Tursakalakotletid kapparikastmega

Miks siis nüüd pool päeva selline poolik asi üleval rippus? Ainult sellepärast, et Viimsi homse Kalapuhveti jaoks oli kiiresti retseptipostitust vaja. Kotletid polnud veel valmiski, siis kui juba postituse aadressi vaja läks. Ja kotletid pole praegugi veel valmis, seepärast ka pilt on neist enne praadimist. Seekord saab siis teha fotod sarjast "Enne ja pärast".

Homme saab neidsamu aga proovida Viimsi kalapäeval, kus meil on oma kalapuhvet. Kuulutusel minu nime ei ole, aga seda ainult seetõttu, et eelmisel nädalal pidin oma algse lubaduse osaleda puhvetis, tagasi võtma, sest hr.L teatas, et me peame KINDLASTI sõitma tema ema juurde. See KINDLASTI aga muutus ja siis oli juba liiga hilja, et plakatit muuta. :) Aga homme oleme kohal. Minult paar erinevat kalaasja ja rabarbrikook. Ümarmudilad ootavad praegu puhastamist, aga vaatan neile otsa ja vangutan pead... eks näis mis välja tuleb.

Vaja läheb:
umbes 2-kilone terve tursk, millest peale puhastamist jääb järgi umbes 700 gr kalatükke.
3 loorberilehte
u 200 ml piima (ja teist samapalju vett, et kala pannil oleks kaetud)
4 kartulit
1 tl sidrunikoort
2 spl hakitud peterselli
2 spl haikitud murulauku
soola-pipart
jahu paar peotäit, et saaks kooke vormida
1 muna
riivsaia paneerimiseks

Kalatükid, loorberilehed ja piima-veesegu panin pannile ja lasin keema. Katsin kaanega, alandasin kuumuse madalaks ja kuumutasin 4 minutit. Võtsin panni tulelt ja jätsin jahtuma (kaant ei võtnud pealt), 10 minutit hiljem tõstsin kala taldrikule jahtuma (NB! Ära kogu keedupiima ära viska, seda läheb veel vaja!).
Samal ajal keetsin kartuli pehmeks. Tampisin kartuli pudruks, maitsestasin soola ja sidrunikoorega, lisasin 1 spl (vajadusel rohkem, et tuleks kena ühtlane pudru) kalakeedupiima, peterselli ja murulaugu.

Nokkisin kala puhtaks, katsusin jätta nii suured tükid kui võimalik, purustasin kalatükkidele pipart. Segasin kokku kartulipudru ja kala. Jahusel pinnal ja jahuste kätega vormisin väikesed koogid. Kastsin läbi munasegust ja riivsaiast ning panin külmkappi seisma. Seista tuleks lasta vähemalt pool tundi, aga võib ka järgmise päevani.
Praadisin koogid kuumal õlisel pannil, kummaltki poolt kolm-neli minutit, kuni koogid olid kuldsed.

Kastmeks, millega neid serveerida oli majoneesi-kapparikaste, milleks läks vaja:
200 gr majoneesi
2 spl hakitud kappareid
1 tl Dijoni sinepit
2 tl peterselli ja murulauku hakituna
pipart ja soola (vajadusel)
Segasin kastmeained enne koogitaigna tegemist kokku ja panin seisma, et selleks ajaks kui koogid valmis, oleks kaste kenasti läbi maitsestunud.

Šokolaadisai munadepühadeks

Vanade võlgade kustutamine vol 2.
Munadepühade pashadele ja kulitšitile (mida nagunii meie peres keegi peale minu ja vanima Linnalapse keegi ei söö) vahelduseks tegime seekord šokolaadisaia. See sai on väga hea! Munadepühalikult rammus muidugi, aga peale paastuaja lõppu ju võib :) Ja kuna ta on nii rammus, aitab see sai süüa ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval, kui muidugi enne otsa ei saa.
Tegemine ei ole keeruline, aga võtab aega. Alustada tasuks päev varem, sest mida kauem ta külmkapis kerkib, seda parem tuleb.

Vaja läks saiaks:
175 g sooja piima
1 muna (lahtiklopitud)
450 g jahu
1 kotike kuivpärmi
50 g suhkrut
näpuotsatäis soola
250 g võid (toasooja)

Täidiseks:
150 g mandlilaaste
50 g tuhksuhkrut
25 g kakaopulbrit
50 g toasooja võid
1 munavalge
50 g tumedat šokolaadi (hakitult)

Määrimiseks munakollane, segatuna 3 spl piimaga ja pealeriputamiseks natukene suhkrut.

Glasuuriks:
50 g tuhksuhkrut
mõned tilgad külma vett (või sidrunimahla)
50 g mandlilaaste

Sai:
Segasin jahu, kuivpärmi ja suhkru.
Kloppisin muna lahti ja lisasin sooja (u 40C) piima.
Segasin kokku piimasegu ja kuivained ja pehme või. Sõtkusin natuke, kuni moodustus kena taignapall. Siis rullisin taignarulliga palli lahti (jahusel pinnal) u 1 cm paksuseks ruuduks ning voltisin neljaks kokku. Rullisin uuesti suureks ja jälle voltisin kokku. Nii kolm korda järjest.
Panin taigna kaussi, katsin toidukilega ja panin külmkappi (neljaks tunniks miinimum, üleöö on parem).

Järgmine päev:
Segasin kokku täidiseained ühtlaseks massiks (tampisin mandlilaaste vähe purusemaks). Võtsin taigna külmkapist ja jaotasin kaheks. Ühe poole rullisin 24cm koogivormi põhjale, teise kaaneks peale. Täidise panin vahele. Ääri surusin natuke kokku. Jätsin tunniks seisma ja rahunema.
Panin ahju soojenema 160C pöördõhurežiimile.

Määrisin saia peale munakollase-piimaseguga ning raputasin peale natuke suhkrut.
Küpsetasin saia u 45 minutit (kuni oli pealt ilusti kuldne).

Lasin saial jahtuda täielikult maha. Tegin tuhksuhkrust paari tilga veega ilusa ühtlase massi. Riputasin saiale mandlilaastud ja valasin glasuuriga üle.

Sai oli lõplikult valmis, kui glasuur oli tahenenud.

Retsepti algallikas BBC GF.

Guinnessimuffinid

Patrickupäevast on möödas juba päris pikk aeg, aga järgmine aasta tuleb see ju jälle. Muffin oli aus ja hea, kindlasti maksab uuesti teha.
Vaja läks:
100 g toasooja võid
175 g muscovado suhkurt
1 muna
100 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
50 g mandlilaaste (tampisin veidi peenemaks)
5 spl kakaod
150 ml Guinnessi õlut

Kreemiks:
200 ml vahukoort
25 g tuhksuhkrut


Panin ahju 160C pöördõhuga soojenema. Hõõrusin või ja suhkru vahule ja teises kausis segasin kuivained.
Vahustasin või-suhkrusegusse muna ning seejärel vaheldumisi jahusegu ja õlle. Segasin kergelt läbi ja jagasin 12 muffinivormi vahel taigna ära.
Küpsetasin u 25 minutit, kuni tkk jäi puhtaks.

Lasin jahtuda. Vahustasin koore, segasin tuhksuhkruga läbi ja kaunistasin muffinid. Peale veel riputasin natuke kakaod läbi sõela.

Väga mõnusad, mitte väga magusad, kuid selle eest "tummised" muffinid. Ei ole just väikelaste lemmikud, kuid suurtele meeldisid nad väga.

Head Püha Patricku päeva!

Ja kanna kindlasti midagi rohelist täna, muidu võib keegi sind näpistada :)

Täna pole kahtlustki, mida süüa. 

Hommik peab algama full Irish'iga ehk Iiri hommikusöögiga (ega neil Inglise omaga miskit erilist vahet pole, nagunii varieerub ka kõik piirkonniti ja tegelikult teeb igaüks nagunii vastavalt oma maitseeelistustele). Mul siin ube ei ole ja verikäkki, mida praetakse juurde, ka ei ole. Kõrvale tegime musta teed piimaga ja ...

... otse loomulikult ilusaks pühapäevahommiku alguseks ja kauni Iirimaa terviseks klaasike Black Velvetit:) 

1 dl proseccot ja 0,5 dl Guinessi. 

Vala klaasi enne prosecco ja siis Guiness peale, sest Guiness on raskem ja segunemine on lihtsam.

Detox-supp kevadiseks lihapuhkuseks

Väidetavalt olevat see Gwyneth Paltrow supp. Pole järgi uurinud, kas ikka on ja ei tekkinud soovi täpselt järgi uurida ka. Igatahes seda suppi ei söö meil mitte keegi teine kui ainult mina. Ja ega see nüüd mu lemmik just ka ei ole, kuigi ta maitseb täitsa hästi, eriti kui parmesani peale riivida:) Aga peale neid kõiki lihaorgiaid peab ju teise äärmusesse ka korra minema:).

Vaja läheb:
1 keskmine brokoli
2 küünt küüslauku
1 keskmine sibul
oliivõli
peotäis rukolat

natuke köögiviljapuljongit või ürte
soovi korral parmesani

Kuumutasin hakitud sibula ja küüslaugu oliivõlis klaasjaks ja lisasin brokoli, segasin läbi ja lisasin pool liitrit vett. Kuna mul on väga tervislikku ;) soolavaba Herbamare puljongipastat, lisasin 1 kuhjaga teelusikatäie seda ka, et maitse vähe suupärasem oleks:).
Hautasin keskmisel kuumusel 3-4 minutit. Kui brokoli oli piisavalt valmis (aga mitte täitsa plödi), valasin supi blenderisse. Lisasin peotäie rukolat ja blenderdasin püreeks.
Serveerisin endale koos parmesaniga. Seda vist ei pea lisama, et ainult endale ma seda serveerisingi:)

Rannakarbid, kõige tavalisemad

Viimasel ajal ei ole eriti rannakarpidega enam mänginud ja katsetanud, vaid teeme kõige tavalisemaid moules mariniere'e valge veiniga (kuigi jätkuvalt on minu lemmikuks rannakarbid ananassikarrikastmes).

Vaja läheb:
kott karpe
2 spl võid
2 hakitud küüslauguküünt (suurt)
1 hakitud keskmine sibul
kolmandik pudelit valget kuiva veini
1 loorberileht
1 dl rõõska koort
soola-pipart


Pesen rannakarbid väga korralikult läbi. Kõik avanenud karbid, mis koputamisega ei sulgu, viskan minema.
Sulatan suures potis või ja kuumutan madalal kuumusel sibulat ja küüslauku nii umbes 5 minutit.
Valan veini potti. Lisan loorberi. Ajan kõrgel kuumusel keema. Lisan rannakarbid ja katan poti kaanega.
Keedan kõrgel kuumusel neli minutit. Raputan potti aeg-ajalt.
Kurnan karbid sõelale nõrguma (katan sõela kaanega, et karbid väga maha ei jahtuks), kastme panen aga uuesti keema. Redutseerin kastme poole võrra, lisan rõõsa koore, maitsestan soola ja pipraga.
Valan karbid serveerimiskaussi ning kallan kastme peale. NB Avanemata karbid nokin välja!
Kõrvale ciabattat, et kõiki kastmeriismeid kätte saada.
Veiniks kõrvale näiteks üks Loire'i oru cremant'.

Retsepti võtsin nami-namist kunagi, kui esimest korda tegin.

Kaelakarbonaadilõigud sibula ja tomatiga, fooliumis

Lihtne, mahlane ja maitsev.

Ühesõnaga meile meeldib. 

Kaelakarbonaadi on pidevalt ja palju käes ning tomatiga ja sibulaga fooliumis küpsetatuna on mõnus vaheldus igasugu šnitslitele. Retsept nami-namist.

Vaja läheb:

Niipalju kaelakarbonaadilõike, kui sööjaid (mul 5 tk)

kirsstomateid (nt igale tükile 2-3 tk)

3 suurt sibulat

soola-pipart

100 g võid

peotäis peterselli peeneks hakituna

fooliumit 5 tk (nii suured et lihalõik sisse mahub ja pealt kinni saab panna)

Praadisin karbonaadilõigud kiirelt väheses õlis läbi (kõrgel kuumusel u 1 minut kummalegi poolele). Tõstsin lihalõiguld fooliumitele.

Praadisin kiirelt sibula läbi, jagasin lihalõikudele, purustasin lõikudele soola ja pipart ning panin peale tomatid. Fooliumid mässisin kokku ja panin 155C pöördõhuga 30 minutiks ahju.

Tegin valmis petersellivõi - segasin toasooja või sisse peterselli ja maitsestasin soolaga. Keerasin toidukilesse ja panin külma.

Võtsin välja, lasin taheneda  umbes 15 minutit, võtsin pealt lahti ja lisasin lõigu petersellivõid.

Valmis. Serveerime nagu alati igavalt ehk keedukartuliga:)

Küüslaugupasta krevettidega

Pasta pole mul blogis eriti tihe külaline, kuigi me aeg-ajalt ikka sööme seda. Eriti just laste nõudmisel, need ainult pastat sööksid ja mida lihtsam, seda parem. Ja mis sa neist käe ja maitse järgi tehtud pastadest ikka blogid:)  Seekordse pasta algidee sain pintrest.com kaudu, aga algretseptist sai võetud praktiliselt ainult küüslaugukogus.

Vaja läks:

500 g pastat (fusillid sellepärast, et kaste jääb ilusti nende keerdude vahele pidama)

2 spl oliivõli

2 spl võid

4 suurt küüslauguküünt (kasutan praegu neid suuri ühest küünest koosnevaid küüslauke, nii et neli seda)

soola-pipart

5 dl kanapuljongit

2 dl 35% rõõska koort 

2 dl riivitud parmesani (Valio Forte asendab kenasti)

peotäis peterselli

200 g kooritud krevette (tooreid, kui võimalik)

200 g tiigerkreveti sabasid (tooreid, kui võimalik)

Praadisin kiiresti küüslaugud pooles koguses kuumas oliivõlis ja võis läbi (nb! ei tohi pruuniks minna). Lisasin kanapuljongi ja keetsin paar minutit.

Samal ajal panin pasta keevasse vette (millele oli soola lisatud u 1 tl) ja keetsin 7 minutit (sõltub pakil olevast soovitusest). Kurnasin pasta ja panin korraks ootele, kuni kaste valmis.

Maitsestasin kanapuljongi soola-pipraga. Lisasin rõõsa koore ja keetsin läbi. 

Teisel pannil säristasin ülejäänud oliivõlis ja võis kiirelt tiigerkrevetisabad roosaks ja lisasin krevetid (kuna mul olid need juba keedetud, kui oleks toored, siis ilmselt tuleks lisada need siis, kui tiigerkrevett hakkab kergelt roosatama). 

Valasin koorekastme krevettidele ja segasin sisse pasta, parmesani ja peterselli.

Lihtne, kiire (st ka tegijal on väga kiire, sest kõik toimub sekunditega ja korraga:)), aga väga yummie.

Meie rõõmuks nokkis mõni laps oma tiigerkrevetid välja :D 

Antica Osteria il Borgo

Käesolev kirjatükk siin ei pretendeeri mitte mingil juhul restoraniarvustusele. Lihtsalt väike pildimeenutus väga mõnusast õhtusöögist ja toiduga imeliselt kokkusobivast veinist.

Juba esimesel päeval andis päris mitu inimest meile tungiva soovituse just il Borgosse õhtust sööma minna, sest seal olevat sealse kandi parim liha. Sealne kant tähendab Valdobbiadenet Itaalias. 

Kui sinnakanti asja on, siis otsige il Borgo üles! Meie esimene õhtu ei leidnud. Aga päevavalges, teisel päeval, ei saanud aru kuidas me seda üles ei leidnud, sest asub ta ju otse Valdobbiadenet läbiva peatee ääres.

Mis siin ikka pikemalt jutustada ja kiita, muidu kruvib ootused üles ja siis... 

Eelroaks erinevad ampsud seentega, lihaga ja kalaga.

Pearoaks t-bone, meie silme all grillituna, kõrvale köögiviljavalik.

Ja kui hästi see vein sobis t-bone'iga.. :)

Magustoitu ei võtnud.

Lõpp piirdus ainult espressoga.

Nii et kui sinna kanti satute, julgen soojalt soovitada õhtusöögikohaks il Borgot.

Kondespiimakook maasikate ja mustsõstardega

Pinterest.com on lahe asi :) Muudkui aga pinnid ja pinnid ja tegemiseni enamasti ei jõuagi :) Aga selle koogi tegin ära.

Kook on väga magus, mõne arvates liiga magus, mõne arvates aga sidruni hapukus ja marjad tasakaalustasid ilusti magusa ära. Minu enda arvates on see just selline kook, et saad magusaisu ühe tükiga rahuldatud ja teist ei taha ehk sama lugu näiteks mis tarte au chocolat'ga.

Vaja läks:
200 g digestive küpsiseid
80 g sulatatud võid
40 g suhkurt (võib ka ära jätta)
1 sidruni koor

Täidiseks:
400 g kondenspiima
3 munakollast
1 dl sidrunimahla (1 sidrun)
2 dl marju (külmutatud mustsõstrad ja maasikad olid mul)

Purustasin digestivid, segasin sulavõiga ja suhkruga ja surusin koogivormi põhjale. Küpsetasin 180 C pöördõhu juures 10 minutit.
Täidiseks segasin munakollased kondenspiimaga, lisasin sidurnimahla, segasin korralikult läbi ja lisasin marjad (nüüd segasin ainult õrnalt läbi, et marjad värvi ei hakkaks andma).
Valasin täidise eelküpsetatud põhjale ja küpsetasin sama 160C pöördõhu juures 15 minutit (kuni täidis ei võbele enam).
Enne söömist jahutasin täiesti maha (külmkapikülmaks).

Liharullid suitsupeekoni-hapukurgi-leivatäidisega

Kohevarsti täiskasvanuks saava Linnulapse arvates eluhead asjad. Ja on tõesti. Neid saab teha veiselihast või sealihast (äkki isegi kanafileest?, st saab muidugi, aga kas maitse ka hea jääb??). Algidee on pärit nami-nami.ee'st, aga lõpptulemus on algideest päris kaugele jõudnud. :)

Vaja läheb:
4-5 tk umbes 1cm paksust sea kaelakarbonaadi lõiku
60 g leiba (ilma terade ja/või seemneteta)
2 keskmist hapu(marineeritud)kurki
u 100 g suitsupeekonit
1 suur sibul
150 g hapukoort (hea paks Saaremaa smetana hapukoor on täpselt paras)
soola-pipart

Vasardasin lihatükid. Hakkisin leiva peenikeseks pudiks tükeldasin kurgi, peekoni ja sibula peenikesteks kuubikuteks ja segasin omavahel läbi. Igale lihatükile panin umbes 3 spl täidist. Keerasin liha rulli ja sidusin niidiga kinni.

Praadisin kõrgel kuumusel liharullid ümberringi läbi. Valasin pannile vett niipalju, et liharullid olid umbes 3/4 ulatuses kaetud. Lasin keema, panin pannile kaane peale ja hautasin liha madalal kuumusel pehmeks, umbes kolmveerand tundi võib minna (vahepeal keerasin mõned korrad rullid ümber ka)
Võtsin liharullid pannilt, lasin jahtuda ja eemaldasin niidi. Kaste samal ajal redutseerus kõrgel kuumusel. Kui vedelikku oli umbes poole vähemaks jäänud, segasin sisse smetana ja maitsestasin soola pipraga.

Liharullidele ma soola/pipart ei lisanudki, sest täidis oli ise juba täitsa soolakas.

Natuke mängimist ju oli, aga mitte midagi keerulist või aeganõudvat. :) Ja jahtunud peast kõlbavad võileiva peal ka süüa või siis niisama suupisteks. :)

Hommikused juustusarvekesed

Üks asi (paljudest) mida ma armastan, on mõnusad, aeglased ja pikad hommikusöögid. Õhtu- ja lõunasöögid on ka muidugi toredad, aga kiirustamata mööda saadetud hommikusöök on parim! Laisaks muutub see muidugi alates lauda istumise hetkest, enne seda peab (või vähemalt võiks) ikka päris krapsakas olema, et oleks millega laisklemist eriti mõnusaks muuta. Nädala jooksul lugemata jäänud ajalehtedel ja ajakirjadel on ka oma roll, arvuti (ja muud sarnase funktsiooniga aparaadid)  seevastu on out mis out ning suisa keelatud, kuid midagi head ja söödavat peab kindlasti olema. Kõik meil pannkoogiusku ei ole ja ikka tahetakse võikusid või saikusid ning eriti mõnusa hommiku juurde käivad värskelt ahjust tulnud saiad (praktikas muidugi harvemini, kui teoorias).

Üks mõnus saialine, mida ma viimasel ajal päris mitu korda olen nendeks laiskadeks hommikuteks teinud, on juustuga sarvesaiad. Pärmitaignast. kuid sarvekeste tekstuur on imeliselt õhuline ja kerge! Taigna teen eelmisel õhtul valmis, panen külmkappi ja hommikul rullin sarvekesed valmis ja hops ahju.

Vaja läks:
2 dl käesooja piima
25 g pärmi
1 spl mett
1 tl soola (kui soolane juust, siis vähem, mulle meeldib, kui on pool kogust nt goudat ja pool tavalist  eesti juustu)
150 g riivitud juustu
25 g toasooja võid
4 dl jahu

määrimiseks muna

Lahustasin pärmi piimas, lisasin mee, soola ja juustu. Segasin läbi, lisasin jahu, segasin veelkord kergelt läbi ja sõtkusin sisse või.
Katsin toidukilega ja panin külmkappi hommikut ootama.

Hommikul panin ahju 205 C pöördõhule sooja, jaotasin taigna kaheks, rullisin jahusel laual ümmarguseks, lõikasin kuueks ja keerasin sarvekeseks, kordasin tegevust teise poolega taignast ning  panin ahjuplaadile ootama. Lasin neil natuke kerkida, nii umbes 10 minutit, määrisin munaga (kui meelde tuleb, siis riputan ka seesamiseemneid peale) ja panin ahju 10-12 minutiks.

Lasin restil jahtuda natuke aega (ka umbes 5-10 minutit) ja voila, aeg lauda istuda ja siis sealt mitte tõusta nii umbes tund. :)

NB! Ja see, et need sarvekesed on nii õhulised ja kerged - see on külmkergitus! Kui järgi teed, ära jäta seda tegemata!

Silja šokolaadiküpsised

Head jätkuvat aastat:) 

Jõulud läinud linnutiivul, mõnus aastavahetus maha peetud, uue aasta esimene nädal rõõmsalt ära elatud ja nüüd aeg vanu võlgu maksta ja eelmise aasta lõpu toredaid maitseüllatusi kirja panna:)

Detsembri keskel käisin Silja koogiraamatu esitlusel. IMHO on see üks kenamaid ja maitsvamaid koogiraamatuid. Oleme juba kolme kooki teinud ja ei saa vist nii pea uusi asju proovida, sest teeme neid kolme kogu aeg uuesti ja uuesti :).

Esitlusega läks mul natuke pahasti, õnnetuseks oli mul vaja laps samal ajal vaja jõulupeole viia, nii et kiired pühendused raamatutesse ja laualt šokolaadiküpsis näppu, oligi minu jaoks kogu esitlus :( Kahju .. sest laual oli nii palju ahvatlevat:( 

Aga see šokolaadiküpsis, mille ma näppu haarasin... selle maitse...beseeliselt õhuline ja krõbe ja üdini šokolaadine. Kokkuvõtvalt öeldes: minu TOP1 šokolaadiküpsis. Kindel mis kindel.  

.
Tegin kodus kohe järgi. Retsepti ei muutnud grammivõrdki ja ei kavatse tulevikus ka muuta :)

Vaja läks:
2oo g tuhksuhkrut
40 g kakaod
näpuotsatäis soola
2 sl vanillisuhkrut
2 munavalget
270 g šokolaaditükke

Segasin kuivained (kakao ja tuhksuhkru sõelusin kaussi), lisasin munavalged ja segasin, kuni taigen oli ühtlane. Lisasin šokolaaditükid.
Panin teelusikatega taignapallid ahjuplaadile (küpsetuspaberile) ja küpsetasin 160 C pöördõhu juures 15 minutit, kuni praod olid küpsistel peal. Võtsin ahjust välja, lasin taheneda umbes 10 minutit plaadil ja seejärel - restile jahtuma.


PS lisaks meeldib mulle väga veel see, et alles jäänud kahe munakollasega saab järgmiseks õhtuks cannelé'te taigna valmis panna. :)

Sai, jälle Rootsist:)

Bergis e mooniseemnetega Rootsi sai tuli minuni nami-namist. 

Polnud sellisest suurt midagi kuulnud, kuigi ilmselt näinud olen küll ja söönud ka, teadmata, et bergist söön:) 

Siin kohe kirja pandava retsepti järgi tehtud bergis maitseb täpselt nagu Rootsi saiad ikka, natuke tihked ja mitte nii õhulised, kui Bertinet' surematute retseptide järgi sõtkutet saiad. 

Aga ikkagi väga mõnus ja maitsev ja ei kuku maitsva saiakatte raskuse all katki ;) (Asi mis on minuga ühes kiidetud Itaalia-pärases söögikohas juhtunud - kukkus bruschetta kate läbi saia mulle sülle (mul oli seljas valge kleit :P) 

Selle saiaga seda juba ei juhtuks:)

Vaja läks:
25 g pärmi
5 dl käesooja piima
2 tl soola
2 spl õli
700 g jahu
määrmiseks muna ja pealeriputamiseks mooniseemneid

Lahustasin pärmi käesoojas piimas, lisasin soola ja õli ning jahu (umbes 50 g jahu jätsin pärastiseks). Sõtkusin taigna ühtlaseks ja panin kerkima sooja kohta (mul on selleks soojaks kohaks keskkütte ruum ning kõik taignad kerkivad seal ära maksimum tunniga või ka kiiremini).

Kui taigen oli kahekordseks kerkinud, valasin ta kausist jahuga kaetud lauale ja sõtkusin veel korralikult läbi. Panin rusikasuuruse tüki kõrvale ja vormisin taignast ilusa saia. Rusikasuurusest tükist voolisin kolm riba ja punusin patsiks, mille panin saiale peale. Lasin veel kerkida 45 minutit, pintseldasin munaga ja riputasin peale mooniseemned.

Küpsetasin 200 C pöördõhuga ahjus 30 minutit, kuni sai oli kuldne.
Jahutasin ilma rätikuga katmata, et koorik kenasti krõbedaks jääks.
Säilis kenasti mitu päeva värskena ja söödavana.

Vana mehe kiusatus ehk heeringa-munasalat Rootsi-päraselt

Kaks aastat tagasi käisime sõbra juubelil åkers-Styckebruki (vabandust väiketähe pärast,aga ma ei suuda leida oma inglisekeelse klaviatuuri sümbolitest suurt Rootsi ooo-d) nimelises linnas Rootsis. Sõime seal väga head eelrooga heeringasalatiga, mille kohta juubilar ütles, et see olla "gamla män frestelse" ehk "old men temptation".
Otsisin vasteid hiljem, samanimelist salatit guugeldades ei leidnud ja aeg tegi unustuste näol oma töö, siis aga poolteist aastat hiljem pani nami-nami armas perenaine Pille namisse üles gubbröra retsepti. Läks veel pool aastat, millest tegelikult enamiku aega olid mul ka koostisained kodus juba olemas (nagu näiteks fransk löksill ja Kalles kaviar). Aga tegemiseks läks alles eile.

Kommentaariks seda, et maitseb väga hästi, aga järgmine kord kasutan "päris" kalamarja, näiteks siiamarja. Kalles kaviar ei ole asenduseks kõige parem. Maitset ei riku, aga see mõnus kalamarjaefekt jääb ära.

Retsepti juurde. Vaja läks:
6 keedetud muna
200 g magusas marinaadis heeringat (Abba fransk löksill oli mul)
4 spl kalamarja (või äärmise häda korral Kalles kaviari)
1 väike punane sibul
1 dl hapukoort
peotäis tilli
soola (vajadusel) ja pipart

Riivisin keedetud muna. Hakkisin heeringa ja sibula väga peeneks. Segasin kõik ained omavahel kokku. Maitsestasin soola-pipraga.

Leiva peal on maitse kenam, kui saia peal. Jag tycker det smakar mycket bra ;)