitsi ma igale lauas istujale erinevat sööki teha, seega on toimunud pisike muutus terve pere toitumisharjumustes. Märksõnadeks on saanud kaer ja kaerakliid, odrahelbed, küüslauk, kreeka pähklid ja kõrvits, mis tarkadele allikatele toetudes peaksid olema imelised halva kolesterooli kehast välja viijad.
Nüüd siis saia-leiva asemel sööme kaera ja odra saia.

Vaja läheb:
500 ml külma vett
25 g pärmi
1 spl mett
1,5 tl soola
70 g odrahelbeid
150 g kaerakliisid
1 dl linaseemneid
260 g nisujahu
2 spl oliivõli

Sulatan külmas vees pärmi, lisan soola, mee ja linaseemned, seejärel helbed, kliid ja jahu, segan ära ning viimasena segan sisse oliivõli. Taigen jääb selline suhteliselt vedel pudrutaoline kleepuv mass. Lasen kerkida umbes tunnikese, kuni taigen on kahekordseks kerkinud. Jagan taigna kahe keeksivormi vahel ära ja lasen veel kerkida 15 minutit.
Küpsetan 230 C pöördõhus 10 minutit ja seejärel 20 minutit 160C pöördõhus.

Mõnusalt pehme sepikulaadne sai on.

neljapäev, 24. november 2011

Soolane juustukook

Kui lapsed tellivad ülirammusat ja ülimagusat brownie't, siis soolase sõpradele tuleb ju ka midagi näksimiseks teha. Näiteks ülilihtsat ja ülirammusat juustukooki. Tunnistan ausalt, et retsepti päritolu on teadmata. Kellegi (ei tea küll kelle) lapsekäsi on "koogi" koostisosad umbes aastal 198..? kirjutanud minu retseptivihikusse ja on unustanud lisada valmistusjuhised.:) Aga proovisin siis nii, nagu allpool kirjeldet. Ja tuli välja küll.

Vaja läks:

300 g kodujuustu
75 g võid
250 g riivitud juustu
4 spl hapukoort
1 dl jahu
3 muna
0,5 tl soola (oleneb juustude soolasusest)

Vahustasin munad, lisasin kodujuustu, umbes 2/3 riivitud juustust, hapukoore, sulavõi ja lõpuks jahu. Maitse järgi lisasin soola.
Valasin taigna ahjuvormi  (kandiline suurem klaasvorm, taigen jääb umbes 1 cm paksuselt) ja peale riputasin ülejäänud riivjuustu.
Küpsetasin 180C pöördõhu juures 40 minutit, kuni kook oli pealt kuldne ja kõrbe.
Kõlbab ühtviisi hästi nii leigelt kui ka järgmine päev.

NB! Kõige paremini maitsevad muidugi ääred. :D

Vol 778, Miina sünnipäev 11.09.2012


teisipäev, 8. november 2011

Aedoaampsud mandlilaastudega

See on hea näksimiseks. Valge veini kõrvale näiteks.
Teha ka lihtne. Idee tastespotting.com'ist, muutsin natuke koguseid ja tegin paprikasemaks (kuidagi on nii läinud, et mul on erinevaid paprikapulbreid sattunud kappi nii palju, et võiks ungari restorani varustada nendega :)) Ja nüüd siis vaene pere peab isegi šnitslit paprikaga maitsestatuna sööma :D

Vaja läks:
u 500 ml aedube
soola
üks väiksem-keskmine sibul peeneks hakitult
oliivõli u 1 spl praadimiseks
1 tl muscovado suhkurt
peotäis mandlilaaste
1/4 tl magusat suitsuparikat
1/4 tl teravat suitsupaprikat


Keetsin parajaks ampsuks tükeldatud aedube umbes 6 minutit soolaga maitsestatud vees.
Röstisin sibula oliivõlis pehmeks ja kuldseks, puistasin peale paprikapulbrid, suhkru ja mandlilaastud, segasin ilusti sibulatega läbi ja valasin peale nõrutet oad.
Röstisin minuti-paar ja puistasin peale maitse järgi soolahelbeid.


neljapäev, 27. oktoober 2011

Suvikõrvitsa-seesamiseemne-juustumuffinid

Kõik. Suvikõrvitsad on nüüd otsas. Kuigi sügavkülmas on neid muidugi veel, aga neist saab teistuguseid toite teha.
Viimane sellesügisene suvikõrvits sai riivitud muffinitesse.
Retseptiidee leidsin foodgawker.com kaudu.
Muffinid olid ausad, maitsesid head ja eriti hästi sobisid tomatisupi kõrvale.

Vaja läks:
u 300 g jämedalt riivitud suvikõrvitsat
1 dl riivitud juustu (kasutasin Old Saare juustu)
4,5 dl jahu
1 spl küpsetuspulbrit
värskelt jahvatatud piprat
1 tl soola
2 spl seesamiseemneid + pealeriputamiseks nii palju kui soovi on
1 tl basiilikut (kuivatatud)
2 suurt muna
2,5 dl petti või keefiri
6 spl oliivõli

Alustuseks panin suvikõrvitsa nõrguma ja ahju sooja. Kloppisin munad lahti, lisasin peti ja õli. Teises kausis segasin kokku kuivained (sh seesamiseemned) ja juustu. Jahusegusse segasin muna-peti-õli segu ning korralikult kuivaks nõrutatud suvikõrvitsa. Segasin kõik ilusti läbi (NB! ei tohi üle segada).
Jagasin taigna 12 muffinimvormi vahel, riputasin peale seesamiseemneid ja küpsetasin 180C pöördõhus 30 minutit (kuni tikk enam-vähem kuivaks jäi).

Maitsesid leigelt paremini kui külmalt, nii et järgmistel päevadel süües tasub natuke soojendada.

kolmapäev, 12. oktoober 2011

Uskumatult ta kõlab, aga ülimaitsev kõrvitsa toorsalat hapukurgiga

Kapitoidu projekti raames otsisin mõtteid mida teha "huvitavat" põhitoidu (milleks olid verivorstid ja ahjukartulid) kõrvale olemasolevatest vahenditest ja leidsin nami-namist kõrvitsatoorsalati retsepti.
Olin küll väga skeptiline (ma söön kõrvitsat ainult püreesupina ja piima-kõrvitsasupina ja röstituna, aga ei võta näiteks marineeritud kõrvitsat suu sissegi, pole kunagi võtnud ja ilmselt ei võta ka, nii et toores kõrvits ja veel hapukurgiga tundus väga tricky issue olevat) ja arvasin, et ega seda keegi taha isegi proovida, aga kui ma võtsin esimese ampsu, siis mõtlesin, et kui ka teised proovida ei taha, pole hullu, söön heameelega kõik ise ära. Need kes proovida julgesid, kiitsid ka.
Hiljem oli mul täitsa kahju, et kõik ülejäänud kõrvitsa püreeks ära tegin ja purki panin, oleks võinud natuke toorest alles jätta, et veel seda salatit teha.

Vaja läks:
200 g puhastatud kõrvitsat
1 hapukurk
1 sibul
peotäis peterselli
peotäis murulauku
1 tl paprikapulbrit
soola-pipart
2 spl õli
maitse järgi äädikat

Riivisin kõrvitsa (suurte aukudega riiviga), tükeldasin sibula ja hapukurgi pisikesteks tükkideks, hakksiin peterselli-murulaugu ja segasin kõik kokku.
Õli-äädika ja maitseained segasin kokku ja lisasin salatile.

Kõlbas süüa ka veel järgmine päev!

teisipäev, 11. oktoober 2011

Kookose-õunakook

Viimane õunakook õunaturupäevalt. Mul oli see kahjuks täitsa (koogi suhtes teenimatult) meelest läinud. Hea et nami-namis  õunakookide kooskokkamine on, muidu olekski vist retsept minu poolt unustusse vajunud.

Kuna vahepeal juhtus meil selline lugu, et pisike prl Lind sai kuskilt kätte fotoaparaadi aku ja näris selle katki, siis olime päris mitu nädalat ilma fotokata ja retsepte üles tähendamata (eelmine fotokas läks ka meie väikese Nukitsamehe nahka, siis ta lihtsalt jalutas sellega ringi ja kopsas aparaadi (kogemata) vastu kiviseina. Tegijal juhtub...) ja kõik mu köögis toimunu jäi meie endi teada.:)
Nüüd aga fotokas töötab jälle (kuigi käesoleva kauni pildi autor on Vernanda) ja sügishooaeg võib uue hooga edasi minna. Üritan ka jõudumööda nami-namis Tiina algataud kapitoidu projektist osa võtta... kuigi ülejäänud sööjad sellest eriti vaimustunud ei olnud... aga eile õhtul sain isegi hea üllatuse osaliseks, kapitoit võib ka väga väga huvitavalt hea olla (kapivarud on mul muidugi suht suured ka :))

Aga see täitsa hea ja maitsev õunakook sai tehtud (ja veel mitu korda sai seda tehtud) veel siis, kui ma lubasin endal ka toidupoes käia ja varusid kappi tekitada.:) Retsept pärit nami-namist ja on täitsa mugandamata.

Kooki läks vaja:
200 g võid
200 g suhkrut
3 muna
100 g kookoshelbeid
200 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 dl piima
4 õuna
mandlilaaste (umbes pool pakki st 50 g)
kaneeli ja  suhkrut (demerara)

Hõõrusin toasooja või suhkruga vahule ja lisasin edasi segades ükshaaval munad.
Segasin kuivained omavahel ja lisasin vaheldumisi piimaga või-munasegusse.
Valasin taigna suurde kandlisse ahjuvormi (plaadile võib ka muidugi, aga ma tahtsin vähe paksemat kooki) ja
panin peale viilutatud õunad.
Puistasin peale mandlilaastud, riputasin üle suhkru ja kaneeliga ning küpsetasin 180C pöördõhus umbes 45 minutit.

Kiitsid sööjad nii tööl kui kodus ja kohvikuski. Nagu ma varemgi olen vist öelnud, meeldivad mulle rohkem sellised kreemja täidisega õunakoogid või jäätise/vanillikastmega söödavad variandid. See kook meeldis aga väga neile, kellele maitsevad rohkem keeksised õunakoogid. Nii et asi on maitses... :)

teisipäev, 27. september 2011

Õunakook muscovado, konjaki ja rõõsa koorega

Nagu arvatagi, kook oli maitsmiseks väljas Viimsi taluturul. Tegemist järjekordse selle-aastase üllatuslemmikuga, mida kiidetud nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel taluturul :)
 Retsepti algidee oli pärit BBC GF-st, kuid algideest on käesolev tulemus kaugel.

Vaja läks põhjaks:
250 g jahu
125 g võid
1 muna
1 tl vett
0,5 tl soola 

Keskele:
2-3 õuna, niipalju et põhi saaks kaetud (teise katsetuse käigus panin liiga paksu õunakihi ja lõpptulemus läks kaduma, nii et õunakiht minu maitse jaoks võiks olla pigem õhem)
65 g muscovado suhkrut
15 g võid
2 tl brändit/konjakit
1-2 tl sidrunimahla

Rõõsa koore kattesse:
1 muna
1 dl 35% rõõska koort
1 tl vanillisuhkrut
5 tl suhkrut

Segasin soola jahusse, näppisin  toasooja võiga segamini, lisasin muna ja 1 tl vett. Segasin kiiresti taigna kokku pallikeseks ja panin külmkappi puhkama.

Viilutasin õunad hästi õhukeseks, sulatasin või, segasin sulavõisse muscovado ja sidrunimahal, aeglasel tulel kuumutades sulatasin suhkru-võisegu ühtlaseks. Lisasin konjaki ja võtsin segu tulelt.

Rullisin taigna nii umbes 0,5 cm paksuseks ringiks, surusin koogivormi, trimmisin ääred ära ja panin taigna veel umbes 10 minutiks sügavkülma (lihtsalt et kiiremini saada).
Toksisin kahvliga taigna auguliseks, panin õunad peale ja nõristasin peale muscovadosegu.
Panin ahju 200C pöördõhu peale küpsema 15 minutiks. Seejärel alandasin kuumuse 180C pöördõhule ja küpsetasin veel 10 minutit.

Vahustasin muna kregelt vahule, lisasin suhkrud ja rõõsa koore.
Valasin segu kaunilt karamelliseerunud õuntele ja küpsetasin veel 180C pöördõhus umbes 10 minutit, kuni kook oli pealt ilus tumekuldne.

Maitseb leigelt/jahtunult paremini kui soojalt. Väga hea ka veel järgmisel päeval.:)

esmaspäev, 26. september 2011

Õunakook martsipanikattega

Viimsi taluturul sai õunakoogi kohviku tegemises osaletud. Minu jaoks esimene kord niimoodi avalikult omatehtud küpsetusi pakkuda (kui mitte arvestada igasugu koolide-noortekate-lasteaedade üritusi, aga see ikkagi väheke teine teema, kuigi publik karmim ja õiglasem :)). Mida lähemale ettevõtmine jõudis, seda rohkem õunakooke minu armsad töökaaslased ära sööma pidid. Ma ju jänes ja ilma vähemalt kümne sõltumatu eksperdi arvamuseta laiema publiku ette oma söökidega ei julge minna. :D
Veel enne kohviku algustki oli hirm suur nahavahel, et kuhu ma ennast mässind olen, aga seltskond oli lõbus ja siis läks kõik suure kiiruga lahti ja enne kui õieti hinge tõmmata jõudsin, oli kaks tundi möödas ja koogikohvik läbi. :)

Minu poolt oli kolm kaasas kolm kooki, ehk et siis järgmiste postituste teemadki pole teab mis keeruline pähkel läbi ampsata.
Ja piltide eest suured tänud veelkord Vernandale!

Esimesena  palju tunnustustust (!Mis seal salata, minu isikliku õunakoogi TOPigi lõi täitsa sassi :) Ja kõige ausamad toidukriitikud ehk lapsed kiitsid koogi väga heaks!!:) saanud martsipanikattega riivõunakoogi tutvustus.
Retsept pärit nami-namist (nagu ka koogi sildil ausalt näha on, vt altpoolt ;)). Mugandusi isegi eriti ei ole, kui mitte arvestada, et põhja taigna tegin vähe vedelema (rullida ei kannata, aga põhi jäi siis natuke pehmem, rohkem virsiku-kohupiimakoogi põhja moodi) ja õunu panin rohkem.

Vaja läks põhjaks:
180 g jahu
1 dl suhkurt
125 g võid
1 suur muna
1-2 tl vett
näpuotsatäis soola

Katteks:
50 g võid
150 g mandlimartsipani jämedalt riivituna
1 spl jahu
1 laimi mahl

5 suuuuurt õuna (antoonovkat) jämedalt riivituna
mandlilaaste peale, nii et kook oleks korralikult kaetud (nii umbes pool pakki ehk 50 g)


Segasin kokku suhkru, jahu ja soola, näppisin sisse või, lisasin muna ja segasin ühtlaseks. Surusin taigna koogivormi (26 cm) ja lasin külmkapis veidi (umbes pool tundi, aga vabalt võib ka kauem) taignal puhata.
Eelküpsetasin põhja 180C pöördõhus 10 minutit.
Sulatasin väikses potis või, lisasin riivitud martsipani, laimimahla ja jahu. Nõrgal tulel kuumutades segasin, kuni segu muutus ühtlaseks massiks.
Riivisin õunad.
Võtsin eelküpsetet põhja ahjust, panin sellele riivõuna ja kõige peale määrisin ühtlaselt laiali martsipanisegu. Riputasin peale mandlilaastud ja küpsetasin koogi 180 C pöördõhus pealt kuldseks, umbes võttis see aega 30 minutit.


reede, 23. september 2011

Kaks lihtsat õunaampsu

Enne selle-aastaste õunakoogileidude juurde minemist (mõtled küll, et õunakookide TOP 3 on ammu enda jaoks paigas, aga mõnikord ikka üllatud positiivselt ja pikendad TOP 3 TOP 5-ks), kirjutan üles kaks lihtsat, aga head õuntega küpsetist, mida saab teha kiiresti poest ostetud pärmilehttaignaga.

1. Õunagaletid

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et iga ringi koogi peale saab ilusti õunaviilud panna
demerera suhkrut peale riputamiseks
moosi (aprikoosi nt, aga mul oli suvikõritsa-sidrunimoos)

Sulatatud ja umbes 0,5 cm rullitud taignast lõikasin välja umbes 8 cm diameetriga rõngad. Sinna peale panin õhukesed õunaviilud. Riputasin suhkruga üle.
Panin 200 c (pöördõhk) ahju ja küpsetasin, kuni õunad küpsed ja ringid kuldsed.
Lahjendasin moosi paari teelusikatäie veega ja määrisin segu õuntele. Lasin veel paar minutit ahjus küpseda.

Maitsesid nii soojalt kui külmalt.

2. Õunapirukad kohupiima-vaniljekreemiga

500 g pärmilehttaigent
õunu nii palju, et igasse pirukasse mahuks väike peotäis ja soovi korral ka peotäis arooniaid
1 tl kaneeli ja 1 spl suhkurt õunaviiludega segamiseks
1 toru maitsestamata kohupiimapastat
175 g võid
2 pk vaniljekreemipulbrit
suhkurt vastavalt maitsele
määrimiseks muna

Rullisin taigna õhemaks (ka u 0,5 cm). Lõikasin välja ruudud (suurus vastavalt tegija soovile, mina tegin suht suured, sellised nagu poes on). Segasin õunad ja arooniad suhkru ja kaneeliga.
Sulatasin või, segasin sisse kohupiima ja vaniljekreemipulbri, lisasin natuke suhkurt.
Panin igale ruudukesele õuna-arooniatükid ja sinna peale kreemi (jagasin õunad/kreemi ruutude peale ära). Surusin ruudu otsad kokku (küpsedes enamik läheb küll uuesti lahti, aga välja täidis ei voola), määrisin munaga ja küpsetasin 180C pöördõhus kuni pirukad olid kuldsed ja õunad sees pehmed.

Kõige paremad olid samal päeval!

neljapäev, 22. september 2011

Üks vana võlg - ananassikarri rannakarpide ja tiigerkrevettidega

Täna küsis üks hea tuttav;) mu käest, et mida teha rannakarpidest. Ma kohe teatasin, et ananassikarrit! Aasta alguses tegime seda kodus (nami-namis oli karride kooskokkamine ja seal Maria tegi seda karrit ja kiitis. Ma sellepeale tegin ka kohe ja ka kiitsin :)) Olin täiesti kindel, et retsept sai ka kirja pandud, täna aga otsisin ja võta näpust, polegi.
Võiksin vist praegu lubada, et kui kitseliha otsas ja see suur tükk head Saaremaa seakaela ka otsas, siis teen rannakarbi-tiigerkreveti-ananassikarrit! oi-oi-oi.. limpsab keelt... :)
Aga nagu Woody A. ütleb, et If you want make God laugh, tell him your plans....


Nii et siis siit tuleb üks ammu tehtud vana hea asi, mida tulevikus kindlasti korrata tuleks! Voilà mr.L, siin on teile idee, mida teha rannakarpidest:

Vaja läheb:
6 dl kookospiima
2 spl punast Tai karripastat
2 spl Tai kalakastet
1 spl suhkrut
250 g kooriku ja seljaveenita tooreid hiidkrevette
400 g puhastatud rannakarpe (kuna pärast jääb kastet nagunii üle, võib neid isegi rohkem olla, saab kastmega uuesti juurde keeta)
175 g peenelt hakitud värsket ananassi
5 katkirebitud kaffiri laimilehte
Serveerimisel peale riputamiseks kaks seemnetest puhastatud punast (mul oli seekord roheline) tšillikauna ja hakitud värsket koriandrit
Kuumutasin pool kookospiimast potis keemiseni ja keetsin vaiksel tulel umbes 5 minutit.
Segasin juurde karripasta ja kuumutasin tasasel tulel veel 5 minutit.
Lisasin kalakastme ja suhkru ning keetsin veel paar minutit. Segasin juurde ülejäänud kookospiima ja kuumutasin uuesti keemiseni.
Lisasin krevetid, puhastatud rannakarbid, ananassitükid ja kaffirilaimilehed.
Kuumutasin keemiseni, vähendasin kuumust ja keetsin vaiksel tulel umbes 3-4 minutit, kuni rannakarbid olid avanenud. (NB! Eemaldasin rannakarbid, mis ei olnud lahti läinud ja viskasin minema.)
Tõstsin karri suurde serveerimisnõusse, puistasin peale hakitud tšilli ja koriandri.

Kõrvale sõime (kastme viimaste tilkade kättesaamiseks) tavalist baquette'i ja jõime valget veini (täpsemaid marke enam ei mäleta :P) 

kolmapäev, 14. september 2011

Kurgisalat, hilinemisega

Minu vastus küsimusele, et kas pea higine hoidiseid vekkiv toidublogija on tõesti müüt, on JAH, sel aastal küll:)))
Sisse sai tehtud täpselt kolm purki kirsimoosi, natuke seeni (kuna pole veel metsa õieti jõudnudki, aga lootust on, et ikka jõuan ja teen miskit) ja nüüd siis läheb lahti suuremat sorti aroonia-kirsisiirupi tegemine.
Sügavkülma küll üht-teist on saanud, aga ka mitte hoidiste kujul.
Moosid, kompotid, suvikõrvitsatšatnid??? Ei, ei ole ja ei tule ka. Saak oma aias oli vilets, polnud ei vaarikaid ega maasikaid, suvikõrvitsaid vähe (kuigi taimi oli 12), tomateid sain vähe, kurke täpselt niipalju, et malasonajaid teha, õunu ümmargune null jne.
Juba paar aastat olen olnud suht põhimõtteline, et sissetegemiseks marju, puu-ja köögivilju ei osta. Ei tundu  nagu otstarbekas olevat, sest ega meil ju neid moose-kompotte sööda ka eriti. Sahvririiulite tühjendamiseks saatsime ülejäägid heategevusprojektidesse...
Nii et elu on ilus ja talvele võib vastu minna ka siis kui sahvris ei ole kümmet purki maasikamoosi :)) Piisab kui on mõnikümmend purki seeni ja muidugi 100 liitrit ämma tehtud kurke (jah, tõsijutt, minu superämm saatis mulle 100 liitrit marineeritud kurke!)!!!

Angerjat muidugi ostaks ja teeks sisse, aga pole sel aastal häid pakkumisi olnud:(( Ohkab igatsevalt...
Mida ma aga tegin ja mida ohtralt söödi ja mis on juba peaaaegu otsas, oli kurgisalat...

...erinevad, aga sama tüüpi kurgisalatid on viimasel ajal palju teisteski blogides olnud, aga minu retsept on pärit ühelt toredalt inimeselt nimega Ivi, kes aga ei lubanud seda Ivi kurgisalatiks nimetada, kuna tema sai selle retsepti oma naabrinaiselt.

Vaja läheb
2 kilo kurki
2 spl soola
4 spl suhkrut
2 spl äädikat
tilli (õisikuid või suur peotäis hakitud tilli)
4 suurt! küünt küüslauku
4 sibulat

Lõika kurgid viiludeks (meile meeldis maitse rohkem, kui oli viilutatud õhukeseks riivi küljel oleva viilutajaga (mis selle õige nimi on, ei tea)), viiluta sibul ja küüslauk (võimalikult peenikeseks). Sega läbi ja lisa sool-suhkur-äädikas. Pane külma seisma (meie hoiame üleöö, maksimum 24 tundi).

Sööme kas kohe või paneme purkidesse. Väidetavalt sobib söömiseks kuu jooksul ja hiljemgi. Meil kahjuks nii kaua ei seisnud.

neljapäev, 18. august 2011

Vahtrasiirupi müsli ehk granola

Idee teha vahtrasiirupiga müslit sain siit. Aga kuna ei apelsinimaitse ega rosinad meie müslisööjatele peale ei lähe, siis tegin lihtsamalt. Lastele väga meeldis ja suur purk müslit on paari päevaga juba otsas. Praegu suvisel ajal on see kodus istuvate laste peamine hommikusöök (ja vist ka lõunasöök, kui arvestada, et lõunaks valmis pandud toidud on õhtul kõik alles, aga müsli kahaneb ülihelikiirusel).
Vaja läks: 
350 g täistera kaerahelbeid
100 g kreeka pähkleid
100 g kookosehelbeid (või laaste)
80 g võid
1,5 dl vahtrasiirupit

Sulatasin või ja segasin kokku vahtrasiirupiga, valasin segu kaerahelvestele. Segasin hoolikalt läbi ja panin ahjuplaadile õhukese kihina ning plaadi 140C pöördõhuga ahju 30 minutiks. Segasin aeg-ajalt. 
Panin juurde purustatud kreeka pähklid ja kookoshelbed. Lasin veel küpseda umbes kümmekond minutit, kuni kaerahelbed olid kenad krõmpsud.


kolmapäev, 17. august 2011

Aedoad Rumeenia-päraselt

Retsept pärit Rumeeniast kaasa toodud kokaraamatust. Oad pärit koduaiapeenralt.:)
Kui me tavapäraselt teeme ube küüslaugu, oliivõli ja parmesanikildudega, siis see kooslus oli vahelduse mõttes väga tervitatav.

Vaja läks:
pool kilo aedube
soola-pipart
suur peotäis hakitud tilli
sama suur peotäis hakitud peterselli
kaks küüslauguküünt väga peeneks hakituna
punase veini äädikat
oliivõli

Lasin vee keema ja panin oad potti, lisasin soola ja keetin 12 minutit (väiksemaid ube võiks vähem keeta, aga meie oad olid juba peaaegu ülekasvanud).
Segasin kokku tilli, peterselli, küüslaugu, oliivõli ja punase veini äädika. Maitsestasin soola ja pipraga.
Nõrutasin oad  ja segasin kastmega läbi.

Sobivad nii soojalt kui külmalt.

teisipäev, 16. august 2011

Kanamaksapasteedi crostinid

Jätkuvalt prosecco kõrvale sobivate eelroogade lainel.
Ciabatta tegin suitsupaprikase maitsega. Ciabattaviilud pintseldasin oliivõliga ja grillisime (lisaks tavalisele söele, viskasime ka salveioksi grillile). Soojadele ciabattaviiludele määrisime kanamaksapasteeti (mille retsepti sain nami-namist.
Kanamaksapasteediks läks vaja:
1 karp kanamaksa (450 g)
oliivõli praadimiseks
0,5 tl soola
0,5 tl pipart
1 punane sibul viilutatult
2 küünt küüslauku
4-5 salveilehte
1,5 dl vermutit
(originaalreptseptis ka kadakamarju)

Poolitasin kanamaksad, kuivatasin köögipaberiga, hõõrusin soola-pipraga sisse ja praadisin kõrgel kuumusel oliivõlis (ühelt poolt 2-3 minutit ja teiselt poolt ka 2 minutit). Tõstsin kanamaksad pannilt ära.
Praadisin sibulat madalal kuumusel umbes paar minutit, lisasin hakitud küüslaugu ja hakitud salvei. Hautasin kuni sibul oli klaasjas.
Lisasin vermuti ja keetsin kastme kokku st paar minutit kõrgel kuumusel, kuni kaste oli siirupjas.
Valasin kastme kanamaksadele ja ajasin kogu kupatuse kaks korda hakklihamasinast läbi. 
Maitsestasin täiendavalt soola-pipraga.
Panin külmkappi tahenema (seisab edukalt paar-kolm päevagi).



Kuna ciabattasid sai küpsetatud ka päikesekuivatet tomatitega, siis grillisime ka neid.
Lisandiks sai kreeka pähkli adžikat (imeline asi, Kaunissaare talu toode, Sadama turult ostetud!) määritud grillitud saiale, sinna peale viil tomatit ja viil mozarellat. Grillisoojast läbi, kuni juust sulama hakkab ja lauale :)

esmaspäev, 15. august 2011

Eelroad paprikast

Kaks paprikat
kaks palli mozarellat
kaheksa anšoovist
peotäis oliive ja peotäis päikesekuivatet tomateid
õli tomatipurgist
soola-pipart
küüslauku

Poolitasin paprikad, puhastasin seemnetest ja määrisin kokku päiksekuivatet tomatite õliga. Grillisime paprikad peaaegu valmis.
Hakkisin küüslaugu, päiksekuivatet tomati ja oliivid, niristasin peale tomatipurgist õli, hakkisin anšoovised ja segasin kõik kokku. Lisasin basiiliku ja maitsestasin soola-pipraga. Segu peaks olema pigem terav, kui lahja :)
Määrisin segu paprikapooltele,  peale panin poolitatud mozarellapalli ja uuesti grillile. Grillisime kuni mozarella hakkas sulama.
Serveerida klaasikese jahutatud proseccoga. :)

Kaks paprikat ja kaks tomatit
oliivõli
kaheksa anšoovist
kaks suurt küünt küüslauku
soola ja pipart
basiilikut

Grillisime poolitatud ja oliivõliga määritud paprikad ja poolitatud tomatid poolpehmeks (kui ma neid paprikaid ahjus teen, siis eemaldan enne tomatitelt nahad, aga grilli peal tehes jätsin nahad külge, muidu oleks pisut ebamugav neid grillida olnud). Hakkisin küüslaugu. Igale paprikapoolele panin küüslaugu ja kaks anšoovist, purustasin soola ja pipart, raputasin basiilikut ning peale panin poolitatud tomati. Grillisime paprikad pehmeks.
Jälle serveerida klaasikese jahutatud proseccoga!
Nimetatud paprikad on tuntud ka Piemonte paprikate nime all ja ei olnud meie söögilaual teps mitte esimest korda, aga esimest korda tegime me neid tavalisel grillil, mitte ahjus.

reede, 12. august 2011

Suvikõrvitsast kolm eelrooga: hea, parem ja parim.

Ei teagi, kas alustada paprikatest tehtud eelroogadest või suvikõrvitsast. Ei hakka viite eraldi postitust tegema, piirdun praegu kahega. Esimeses kolm suvikõrvitsaeelrooga, üks pidulik, üks vähem pidulik ja üks tavaline salat põhiroa kõrvale. Teises grillitud paprikaga eelroad. Kolmas postitus tuleb küll ilmselt ka, crostinidest (neid me hakkame täna õhtul katsetama).

Et mis siis nüüd juhtus, et selline antipastide uputus?! Kuna mr.L peab serveerima järgmisel nädalal head (ja huvitavat ja sellist mida tuleks koha peal teha ehk mis ei oleks täielikult ette valmis tehtud ja mida võiks teha ka grillil) eelrooga prosecco kõrvale, siis surfasime retseptides, otsisime ideid ja katsetame. :D

Kolm eelrooga suvikõrvitsast said hinnanguks hea, parem ja parim.
Ehk siis jogurtikastmes punase sibula ja suvikõrvitsa salat oli hea.
Suvikõrvitsa carpaccio oli parem ja prociutto grillitud suvikõrvitsatega oli parim (laulan tõesti seekord kiidulaulu selle koosluse ja kastme harmooniast jnejne, jätan ülejäänu kirjutamata ja võimaluse teil endil ette kujutada ülivõrdes kiidulaulu:))  ja nõustun G.Ramsay'ga, kes oli selle imelise eelroa oma Maailma Köögi raamatusse valinud).

Nr. 1 - Prociutto koos grillitud suvikõrvitsaga
Vaja läheb:
2 suvikõrvitsat
100 g prociuttot (meil oli Serrano sink)
Oliivõli
soola-pipart

Kastmeks:
2 spl balsamicot
poole sidruni mahl
1 spl mett
soola-pipart
tüümianilehti
6 spl eriti head oliivõli (mulle maitseb näiteks Portugali Santa Vitoria oliivõli Sadama turu Portugali poest, PS poe omanik ei tea midagi sellest reklaamist!)
petersellilehti

Viilutasin suvikõrvitsa, määrisin viilud oliivõliga ja purustasin peale soola ja pipart. Valmistasin kastme, segasin kokku balsamico, sidrunimahla ja mee, vispeldasin sisse oliivõli ja lisasin tüümianilehed, maitsestasin soola ja pipraga.

Sättisin singiviilud taldrikule. Mr.L grillis suvikõrvitsaviilud.
Grillitud suvikõrvitsaviilud panin singi peale ja nõristasin kastme peale. Peale riputasin petersellilehti. Mr.Ramsay riputab peale ka seedermänniseemneid, mina ei pannud seekord sellel põhjusel, et poes lihtsalt polnud neid:(.

Nr. 2 - carpaccio suvikõrvitsast:
Suvikõrvitsast koorijaga viilutada imeõhukesi ribasid niipalju, kui carpaccio soovi on.
Segasin kokku poole sidruni mahla ja u 1 spl oliivõli, segasin kastme suvikõrvitsaribadele ning lasin seista külmkapis umbes 15 minutit.
Riputasin peale soolahelbeid, purustasin piprat ning raspeldasin parmesaniviile.

Nr. 3 - salat suvikõrvitsast ja punasest sibulast.
1 pisike suvikõrvits
1 punane sibul

1 dl maitsestamata jogurtit
poole (väikese) sidruni mahl
1 spl oliivõli
soola-pipart

Viilutasin suvikõrvitsa nagu kurgi kurgisalatiks. Viilutasin ka punase sibula. Segasin nad kokku.
Jogurtisse pigistasin sidrunimahla ja nõristasin oliivõli, segasin ja maitsestasin soola ja pipraga.
Segasin kastme salatisse.
Eriti hea oli grillliha kõrvalroaks!

pühapäev, 7. august 2011

Tallekeeled lõpuks ka minu köögis;)

See oli talve lõpp, kui tallekeeled oli popp teema toidublogijate hulgas. Siis ma sellega veel kaasa ei läinud, kuigi õigem oleks öelda, et tegudes ei läinud kaasa, aga mõtetes olin juba sõrme andnud ning esitanud emale tellimuse, et kui tallekeeled saadaval, siis võtku mulle ka. Nüüd siis pea pool aastat hiljem ema tõi mulle kilokese.
Kuidagi patt tundus nii pisikesi keelekesi keeta ja süüa, aga pragmaatikuna ja karnivoorina tuleb tõdeda, et elu on elu ja mis vahet seal enam, kas kints või keel. Ja tuleb tunnistada, et maitsesid tõesti hõrgult!
Ma olen keelefänn olnud terve oma elu. Keel (muidugi tavaline veisekeel, tallekeel on uus trend meie jaoks:))on alati mul seostunud suurte pidustustega ja lookas pulma-/juubelilaudadega, see tundub, kui üks haruldane delikatess, mille keetmine on aeganõudev ja mida ainult pidupäeval saab.  Seekord siis olime ära teeninud erilise koduse pidupäeva kõige tavalisemal argiõhtul.

Keetsin siis keeled:
1 kilo keeli
vett (niipalju, et keeled oleks kaetud ja natuke rohkemgi)
piprateri kümmekond
paar loorberilehte
kolm-neli tera vürtspipart
tilli (nt üks õisik)
0,5 spl meresoola
kaks porgandit
suur sibul

Lasin veel ja keeltel kiirel tulel  keema tõusta, riisusin vahu ja keerasin tule madalaks. Panin potti maitseained ja sibula-porgandi (mõlemad neljaks lõigatud)
Keetsin (ilma kaaneta) umbes 50-60 minutit, kuni keeled olid noaga katsudes pehmed.

Valasin keeduvee minema, lasin jahtuda ja koorisin valge kihi maha.

Viilutasin keeled, segasin salatilehtedega, kõrvale tegin peedi-toorjuustukreemi (karp toorjuustu, kuhu segasin sisse riivitud peeti umbes 100 grammi, küüslauku ja tilli, maitseks pipart ja mädarõigast).
Sõime niisama eelroaks, keeratuna salatilehte ja määrituna peedikreemiga. Jäägid olid ideaalseks  võileivakatteks järgmisel hommikul.


kolmapäev, 3. august 2011

Sidrunimaitseline suvikõrvitsakook

Suvikõrvitsauputus meie kodus pole veel pihta hakanud, kuigi ega enam pikalt lähe!
Aga Saaremaal juba uputab kõrvitsatega! Ja kui oli vaja üks kook ruttu laupäevaks kaasa küpsetada ja kapist vaatas vastu kaks suurt suvikõrvitsat, mis grillimiseks juba tiba üle kasvanud, polnud pikemalt mõtlemist, kui et poodi ja sidruneid ostma!

Koogiretsept on pärit BBC GoodFoodist ja tehtud suuremate mugandusteta, lihtsalt üks sidrunivaabakiht on vahelt ära jäetud, tundus, et see läheks juba liiaks ja koogi tekstuur ei nõudnud ka sileda kihiga katmist enne kreemitamist.:) Kõlab jube targalt, vist:P
Kook oli uskumatult hea ja värskendavalt sidrunihapu! Üllatusena proovisid ja kiitsid ka need inimesed, kes tavaliselt ei pane sellist koogitükki suhugi, kus miski suvi- või muu kõrvitsaline sees on! :)

Ja päev millal me seda kooki sõime, oli ka imetore, ühel kaunil Saaremaa kõrval asuval väikesaarel. Ma tahaks ka juba pensionile ja Saarde tagasi........(ohkan igatsevalt);)

Koogi juurde! Vaja läks:
200 g võid
3 sidrunit
200g suhkrut 
3 muna
1 keskmisest veidi suurem suvikõrvits, jämedalt riivitud ja nõrutatud!!! Kui korralikult ei nõruta, jääb koogi tekstuur selline clafoutis'-sarnane, aga maitse on ikka väga hea!
1 tl mooniseemneid
1 tl vanilliekstrakti
200g jahu
2 tl küpsetuspulbrit

Kreemiks läks vaja:
50 g võid
150 g tuhksuhkrut
400 g pakk toorjuustu
sidrunimahl (koogitaignast ülejäänud sidrunitest)

Hõõrusin või ja suhkru vahule, lisasin ükshaaval munad, jätkates vahustamist. Riivisin kahelt sidrunilt koore ja pigistasin kolmelt sidrunilt mahla. Sidrunikoore lisasin või-munasegusse, edasi läks sinna vanilliekstrakt, mooniseemned, nõrutatud suvikõrvits ja 1 spl sidrunimahla.
Segasin kokku kuivained ja lisasin segusse.
Küpsetasin väikesel ahjuplaadil, aga võib ka kahes lahtikäivas koogivormis (20 cm) 160C pöördõhus umbes 30 minutit, kuni tikk puhtaks jäi.

Jahutasin koogi vormis maha, kummutasin välja ja lõikasin pooleks. 
Segasin kokku kreemi, pehmest võist ja toorjuustust ja tuhksuhkrust, lisasin allesjäänud sidrunimahla. Määrisin kreemi ühele poolele, tõstsin teise poole peale ja määrisin ka koogi peale paksu kihi toorjuustukreemi. Kui soovi on, võib ka kreemi peale mooniseemneid kaunistuseks panna.

Enne laualekandmist võiks külmas seista. Meil oli küll öö otsa külmas, aga siis tunnike merel ja siis lihtsalt laual (varjus) ja kreem ära ei sulanud!




Enam värskemat lesta ei saa:) Otse võrguga merest ja grillile:)
Just üks õhtu avaldasin arvamust, et maailma kõige-kõige parem toit on värsked keedukartulid, värske praetud lest ja tomati-kurgisalat hapukoore ja tilliga.Aga lesta kohta pole muud öelda, et ega oma juurtest ju ei pääse. Võid ju küll ööbikukeeli (loe:tallekeeli) ja kammkarpe süüa, aga kõrvad plaksuvad lesta peale! :)))
 Mr.L ei nõustunud minuga, aga ta ei suutnud midagi maailma parimaks pakkuda, proovis nalja visata, et  hakklihakaste (kes ei tea, siis mr.L ei kannata hakklihakastet silmaotsaski ja meie väikesed Linnulapsed saavad hakklihakastet (ja ka makarone hakklihaga) ainult siis kui mr.L on kodust ära). :))

esmaspäev, 25. juuli 2011

Rege rauta suvel ja jahutavat suvejooki tee talvel (või peaaegu talvel)

Jahutava suvejoogi tegemisega tuleb alustada juba siis, kui talv otsa saama hakkab.:) Kasemahla korjamine varakevade teema, aga alljärgneva retsepti järgi tehtud jooki saab jooma hakata alles jaanipäeva paiku!
Praegust vahvate puhkuseilmadega super jook! Pildil küll sidruniga serveeritud, aga minu isiklik maitsemeel eelistab apelsiniviiluga!
NB! Ja lapsed võivad ka juua.

Teeme selle retsepti järgi kasejooki juba teist aastat. Üksi teine kasemahla säilitamise retsept ei ole kordamisele veel läinud, aga selle järgi teeme ka järgmistel aastatel jälle ja jälle! Kuulsin kevadel, et sarnase retsepti järgi tegi kasemahlajooki juba ühe tuttava vanaema ja vist ka juba tema vana-vanaema (ega ma ajalooga väga hästi kursis ei ole, aga mul tuli kohe küsimus, et kust nad apelsini said, aga noh, üks loll jõuab ju rohkem küsida kui sada... jne):D 

Mina sain retspeti nami-namist. Kuna kirjaviis on 1926 a muutmata, annan selle ka siinkohal samamoodi edasi!

Arve:
6 L kasemahla,
50 rosinat,
1 apelsini koor,
25 sm musta sõstra vart,
10 supilusika-täit suhkrut,
10 pudelit,
10 uut korki,
lakki.


 Kasemahl täidetakse pudelitesse, lisatakse igale pudelile 5-7 poolekstõmmatud rosinat juure, poole sõrme suurune tükk apelsinikoort, 2,5 sm pikkune tükk musta  sõstra vart ja supilusika-täis suhkrut. Pudelid korgitakse masina abil ja lakitakse korgid. Pannakse keldri. Suvel hää jahutav jook.

Allikas:A.Tannbaum; Keedu- ja majapidamis-juht. 1926., Tartu. (kirjaviis muutmata).

Meie kasutame pudeliteks keeratava korgiga veinipudeleid ja vahuveinipudeleid, millel on plastmassist kork (häbenen küll, aga satub selliseidki meie majja) ja metallümbrise hoiame ka alles ja keerame peale. Säilitame pudeleid sahvris, aga enne serveerimist toome külmkappi. Tundub, et parim serveerimistemperatuur jääb sinna kuivade vahuveinide serveerimistemperatuuri juurde. ;)

teisipäev, 19. juuli 2011

Lihtsad värskendavad sõõmud kuumal päeval ehk mida teha vohava melissiga.

Panen melissioksad ja paar viilu sidrunit kannu ja täidan veega. Lasen seista päeva või vähem või rohkem ja joome tavalise vee asemel.


Jääteed teeme kannutäiest kangest teest, kas rohelisest või mustast (mina eelistan rohelist), lisan rohkelt mett, nii et tee oleks ikka väga magus, torkan sisse melissioksad ja sidruniviilud.
Kui tee on jahtunud, valan jääga täidetud klaasi.
Juuakse meil ka seda liitrite viisi, tee tegemisega on lihtne, kui ainult jääga järgi jõuaks.:)

PS rändamast õnnelikult tagasi ja kahjuks toidupilte sheerida rohkem ei ole, kui oli hea toit ja isuäratav serveering, polnud fotokat kaasas, või ei tulnud pilt välja. Sellest oli eriti kahju Moldovas, kus ma sain eluhead grillitud karpkala. Moldovast võiks ilmselt pikemalt muljetada, lihtsalt ülimõnus maa ja millised vapustavad kuivad vahuveinid ja üldse veinid, hindadest ei räägigi parem, kahju et autoga ei olnud, oleks vähe rohkem koju kaasa toonud!!  

PPS Nami-namis on praegu ka värskendavate jookide kooskokkamine, nende jookidega andsin ka mina oma panuse sinna!

kolmapäev, 6. juuli 2011

Micist ja papanasist ...Rumeenia

Mici on Rumeenia grillitud hakklihavorst. Retsepti sain ja koju jõudes proovin kindlasti ja kui retsept töötab, kirjutan üles.

Papanasi on kohupiimapontšikud magusaks tehtud hapukoorega ja moosiga. Väga kena serveerimisviis ja tõesti-tõesti, suhkruga hapukoor ja moos andsid pontšikutele palju juurde! Ja retsept on ka olemas:)
Kürtös kalacs'it tehakse siis nii:



 Paar turupilti ka ;)



laupäev, 2. juuli 2011

Kastanipüree vahukoorega ja tähtpäevad

Esimest korda elus sõin kastanipüreed. Maitses väga hea, nagu rummipallimaitseline kastanipuder, kuigi nii labaselt vist ei ole kena öelda. Aga tõesti maitses hea! Teinekord kui Ungarisse satub keegi, tasub proovida.

Tähtpäevadest niipalju, et täna on nii mul kui ka minu blogil sünnipäev!! :)
Arvestades tänast vihmast ja külma päeva Slovakkias ja Ungaris, sobib järgnev laululooke mulle sünnipäevaks väga kenasti!

neljapäev, 30. juuni 2011

Holodnik po staropolski munaga

Retsepti ei ole jagada. Maitses nagu hea holodnik maitsema peab:)
Sõin seda just Zaglobas Bielsk Podl-i lähedal. Külmsupid suvel on lihtsalt ülihead!

esmaspäev, 27. juuni 2011

Rabarbrihooaja kokkuvõte

Sel aastal jäi hooaeg kesiseks, mul alles värske rabarbripõõsas. Aga ühte, teist ja kolmadat sai tehtud.
Väike ülevaade tehtust.
Põhiaur läks rabarbritoscale, lihtsalt ülihea.

Meie lapsepõlve klassika, biskviit ja rabarber (nii hr.L ja mina ka, mõlemad ei viitsinud teha lapsena muretainast põhjaks alla ja tegime lihtsalt biskviidiga rabarberikooki).

Läbi aastate üks mu lemmikuid, hapukoorekattega rabarbrikook.

BBC GF ainetel vanillikreemiga rabarbrikook (oli küll hea aga mitte midagi ülisäravat, iga kell eelistan hapukoorekattega kooki)

Nüüd juhtub see, et tekib pikemat sorti paus minu söögitegemisse.
Kuni juuli keskpaigani teeb minu köögis mu pojakesele süüa keegi teine;) Ja tütred söövad vanaemade juures.
Mu plaanid enne ärasõitu alustada Ida-Euroopa maitsete tutvumisega juba kodus, läksid vett vedama. Vahepeale mahtus nii palju muid tähtsaid ja edasilükkamist mitte kannatavaid asju, pluss veel 25 lapsele lõpupeo toidu tegemine. Nii et me hr.L-iga aga alustame Ida-Euroopa maitsetega taastutvumist alles teel olles. Hoian pöidlad pihus, et põnevaid söögi- ja joogielamusi ikka tuleks palju. :)