Sõir (itaalia-pärane)

Minu esimene sõirategu oli algul ainult katsetamiseks, kas meie perele (sh mulle) sõir üldse maitseb. Tuleb häbiga tunnistada, et me polnud seda enne proovinudki :((
Lugesin läbi kõik nami-nami postitused sõira kohta, valisin välja retsepti nami-namist (igaks juhuks traditsioonilisest ei alustanud :)) ja läks lahti.
Esimene kord tegin poolte kogustega.
Nüüdseks olen teinud seda juba kordi ja teen edaspidigi ja täiskogustega:)
Söövad kõik ja hea meelega. Sõid ka eesti-välised külalised, kelle jaoks küll maitse oli tiba võõras, aga viisakate inimestena sõid nad ikka kõik ära :)

Vaja läks:
1 l piima
500 g kohupiima (nii Pajumäega kui Nopriga olid head ja minu jaoks üsna sarnased :)
50 g võid
2 muna
0.5 tl soola
3 värsket küünt küüslauku
10 lehte basiilikut
3 tk päiksekuivatatud tomatit

Hakkisin küüslauguküüned, basiilikulehed ja päikesekuivatatud tomatid peeneks.
Kuumutasin piima keemiseni ka lisasin kohupiima ja kuumutasin, kuni eraldus vadak (selline kollakas vedelik).
Kippus kangesti ühte suurde klimpi keema, aga segasin kogu aeg.
Kallasin marliga vooderdatud sõelale nõrguma umbes 15 minutiks.

Sulatasin potis või, lisasin nõrgunud kohupiimamassi ja kuumutasin pidevalt segades, kuni moodustus ühtlane mass. Segasin juurde soolaga lahtiklopitud munad, hakitud basiiliku, päikesekuivatatud tomatid ja küüslaugu. Kuumutasin pidevalt segades veel 5 minutit keskmisel kuumusel, NB! ära keema lase minna!

Panin sõira külma veega kastetud vormi hanguma.
Kui sõir oli täielikult jahtunud, kummutasin kausist välja taldrikule ning kaunistasin basiilikuga.
Esimene kord oli tsipa mage maitselt, riputasin veidi meresoolahelbeid peale. Ilusti lõigatav oli ja maitses hea.
Mees sõi õllekõrvaseks terve sõira korraga ära :)
Nüüd olen täitsa valmis ka uusi maitseid katsetama, kuigi tundub, et see itaalia-pärane jääb esialgu kõige nõutavamaks.

Full English a la Gordon ;)

Olid meil külalised, mitmest kohast korraga. Ühel hommikul, peale ametliku Eesti-turnee lõppu, olime viimaste külalistega meie kodus ja sõber Inglismaalt lubas teha hommikusöögi. Tegi siis full english'i, seitsmele inimesele. Pole küll eriti suvine teemakäsitlus, aga panen siia kirja oma tähelepanekud sellest, kuidas, milliste kogustega ja mis järjekorras ta midagi tegi. Seda muidugi ei pea mainima, et söök oli väga maitsev :)

Neljale inimesele läheks vaja:

8 toorvorsti

1 väike karp pruune šampinjone

1 pakk toorsuitsupeekonit

4 suurt tomatit

maksimum 1 purk valgeid ube tomatikastmes

8 muna + kui keegi tahab praemune, siis vastavalt nii palju mune lisaks, kui palju praemune tellitakse

4 viilu röstsaia

võid praadimiseks

soola, pipart

pruun kaste (HP Brown sauce)

Esimesena toorvorstid ahju (220C). Valmista ette seened, puhasta ja viiluta. Kui toorvorstid on poolküpsed, siis läheb kiireks :)

Pane ahju tomatid (mille peale on lõigatud suur ja sügav rist ja peale riputatud tibake soola).

Pane ahju peekoniribad (ilusti pannile üksteise kõrvale laotuna).

Prae seened võiga ja maitsesta soola ja pipraga.

Kuumuta potis oad.

Pane röstsaiad ahju röstima.

Klopi munad lahti, maitsesta soola ja pipraga ja valmista munapuder - kuumuta potis munasegu madalal (kuni keskmisel) tulel kogu aeg segades, kuni muna hüübib. Lisa segamise ajal munadele ka pisut võid (max 20 g). NB! Jälgi et põhja ei kõrbeks!

Kui keegi tahab praemuna, siis tee need ka valmis.

Katsu nüüd seda kupatust kõike ühtlase soojusega hoida, kuni serveerimiseni :) See oli selle asja juures kõige keerulisem :)

Serveeri ja kõrvale valab igaüks endale pruuni kastet, maitse järgi. Maitses loomulikult väga hea ja enne õhtut süüa ei tahtnud! Aga nüüd algab pikk paastunädal, sünnipäevaks tahaks saada samasse kaalu tagasi nagu eelmise aasta sünnipäeval :)

Rabarbrisiirup

Vaja läks:

1,5 kilo rabarbrit

800 g suhkurt

3 suurt apelsini

2 suurt sidrunit

Koorisin ja tükeldasin apelsinid ja sidrunid. Tükeldasin rabarbri (ei koorinud).

Valasin potti kokku, lisasin suhkru ja valasin 2 liitrit vett peale.

Lasin keema, kuumutasin madalal tulel 10 minutit ning lasin maha jahtuda.

Kurnasin läbi sõela ja panin pudelitesse. Sain umbes 3,5 liitrit mahla.

Lahjendamiseks umbes 1 osa rabarbrimahla ja 2 osa vett (gaasiga või ilma). Ma panin melissi ka sisse. Mulle meeldis :)

Ahvileib

Sain ajutiseks kasutamiseks ahvileiva vormi, et enne kui vormi ostma minna, teaks millega ka tegu.
Vaatasin natuke internetis ringi ja uurisin kuidas seda küpsetist mujal maailmas tehakse.
Küpsetis osutus äraütlemata menukaks.
Tegemist on suht lihtsa, paljude pisikeste kaneelisaiakeste kogumiga, aga väga rikkalikult suhkrune ja kaneeline ning saiatükke saab näppida kenade väikeste ampsudena:)

Taignaks kasutasin Bertinet' seda magusa saia retsepti.
Segasin lõikelauale 1 dl suhkurt ja 1 paki kaneeli.

Kallasin taigna sinna peale ja lõikasin taignast väikesed pallikesed (kaootlise suurusega, aga u 3*3 cm vist). Veeretasin pallikesed korralikult suhkru ja kaneelisegus ja panin vormi. Kui kõik oli valmis lasin taignal vormis natuke veel kerkida ja kallasin üle fariinisuhkru ja sulavõi seguga (u 80 g võid ja 2 dl fariinsuhkurt), määrisin võisegu ilusti ühtlaselt laiali ning küpsetasin 200 C pöördõhu juures 20 minutit ja 160 C pöördõhuga 10 minutit. Lasin jahtuda ning kummutasin ahvileiva vormist välja. Tume värv ei ole mitte kõrbemisest vaid fariinsuhkrust:)

Kanakoivad veinikastmes

Pea kuu juba möödas ja midagi uut ja ülestähendamist väärivat siiani ei olegi nagu teinud ja ega inspiratsiooni ka eriti pole olnud.
Sööme aga jätkuvalt hästi:)
Sparglihooaeg möödus nii, et uusi, korduvat tegemist väärivaid lemmikuid ei leidnudki (kergelt grillitud spargel soolahelveste ja parmesaniga on jätkuvalt parim :)
Nüüd aga siis kohe kolm retsepti jutti vaja kirja panna :)

Esmalt siis coq au vin'ist inspireeritud kanakoivad.
Inspiratsiooni ammutasin erinevatest coq au vin'i retspetidest ja mugandasin kodus kättesaadavale toorainele.
Vaja läks:
6 poolkoiba
3 suurt sibulat
4 dl kukeseeni
100 g peekonit
3 küüslauguküünt
1 spl tomatipastat
300 ml punast veini
1 spl muscovado suhkurt
500 ml kanapuljongit
jahu
soola ja pipart

Veeretasin kanakoivad jahust läbi ja pruunistasin pannil.
Panin kanakoivad haudepotti ootele.
Tükeldasin sibula ja peekoni peenikesteks ribadeks ja pruunistasin pannil.
Lisasin puruks muljutud küüslaugu ja kukeseened.

Kui kogu kompott oli parajalt pruunistunud, valasin selle kanakoibadele peale. Panin pannile tomatipasta, suhkru, veini ja puljongi, keetsin mõned minutit korralikult segades, maitsestasin soola ja pipraga ning valasin kanakoibadele.
Hautasin madalal kuumusel tund aega, kuni kana oli väga pehme. Serveerisin ciabattaga (mõnele kartuliusku mehele praekartulitega:))