Croque Monsieur, ilus algus ilusale hommikule :)

Retsept on pärit raamatust nimega A little taste of France.

Traditsiooniliselt on Krõbe Härra pärit Pariisi kohvikute menüüdest, kuhu nimetet roog ilmus 1910 (about.com andmetel). Ühe legendi järgi said CM-id alguse tööliste juustu-singivõileibadest, mis neile lõunaks kodust kaasa pandi, ja mis siis radiaatori peal ootasid ära söömist, samal ajal aga juust sulas saia vahel ära. Igatahes lisati siia juurde veel võis praadimine ning mõnus krõbe härra oligi sündind. Tore lugu igatahes.

Meie alustasime CM-idega vabariigi aastapäeva hommikut. Sobivad imehästi igasuguste ilusate hommikute, kui veidi rohkem aega on, alustuseks. Aeglaste hommikute juurde tuleb ka veinisoovitus hr.Linnult :):

Erinevalt radiaatoril küpsenud CM-ist, ei vaja selle juurde joodav vein sellist eelküpsetust teps mitte. Kuna olin eelseisvaks Vabariigi Aastapäevaks korralikultJ valmistanud, oli valikut palju.

Arvestades, et tegemist oli hilise hommikusöögiga, pidasin ainuõigeks valikuks kerge ja vahutava. Kui keegi nüüd arvab, et vahuvein juba hommikul ei oleks just väga eestlaslik, siis prantsuspärase hommikusöögi (ja seda ta meil ju oli) juurde on „vaht“ lausa kohustuslik.

Veiniks kerge ja lilleline Frizzante DOCG selliselt kuulsuselt nagu seda on Mionetto.

Poolvahuvein elik frizzante, või siis eestipäraselt Pärlvein.

Antud veini karakteris on ära tabatud just see autentne Valdobbiadene Frizzante'de eripära ja kordumatus. Korjatud vaid parimatelt DOCG piirkonda jäävatelt nõlvadelt. Viinamarjaks loomulikult 100% Glera viinapuudelt korjatud pärlid. Kuna antud toidu puhul oli kasutatud Šveitsi juustu oli kooslus seekord just selline nagu ta oli. Kasutades muid juustusorte saab ka sobivus hoopis teise ilmingu. Katsetamist väärt.

Serveerimistemperatuur 8 kraadi celsiust, kuid soovitavalt võiks vein olla isegi paar kraadi külmem. Klaasidesse valatuna soojeneb ta nagunii kohe.

Salute!!

Lastele ja karskuseltsi liikmetele soovitaks seekord klassikaliselt piima. Röstsai ja piim, mmmmm. See on hea.

PS Ei sobi viinaga.

Krõbedate härrade juurde tagasi:

Vaja läks 6 croque monsieur'i tegemiseks:

12 viilu röstsaia

125 g riivitud gruyere juustu (asendasin Šveitsi juustuga)

6 viilu toorsuituspeekonit

60 g võid saiade praadimiseks

Kastmesse:

20 g võid

1 spl jahu

1 munakollane

185 ml piima

0,5 tl dijoni sinepit

muskaatpähklit 

Sulatasin paksupõhjalise kastruli põhjas või. Segasin sisse jahu ja kuumutasin segu tasasel tulel kolm minutit. Peenikese joana valasin aeglaselt segusse piima ja segasin sisse sinepi, samal ajal kogu aeg vispeldades. 

Kuumutasin kuni kaste oli paksenenud ja keenud umbes kolmandiku võrra kokku. Tõstsin kastruli tulelt ning vispeldasin sisse munakollase. Maitsestasin soola, pipra ja muskaatpähkliga ning jätsin jahtuma.

Röstsaiaviilule panin peekoniviilu, peale kastet u 1,5 supilusikatäit, seejärel riivjuustu ja lõpetuseks teine röstsaiaviil peale.

Saiad röstisin ahjus 200C pöördõhu juures, ühe korra keerasin ka küpsemise ajal ning küpsetasin, kuni saiad olid pealt ja alt kuldsed. (Tegelikult muidugi tuleb pannil võis praadida, aga ma ei tahtnud enam lisakaloreid võist saada :P)

Serveerimiseks lõikasin saiad pooleks, ladusin vaagnale, panin lauale ning viuhti nad sealt kadunud olid. Suurim linnulaps, magusa unega poole lõunani magav noor mees, jäi seekord sootuks ilma.

Traditsioonilised Läti peekonipirukad

Alguse sai kõik sellest, et mõned aastad tagasi sõime hommikust kuskil tundmatus pisikeses koduses söögikohas Jurmalas.

Lapsed võtsid prooviks peekonipirukaid, siis võtsid juurde ja veel juurde ja lõpuks ostsime kaasa ka veel. Minu lapsed ja sõid pekipirukaid - see oli lihtsalt uskumatu tol hetkel :D

Hiljem on nad Lätis olles alati uuesti neid pirukaid tahtnud ja söönud. (Eesti omad ei pidavat nii hästi maitsema).

Nüüd tõi õnnelik juhus minuni Lätist pärit peekonipirukate retsepti.

Tänud sulle, Tots, et võtsid vaevaks retsepti jagada ja inglise keelde tõlkida!

Retsept on pärit Margarieta Kerla'lt, kes omal ajal (ehk siis eelmise sajandi esimeses pooles) õppis Läti legendaarses Kaucminde noorte preilide kodumajapidamise koolis.

Margarieta Kerla jagas retsepti oma sõbrannaga, kes omakoda andis retsepti oma lapselapsele Laila'le, kes saatis retsepti minu töökaaslase perele ja sealt siis otsapidi jõudis minuni :)

Suurepärased pirukad, mida lapsed tunnistasid võrdväärseteks Jurmalas söödutega.

Veelkord suured tänud jagajatele!

Vaja läks:

175g võid

0,5 l piima
75g pärmi
1 tl soola
1 spl suhkrut

u 900g nisujahu

400g suitsupeekonit

1 keskmine/suurem sibul (mida rohkem sibulat seda mahlasem:))

valget pipart

määrimiseks muna

Sulatasin või, lisasin käesooja piima ja lahustasin pärmi piima-või segus. Lisasin soola ja suhkru ning segasin juurde jahu.

Sõtkusin kergelt läbi ilusaks siidiseks taignapalliks ning panin kerkima.

Tükeldasin peekoni ja sibula, maitsestasin valge pipraga.

Kui taigen oli kahekordseks kerkinud, jagasin taigna neljaks osaks ning rullisin õhukeseks. Lõikasin ruudukesteks (u 12 ruudukest) ning panin ruudukesele 1 tl täidist. Keerasin kokku ja panin ahjuplaadile kerkima. Enna ahju panemist määrisin pealt munaga.

Lasin natuke ahjuplaadil kerkida ja küpsetasin 180C pöördõhu juures u 12 minutit, kuni pirukad olid kuldsed. 

Sellest kogusest taignast tuleb neli ahjuplaaditäit. Nii et vabalt võib ka poole kogusega teha.

Pirukad kadusid laualt linnulennul :D

Vürtsköömnene kikerhernesalat

Meie hetkeseis: igal ühel oma toit (kõlab nagu laulusalmis igal ühel oma pill, sellel mängib ....). :) Mehed sõid suitsuvutte rohelise salatiga. Tüdrukud sõid tatart hapukoorega ja mulle oli mõeldud kikerhernesalat.
Väga hea! Vürtsine ja koriandrine. Tervislik ja kaalunumbrit mitteohustav :P
Samas ega teistele eriti ei maitsenud, hr.L ei ole koriandrisõber ja tüdrukutele oli liiga vürtsine, ainult vanim linnulaps poetas hea sõna, aga sedagi rohkem vist viisakusest:)

Vaja läks:
1 purk kikerherneid
pool paprikat
1 punane sibul
pool kurki
1 porgand
peotäis koriandrilehti

Kastmeks:
2 spl oliivõli
1 spl jahvatet vürtsköömenit
0,5 tl teravat suitsupaprikat (või vähem kui teravat ei taha)
poole sidruni mahl
1 spl demerera suhkrut
soola-pipart maitse järgi

Segasin kastmeained.
Tükeldasin paprika ja kurgi, viilutasin sibula ja riivisin porgandi. Hakkisin koriandrilehed. Segasin kõik kokku ja lisasin kastme.
Enne söömist lasin umbes tunnikese maitsestuda. Siis tuli ka juurde natuke soola ja sidrunimahla lisada, maitse asi.

Inspiratsioon: üks tastespotting.com'is olnud pilt/blogi, aga käesolev retsept on tugevalt kohandatud.

Kala tomati ja basiilikuga veinisoovitus.

Minu esimene veinisoovitus siin blogis ajas nii mõnelgi kopsu üle neerude. Mõned natuke parema huumorimeelega gurmaanid aga said ka hea soovitatud kõhutäie peale natuke muiata.Veini ja toidu sobitamine on komplitseeritud teema, sest sobivus on suuresti individuaalne. Lisaks on nii, et sama toiduga sobib väga palju erinevaid veine ja anda konkreetset soovitust ühe veini näol oleks ebaõiglane. Siiski olen täna lahkem ja minu veinisoovitus oleks siis siin:

Kuna tegemist oli valge kalaga ja nii tsillit, kui ka muid maitseid väga tugevaks ei olnud tuunitud, sobis selle kalaga suurepäraselt Sauvignon Blanc viinamarjast pressitud vein. Minul oli kodust võtta üks isend, mis pärit Ungarist. Hinnaklass peaaegu 4 (justnimelt vaid neli) eurot. Samuti sobiksid suurepäraselt ka  vähe külmematest piirkondadest pärit valged veinid. Loire Sauvignon Blanc Prantsusmaalt näiteks oleks samuti priima mõte. Samuti sai puht huvi pärast lahti nööbitud ka DOCG Prosecco (7 EUR) selliselt tootjalt nagu Mionetto. Unustage oma eelarvamused vahuveinist, kui peojoogist. Kooslus oli suurepärane. Cheers!!

Nüüd aga midagi lastele.
Soovitan soojalt juua kalatoitude kõrvale mitte piima vaid hapupiimatooteid-keefir ja pett. Proovige ja lapsed küsivad kala juurde :)

Minu Lugupidamine
Hr. Lind

PS Siin avaldatud veini ja muud joogisoovitused on minu isiklikku maitset esindavad ja absoluutsele tõele ei pretendeeri.

Kala tomati ja basiilikuga, kõrvale kuskussisalat.

Soe talveilm ja külm talveilm, meie köögis erilist vahet ei ole. Toitume kuidagi väga tavaliselt ja meis on tärganud kuidagi eriliselt lastega arvestavad lapsevanemad ehk toitume vastavalt laste soovidele (ehk on siin omajagu mängus meie väikesed süümepiinad laste ees, et me ei kavatse neid sel aastal kuhugile väljasõitudele kaasa võtta.).

Aga ühteteist huvitavat on ikkagi ette tulnud ja üks tore ja maitsev õhtusöök oli valgest kalast, fooliumis küpsetatult ning kõigesööjaile oli kõrvale serveeritud lisandiga kuskuss, meesperele aga keedukartul. (Retsepti algmõte tuli BBC GF-ist, aga koostisainete koguseid sai kõvasti kohandet meie pere maitsele sobivamaks).

Suur rõõm on lisaks toidule seekord (ja loodetavasti ka edaspidi) juurde pakkuda veinisoovitusi asjatundjalt. Hr.Lind on oma sõna andnud, et tema heameelega hakkab siin sheerima ja tuleviku tarbeks talletama ka toidukõrvale joodud veinimuljeid-/kommentaare :). Nii et tema kirjatükki vaata retsepti lõpust:))

Kala jaoks läks vaja:
1 kilo valge kala fileed (viie fooliumipakikese vahel ära jaotatuna)
1 sidrun
1 tšillikauna (või kuivatet tšillit) (ma väiksemate laste pakikestesse tšillit ei pannudki)
peotäis värsket basiilikut
u 20 kirsstomatit
soola-pipart

Soojendasin ahju pöördõhul 180C-ni.
Jagasin kalafilee fooliumisse, pigistasin igasse pakikesse sidrunimahla ja lisasin riivitud sidrunikoort. Lisaks panin igasse pakikesse neli neljaks lõigatud kirsstomatid, näpuotsaga tšillipipart, tavalist pipart ja soola ning rebitud basiilikulehti.
Panin ahju küpsema u 20 minutiks.

Kuskussi jaoks läks vaja:
150 g kuskussi
200 g kirsstomateid
u pool värsket kurki
3 spl balsamicot
peotäis oliive
peotäis värsket basiilikut
pipart

Panin kuskussi 150 ml keeva veega seisma. Hakkisin tomatid-kurgi-oliivid ja rebisin basiilikulehed väiksemateks tükkideks. Segasin kõik jahtunud kuskussiga, maitsestasin balsamicoga ja purustasin juurde veidi musta pipart.

Veinisoovitus:

Joo juurde head veini.