Toorjuustukreemiga õuna-pähkli(te)kook

Õunapuhveti ettevalmistused algavad mul juba kuu varem. Igasugu proovikooke sai tehtud kümmekond. Kaks retsepti läksid prügikasti. Kolmest said minu lemmikud. Ülejäänud viis olid sellised so-so, söödavad, aga korrata ei viitsiks. 

Õunapäev ise oli jälle väga lahe, nagu alati - mõnus seltskond, peale esimest tundi külmast tuimad varbad ja ilus blogipuhveti lett. Tuul oli hull ja vastaslettide juures paistis päike (st me olime varjus ehk oli veel külmem). Arvasin, et inimesed ei tule sellise ilmaga üldse välja (kuigi-kuigi, oleme olnud seal nii vihmasajus kui ma ei mäletagi enam milles), aga mis see tuul ja külm rannarahvale ikka teeb. :) 

Ma ka õhtul saunas sain sooja uuesti naha vahele.

Kookidest siis - minu lemmik (minu enda tehtutest ikka, Marju hitti  läbi aegade ei löö miski) on siin.

Ühed sööjad tulid pärast retsepti küsima!

Kreeka- ja metspähklitega õunakook toorjuustukreemiga. 

Maitseb hea ja läheb järgmiseks päevaks veel paremaks.

Retsept on myrecipes.com'st aga muudetud kogustega, eriti mis puudutab suhkrukogust.

                                                                 (pilt by Vernanda)

Põhja jaoks läheb vaja:
2 dl metsa- ja kreeka pähkleid, röstituna (ma röstin ise, aga poest saab ka)
120 g sulatatud võid
2,5 dl suhkrut
2 suurt muna
1 tl vanilliekstrakti
4,5 dl jahu
2 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
8 keskmisest suuremat haput koogiõuna

Kreemiks on vaja:
2 dl pähkleid (sama teema mis põhja jaokski)
300 g toorjuustu
45 g toasooja võid
u 250 g tuhksuhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl vanilliekstrakti

Ilustamiseks soovi korral kreeka pähkleid nt 12 tükki.

Röstisin pähklid: 200C pöördõhku, paar minutit ahjuplaadil. Lasin tibake jahtuda ja puhastasin metspähklid.
Hakkisin pähklid (suurus sõltub sööja/küpsetaja maitsest).
Tükeldasin õunad pisikeseks.
Vahustasin või ja suhkru ja lisasin ükshaaval munad (edasi vahustades) ja siis vee lõpuks vanilliekstrakti. Segasin kokku kuivained ja lisasin võivahule. Segasin sisse õunad ja pähklipuru. Taigen peabki jääma üsna paks, peaaegu nagu küpsisetaigen.
Küpsetasin 160C pöördõhu juures 45 minutit (tikk peab puhtaks jääma).

Lasin koogil jahtuda.
Siis mikserdasin kokku kreemi ained, segasin sisse pähklid ja määrisin koogile.

Panin külmkappi järgmist päeva ootama.

Esimesel korral tehes unustasin soola panemata. Uskuge või mitte, aga see annab tunda!

Kikerhernemääre või -pasta või äkki isegi hummus?

Kuigi õunakoogikatsetused eelseisvaks õunakoogikohvikuks on täies hoos ja vähemalt kaks uut kooki, millega kohvikuses minna, on olemas, pöördun tagasi suveõhtute kaunitesse mälestusesse, kus veel sai ciabattat kikerhernemäärdega söödud ja kõrvale klaasikese või paar valget veini joodud ("Septembris ei joo" on mu selle kuu märksõna).
 Kas ta päris hummuseks kvalifitseerub, pole mul vähematki aimu. Selle kandi köögi reeglid ei ole mu tugevaim külg, arenguruumi jagub küllaga, kuid hetkel pole mul vähimatki ambitsiooni teha miskit autentsusele kvalifitseeruvat. Mulle lihtsalt hullult maitseb täpselt selline kikerhernemääre. Küüslaugu ja suitsupaprikapulbriga.

Vaja läheb:
 1 purk kikerherneid (võivad ka tavalised oad olla, mulle maitsevad need ka)
2 suurt!! küüslauguküünt
1/2 dl vett
1 tl tahhiinipastat
oliivõli 1 dl + natuke rohkem kui vaja
1 tl soola
poole sidruni mahl
suitsupaprikat peale riputamiseks.

Loputan kikerherned, panen blenderisse koos vee, natuke purustatud küüslauguga ja sidrunimahlaga. Blenderdan. Kui ühtlaseks hakkab minema pasta, niristan sisse oliivõli.
Kui on valmis, lisan tahhiini ja soola. Kraabin segu blenderist kaussi ja riputan peale suitsupaprika.

Nagu ülal öeldud, siis söön ciabattaga ja kõrvale joon veini. :)