Leivalaine jätkub, vahepeal veel tegin Baieri leiba Nami-nami retsepti järgi, see ilmselt vist kordamisele ei läheks.
Kuna juuretist mul veel pole ja poest saia-leiba ka ei ostnud, sest tahtsin ise teha, pean piirduma pärmileibadega.
Otsisin siis ideid ja andsin mees-Lindudele valida kas basiilikaleib, küüslauguleib või sinepileib.
Nagu alati oli vanima Linnu vastus: "ükskõik" ja noorem välistas basiilikaleiva. Pinnisin siis härrade Otsustusvõimetute käest välja küüslauguleiva-otsuse.
Vaja läheb:
25 g pärmi (tegin kuivpärmiga ja panin pool pakki so natuke vähem kui 15 ml))
2,5 dl vett
1 sl mett
1 küüslaugu küüs (no ikka suure küüne panin)
0,4 tl soola
6 dl nisujahu
0.25 dl oliivõli
Peale määrimiseks oliivõli ja peale riputamiseks ürte (panin tüümiani, oreganot ja rosmariini) ja meresoola (panin Maldoni meresoolahelbeid).
Panin mee, purustatud küüslauk ja soola sooja (45-50 kraadi) vette. Sõtkusin vähehaaval juurde jahu, üsna lõpus lisasin õli. Sõtkusin, kuni tainas kausi küljest lahti lööb. Pealt määrisin väheke õliga enne kerkima panekut. Taigna panin kerkima sooja (seekord leiliruumi, kus oli veel eelmise õhtuse saunateo soe sees, nii umbes 25-28 kraadi) ja lasin kerkida u 1 tund, koguselt umbes kahekordseks. Keerasin kausi sõtkumislaulae tagurpidi ja vormisin tainast leivapätsi kujulise asja ja lasin veel u 10 min kerkida. Määrisin leiva pealt oliivõliga, augud, mis originaalretsepti järgi oleks pidanud suruma leiva pinnale, unustasin tegemata :). Puistasin peale soolahelbeid ja erinevaid ürte. Küpsetasin 190-kraadises pöördõhurežiimis ahju allosas umbes 25 minutit. Ilus sai tuli :)
Järgmine kord panen soola rohkem, sest soolasust ei ole pea üldse tunda, mee magusus käib üle. Küüslauku on täpselt parasjagu. Aga õliga määrimise asemel peaks järgmine kord munavalgega määrimist proovima, sest ürdid ja soolahelbed pidama pinnale küll ei jäänud.
Kuna juuretist mul veel pole ja poest saia-leiba ka ei ostnud, sest tahtsin ise teha, pean piirduma pärmileibadega.
Otsisin siis ideid ja andsin mees-Lindudele valida kas basiilikaleib, küüslauguleib või sinepileib.
Nagu alati oli vanima Linnu vastus: "ükskõik" ja noorem välistas basiilikaleiva. Pinnisin siis härrade Otsustusvõimetute käest välja küüslauguleiva-otsuse.
Vaja läheb:
25 g pärmi (tegin kuivpärmiga ja panin pool pakki so natuke vähem kui 15 ml))
2,5 dl vett
1 sl mett
1 küüslaugu küüs (no ikka suure küüne panin)
0,4 tl soola
6 dl nisujahu
0.25 dl oliivõli
Peale määrimiseks oliivõli ja peale riputamiseks ürte (panin tüümiani, oreganot ja rosmariini) ja meresoola (panin Maldoni meresoolahelbeid).
Panin mee, purustatud küüslauk ja soola sooja (45-50 kraadi) vette. Sõtkusin vähehaaval juurde jahu, üsna lõpus lisasin õli. Sõtkusin, kuni tainas kausi küljest lahti lööb. Pealt määrisin väheke õliga enne kerkima panekut. Taigna panin kerkima sooja (seekord leiliruumi, kus oli veel eelmise õhtuse saunateo soe sees, nii umbes 25-28 kraadi) ja lasin kerkida u 1 tund, koguselt umbes kahekordseks. Keerasin kausi sõtkumislaulae tagurpidi ja vormisin tainast leivapätsi kujulise asja ja lasin veel u 10 min kerkida. Määrisin leiva pealt oliivõliga, augud, mis originaalretsepti järgi oleks pidanud suruma leiva pinnale, unustasin tegemata :). Puistasin peale soolahelbeid ja erinevaid ürte. Küpsetasin 190-kraadises pöördõhurežiimis ahju allosas umbes 25 minutit. Ilus sai tuli :)
Järgmine kord panen soola rohkem, sest soolasust ei ole pea üldse tunda, mee magusus käib üle. Küüslauku on täpselt parasjagu. Aga õliga määrimise asemel peaks järgmine kord munavalgega määrimist proovima, sest ürdid ja soolahelbed pidama pinnale küll ei jäänud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar