Täidetud suvikõrvits

Juba mitmendat aastat on meil augusti lõpus suvikõrvitsauputus.
Täidetud suvikõvits on meie peres suht tavapärane sel aastaajal.
Eelmise aasta retsepte ma ei talletanud, tänane katsetus on seega täitsa uus.

Poolitasin suvikõrvitsa ja kaapisin välja sisu. Pruunistasin pannil kanakintsufilee tükid ja lisasin suvikõrvitsa sisu. Praadisin suht kõrgel tulel, lisasin soolatud kappareid umbes supilusikatäie ja hakkisin peeneks ühe pisikese piripirikauna ja lisasin pannile. Praadisin selle veel korra läbi ja valasin kaussi.
Sinna panin umbes 150 g fetat ja segasin läbi.
Segu läks edasi suvikõrvitsasse ja peale panin riivitud juustu. Ahjus oli umbes 20-25 minutit 200C pöördõhus.
Suurele Linnule meeldis ja väikestele Lindudele tegin igaks juhuks mannaputru.

Valge kala mustade oliivide ja tomatitega

BBC Good Foodi ainetel.
Vaja läheb:
1 suur sibul
musti oliive
pool väikest purki tükeldatud tomateid
umbes pool kilo valge kala fileed

Praadisin pannil sibula, lisasin tomatid, kuumutasin ja siis lisasin tükeldatud oliivid. Maitsestasin soola ja pipraga. Valasin segu ahjupannile ja peale panin kalafilee tükid (peale kruttisin veidi soola ka soolaveskist). Ahjus 180C (pöördõhk), kuniks kala oli küps (et kala ilusam välja näeks panin ka natuke riivjuustu kalale peale). Serveerisin keedukartuliga.

Sünnipäevalaud

Õel oli sünnipäev. Tahtis, et ma teeksin talle suupistekandikud ja koogi. Pavlova idee matsin maha jubedate sajuilmade tõttu, pakkusin välja Manhattani värskete vaarikatega (pilt puudub).

Esimene vaagen oli singi-juustu pisikesed pirukad (tavaline omalooming), sinihallitusjuustu-kreekapähkli küpsised (nami-nami retsept) ja peedi-sinihallitusjuustu pirukad (nami-nami retsept).

Teine vaagen oli brie juustu lõigud röstitud kreeka pähklitega ja meega ning suvikõrvitsarullid suitsutatud paprika-basiilika toorjuustuga (idee nami-namist, sisu omalooming). Kolmas vaagen oli kalavaagen - heeringas kartuli ja sibulaga ning kiluvõileivaampsud vutimunadega. Selle idee sain ühel toredalt töökaaslaselt, kellega koos pidasime tööl sünnipäeva! Väga vahva mõte ja sööjatelt palju heakskiitu leidnud!

Sööjad olid kiitnud :) Aega võttis koos koogi tegemisega umbes 4 tundi. Arvestatud sööjaid oli umbes 15.

Vaarika-besee semifreddo

Eile oli tore päev :) Lisaks kõigele heale ja paremale söögile ja muidu toredale teguderohkele päevale, tegin eile esimest korda elus ise jäätist. No ma olen täiesti vaimustuses!!! Retsept muidugi pärit Nami-namist. Siinkohal pean ära mainima, et eile oli minu jaoks tähtis päev ka sellepärast, et kohtusin Delicatos Nami-nami Pillega, kes andis mulle üle Nami-nami Abikoka põlle! Täpsemalt saab Abikokandusest ja muust huvitavast lugeda siit: http://www.nami-nami.ee/uudiskiri/?id=2
Aga tagasi jäätise juurde. Eks ma olen ammu juba jälginud inimeste arvamusi ja erinevate maitsete katsetusi. Jäätisemasinat mul kodus ju pole ja ega ma seetõttu eriti kiirustanud ka proovima hakkamisega. Aga praegu vaarikaid palju ja hirmus isu igasugu vaarika-toorjuustukooke teha, kuid koogisööjaid meil ju pole. Seega hakkasin otsima jäätiseretsepte. Siit ta siis tuleb!

Vaja läheb:
200 ml rõõska koort
1 muna
0,5 dl suhkrut
200 g vaarikaid püreestatult
1 spl marjalikööri (kasutasin 28%-list limoncellot)
50 g beseeküpsiseid

Kloppisin muna suhkruga vahule ja vahustasin rõõsa koore. Blenderdasin vaarikad püreeks ja panin sellesse likööri (kõigepealt proovisin kas ikka maitsed sobivad). Lisasin püree koos munavahuga vahukoorele. Purustasin beseed kergelt, segasin ülejäänuga. Kallasin külmkapinõusse segu ja panin külma (retsepti järgi vähemalt 6 tunniks, aga ma serveerisin juba 5 tunni pärast. Lasin enne serveerimist natuke seista (retsepti järgi 15 min, aga Linnukesed ei mallanud oodata nii palju). Maitses MEGAhea :) Järgmine kord kui teen, lasen vaarikapüree ka läbi sõela, et seemneid üldse tunda ei oleks.

Suvikõrvitsaampsud

Suvikõrvitsa hooaeg nüüd täies hoos.
Kui eelmisel suvel tegin kõikvõimalikke täidetud suvikõrvitsaid ilma igasugu retseptideta, siis nüüd võtsin teadlikult ette internetiavaruste läbikammimise, et leida uusi ideid, mida suvikõrvitsast teha.

Esimene katsetus oli suvikõrvitsavorm, mida isand Lind palus tulevikus enam talle mitte serveerida :)
Kuigi see omletitaoline taigen mulle väga meeldis ja ilmselt läheb tulevikus kordamisele mingi muu täidisega.

Teine katsetus oli eile õhtul.
Vaja oli teha nö side-dish, kuna salatit ei tahtnud teha. Valisin tegemiseks Nami-namist suvikõrvitsa ampsud.
Vaja läheb:
suvikõrvitsat (isand Lind sõi 1 kõrvitsa üksi ära)
õli
küüslauku
basiiliku või mündilehti (ma panin mõlemat)
valge veini äädikat
soola-pipart

Suvikõrvitsa lõikasin 5 mm tükkideks ja praadisin õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Seejärel panin viilud serveerimistaldrikule, igale viilule panin peale hästi õhukese viilu küüslauku, pool lehte basiilikat ja münti.
Peale jahvatasin soola ja pipart ja piserdasin üle veiniäädikaga. Lasin natuke taheneda (retsept soovitas 2 tundi, aga minu meelest olid nad poolleigena väga maitsvad).
Isand Lind sõi peaaeg kõik üksi ära ja tahtis teada, kas ma tahan temast lahti saada, et teda lõhki sööta üritan :)))

Minu müsli või õigemini granola

Olen nüüd paar korda teinud ise granolat kodus ja see idee iseenesest on leidnud laste seas suure heakskiidu. Kuna Linnupojad on väga pirtsakad sööjad, oli mul alguses hirm, et esimene katsetus müsli vallas jääbki viimaseks, sest Linnukesed nõuavad ikka oma poemüslit edasi. Aga õnneks läks teisiti.

Põhiaineteks panin:

10 dl kaerahelbeid

2 dl neljaviljahelbeid kaerakliidega

Segasin need läbi 1 dl meega ja 0,75 dl extra virgin oliivõliga.

Panin segu ahju röstima 130C pöördõhuga režiimile umbes tunniks (aeg-ajalt segasin) ja siis lisasin nö lisaained:

tükeldatud banaanilaastud

kuivatatud kirsitükke

röstitud metsapähkleid (hakkisin vähe väiksemaks, et lapsed neid kohe välja ei nokiks ) mandlilaaste

lina- ja päevalilleseemneid

šokolaaditükke jms, mis parasjagu poes silma hakkab. Lasin veel u 10 minutit ahjus olla ja jahutasin korralikult maha enne purki panemist.

Täidetud ja täitmata suvikõrvitsaõied

Alustama peaks vist sellest, et plaaninud olen juba mitu aastat teha neid frititud suvikõrvitsaõisi.
Nad lihtsalt on ju nii ilusad.
Siis võiks ju jätkata sellega, kuidas ma üksõhtu vaidlesin ühe prantslasega teemal kas süüakse isas- või emasõisi :D:D:D
Ja loomulikult olin mina see, kes pidi silmad maha lööma. Ei tea kust ma selle teadmise küll võtnud olin, et isasõisi ei sööda :S

Aga nüüd on õied tehtud ja söödud. Täitsa ok amps on. Aga see taigen, millesse ma õisi kastsin!!!
Kavatsen selle taignaga hakata tegema edasipidi nii kana- kui kala- kui krevette ja mida iganes.

Asja juurde:
Vaja läheb umbes 3 õit sööja kohta.

Tegin 10 õiega.
Õied tuleb pesta külma veega ja murda ära tolmukad. Lasin seejärel õied ilusti ära kuivada.
Täitsin osad õied basiilikulehe ja tüki mozzarellaga.
Taigen:
1 dl jahu
1/4 tl küpsetuspulbrit
3/4 klaasi soodavett (panin umbes, niipalju, et taigna konsistents oli crepe taigna sarnane.

Ajasin potis õli kuumaks ja seejärel õis taignasse ja potti. Pöörata oli ka vaja paar korda, et ühtlaselt küpseks. Mozarellaga õied hakkasid meeletult pritsima. Isand Linnu kommentaar: rasvased, aga hea maitsega. Nagu pontsikud.

Vol 2 aasta 2010.
Täitsin fetajuustu ja basiilikuga.
Maitsvad! Ega ma eriti aru ei saa, miks ma eelmisel aastal arvasin, et need õied miskit erilist ei ole :) On küll, väga head!