Kikerhernemääre või -pasta või äkki isegi hummus?

Kuigi õunakoogikatsetused eelseisvaks õunakoogikohvikuks on täies hoos ja vähemalt kaks uut kooki, millega kohvikuses minna, on olemas, pöördun tagasi suveõhtute kaunitesse mälestusesse, kus veel sai ciabattat kikerhernemäärdega söödud ja kõrvale klaasikese või paar valget veini joodud ("Septembris ei joo" on mu selle kuu märksõna).
 Kas ta päris hummuseks kvalifitseerub, pole mul vähematki aimu. Selle kandi köögi reeglid ei ole mu tugevaim külg, arenguruumi jagub küllaga, kuid hetkel pole mul vähimatki ambitsiooni teha miskit autentsusele kvalifitseeruvat. Mulle lihtsalt hullult maitseb täpselt selline kikerhernemääre. Küüslaugu ja suitsupaprikapulbriga.

Vaja läheb:
 1 purk kikerherneid (võivad ka tavalised oad olla, mulle maitsevad need ka)
2 suurt!! küüslauguküünt
1/2 dl vett
1 tl tahhiinipastat
oliivõli 1 dl + natuke rohkem kui vaja
1 tl soola
poole sidruni mahl
suitsupaprikat peale riputamiseks.

Loputan kikerherned, panen blenderisse koos vee, natuke purustatud küüslauguga ja sidrunimahlaga. Blenderdan. Kui ühtlaseks hakkab minema pasta, niristan sisse oliivõli.
Kui on valmis, lisan tahhiini ja soola. Kraabin segu blenderist kaussi ja riputan peale suitsupaprika.

Nagu ülal öeldud, siis söön ciabattaga ja kõrvale joon veini. :)