Käisin õega Moonis ja proovisin seekord ära kõrvitsaorsoto. Tsiteerides kohaliku köögibloginduse klassikut, see oli tõesti nii hea, et sure õkva surnuks :)
Tegin siis kodus ka, ega ju igapäev raatsi Moonis käia. Maitses sama hästi.
Vanim Linnulaps sõi taldriku tühjaks ja kommentaariks ütles, et see näeb välja nagu muda :O ja talle erti ei maitse. Teistele lastele ei pakkunudki, nende pilk ütles kõik :D Pisipiiga sõi vähemalt rohelist sibulat orsoto pealt. Seevastu sõin ise kolm portsu. Ja täna tuli õde ja söime seda jälle :) Poleks arvanudki, et ma tangu sisaldavast toidust sõltuvusse võin jääda (tangupuder oli meil lapsena laupäevaõhtune "peale sauna toit", käisime vanaema juures saunas laupäeviti ja siis anti seda süüa. Sealiha ja praetud sibulaga. Üle nädala, üks nädal tangupuder, teine nädal pannileib (tutsleib :)) Siiani ei taha, kumbagi. Kuigi, mine tea, äkki peaks korra proovima:P).
Aga loomulikult orsoto ei võistle vanaema tangupudruga samas liigas ega kaalukategoorias.
Retsepti kopin Ekspressist igaks juhuks siia ka (ma tegin tanguga, mitte kruupidega).
Vaja läheb
300 g kõrvitsat
300 g tangu
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
70 g võid
pool klaasi hapukat õunamahla
3 klaasi kanapuljongit
2 loorberilehte
10 valge pipra tera
1 sl soola
3 sl oliiviõli
pool klaasi valget kuiva veini
2 sl sulatatud juustu Merevaik
200 g pehme maitsega kitsejuustu
5-7 vart rohelist sibulat
100 g toorsuitsupeekonit
Maitsestamiseks värskelt jahvatatud pipart ja soola.
Paksu põhjaga potis hautasin võis ühe sibula ja küüslaugu. Lisasin kõrvitsakuubikud (2 x 2 cm) ja hautasin umbes 15 minutit. Lisasin õunamahla ja poole kanapuljongist ning hautasin vedeliku peaaegu välja. Maitsestasin soolaga ja püreerisin blenderis.
Teise potti panin vee keema ja lisasin loorberilehed, valge pipra (värskelt jahvatatuna, no ei saanud terasid veskistkätte) ja soola.
Lisasin tangu (mis tegelikult olid leos juba hommikust saadiks) ja keeda umbes 20 minutit keskmise tule peal. Kui tang oli juba piisavalt pehme, kurnasin läbi.
Peekoni lõikasin imepisikesteks tükkideks ja praadisin pannil, kuni alles jäi ainult mõnusalt krõbedad peekonitükikesed, mis nägi välja nagu riivleib.
Praadisin teise sibula tükid õlis ja lisasin juurde hautatud ja kurnatud tangu ning praadisin neid koos umbes 2-3 minutit. Lisasin valge veini. Seejärel pool kuuma kanapuljongi kogusest ja hautasin keskmisel kuumusel, tasapisi lisades ülejäänud puljongit, siis kui eelmine on imbunud tangu sisse.
Lisasin Merevaiku ja segasin läbi.
Lisasin kõrvitsapüree ja aurutasin.
Maitsestasin orsoto soola ning värskelt purustatud musta pipraga. Sättisin taldikutele orsotto, selle peale kitsejuustuviilud, hakitud rohelise sibula ja peekonikrõpsud. Pilt nägi välja sama nagu Ekspressiski.
Vol 2 aasta hiljem:
Proovisin pannileiba ehk tutsleiba onutütre tütre sünnipäeval ja see maitses mulle kohe väga, lapsepõlv tuli meelde ja mitte see osa lapsepõlvest, kus ma pannileiba keeldusin suu sissegi võtmast! Nii et never say never!
Kõrvitsaorsotto oli jälle kord meie söögilaua külaliseks. Seekord kitsejuustu asemel Saaremaa Ekstra juustuga ja peekon ei olnud kahjuks nii peeneks hakitud, kui peaks, aga no maitses jälle imehästi (mulle, mehed sõid aga krimpsutasid nägu ja tüdrukutele tegin risi e bisit).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar