Teemantisaiakesed Printsessi kokaraamatust

Keskmine prl. Lind on minu suureks rõõmuks väga suur lugeja ja Keskraamatukogu püsiklient, keda sealsed töötajad teavad juba nime-ja nägupidi :)
Lisaks juturaamatutele toob ta sealt tihti koju ka lastele mõeldud kokaraamatuid.
Ja muidugi katsetab neist siis retsepte nii üksi kui koos minuga (mis mulle teeb suurt rõõmu, aga vahest ajab ikka kurjaks ka :)).

Praegu on mul köögis Printsessi kokaraamat, Disney oma.
Ükspäev tegi prl.L sealt Kaunitari võluküpsiseid (kuna ta on meil väga loominguline läheneja retseptidele, kasutas jahu asemel kaerajahu ja poole väiksemas koguses, nii et küpsised tulid imeõhukesed suured latakad, aga maitse oli neil selle eest lihtsalt jumalik!).
Eile võtsin siis ette ja tegin kukleid nimega Teemantisaiakesed. Lootuses, et hommikusöögiks saavad lapsed värskeid kukleid. Miks iganes selline nimi neil kuklitel, jääb autorite teada. Vaja läks:
100 g võid
1 dl piima
200 g kodujuustu
50 g pärmi (või 18 g kuivpärmi)
1 muna
65 g suhkurt
1 tl jämedat soola
475 g jahu

Sulatasin või, lisasin piima, kodujuustu ja pärmi. Seejärel lisasin kõik ülejäänud ained. Sõtkusin taigna korralikult läbi ja lasin u pool tundi soojas kohas kerkida.
Vormisin umbes 30 pallikest ja panin ahjuplaadile veel 30 minutiks kerkima.
Määrisin kuklid pealt piima-suhkruseguga ja puistasin peale pärlsuhkurt.
Küpsetasin 180C pöördõhus umbes 20 minutit, kuni kuklid olid pealt kuldsed. Kuklid kadusid laualt 10 minutiga. Kuigi minu lapsed kodujuustu ei võta suu sissegi. Vanim Linnulaps ei uskunud, et sellises heas asjas võib midagi nii jälki sees olla, kui seda on kodujuust;)
Tuleb tunnistada, et ka minu arvates oli tegu väga pehmete ja hõrkude pärmitaignast küpsetistega. Täna juba uus taigen kerkimas, millest plaanin teha kaneelirulle (vt ülemine pilt).
Ja kindlasti proovin ükspäev seda sama taigent vähendatud suhkrukogusega ja lisan ürte vms.

Ciambelline al vino bianco e pisikesed valge veini sõõrikud :)

Retsept algselt tastespottingu kaudu, kuid täiendasin oma teadmisi ka YouTubis olevate videotega:) Teha võib neid nii valge kui punase veiniga. Kindlasti proovin ka punasega ära! Väga mõnusad küpsised, tugevalt tuntava oliivõli maitsega. Minu jaoks maitses küll eheda Itaaliana:)

Ei hakka siin pikemalt meie pere Itaalia-lembusest heietama, kes teab, see teab :) Ära pean ikka mainima, et meie peres ei ole inimest, kes ei oleks Itaalias käinud ja suurem osa perest on käinud seal korduvalt :) Viimase 13 aasta jooksul on ainult mõned aastad, kui me ei oleks seal olnud. Ja ikka metsikutel paarinädalastel auto/motomatkadel, mitte ristiinimese kombel viksilt lennukiga :) Kuigi ka lennukiga on üks kord käidud, pisim prl.Lind oli siis 5,5-kuune ja meiega kaasas. Aga ka see oli omamoodi road trip from Barcelona to Milan :)

Äraminekuigatsus on praegu küll oi-oi kui tugev, ühed sõbrad saavad just praegu Alcase's kokku ja teised sõbrad Allgäu Mountains'is. Aga õnneks on ilm ilus, lilled sai õue kolitud, terrassil soe, päike paistab ja värskelt jahvatatud kohviubadest piimakohv aurab lemmikkruusis :)
Kui nüüd ainult Stieg Larssoni Milleniumi-triloogia teise osa saaks ka kiiremini kätte ja lugema:))


Aga küpsisteks oli vaja:
250 g jahu
100 g suhkurt
80 ml valget veini
80 ml extra virgin oliivõli
1,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola


Segasin kõik ained kokku, kuni moodustus ilus pehme taignapall. Murdsin taignapallist u 25 grammised pallikesed, rullisin käte vahel peenikeseks köieks ja tegin rõnga. Ühe poole rõngast kastsin suhkrust läbi.
Rõngas võiks ikka u 3 cm auguga olla, muidu kerkivad ahjus tavaliseks plänniks (nagu mul pildil), mitte ei jää rõngaks :) Maitseomadusi see ei mõjuta :)

Küpsetasin 180 C pöördõhus umbes 15 minutit, kuni rõngad olid kuldsed.
Ahjust välja võttes panin kohe restile jahtuma.

Porgandi-juustupasta

Kui ma selle pastaroa retsepti nägin tastespottingus, paelus see mind just suurepärase värvi pärast. Olin üpris kindel, et mu lihausku mehed seda toitu fännama ei hakka. Eksisin :) Elu suudab ikka üllatusi ka vahel pakkuda :)

Algretsepti sai ikka päris kõvasti tuunitud.

Vaja läks u 400 g pastat

1 kilo porgandeid

1 apelsini mahl ja koor

1,5 dl valget veini

300 g riivitud juustu

1 spl estragoni

soola ja valget pipart

Porgandid tükeldasin võimalikult peenikeseks, pigistasin peale apelsinimahla ja riivisin apelsinikoore. Lisasin veini ja u 1 dl vett ja ajasin keema. Hautasin, kuni porgand oli pehme.

Keetsin pasta al dente'ks.

Püreestasin pehmeks hautatud porgandi. Lisasin pastakeeduvett, kuni porgandikaste tuli ilus kreemjas. Maitsestasin soola, valge pipra ja estragoniga.

Segasin pannil pasta ja porgandikastme ja pool juustukogusest. Praadisin veidi, kuni kõik oli ilusti segunenud ja juust sulama hakanud. Lisasin ülejäänud juustu pasta peale ja panin panni ahju 200C juurde 10 minutiks, kuni juust ilusti mullitas pealt.

Enne serveerimist lasin veidi taheneda.

Selline ilus vormiroatüüpi pastatoit oli :) Kõrvale pidin pakkuma mingit lihalist, aga üllatusena ei olnudki vaja, sobis sööjatele ka ilma lihata. Mõtlesin, et järgmine kord võiks seda kastet teha orsotole või risotolegi. Orsotoga maitseks mulle see ilmselt palju rohkem, teatavasti pole ma just maailma suurim riisifänn:)