Natuke siit sealt sai maailmaga end kursis hoitud, aga isiklik arvuti, kus tahaks midagi teha või pilte laadida või kirjutada, puudus. Ega elul ilma arvutita ka midagi viga polnud, telekat sai vaadatud ja raamatud tekkisid jälle öökapile, rootsi keele jaoks oli palju aega ja avastasin e-raamatute võlumaailma (arvutivabadus viis mind kontakti tahvlitableti maailmaga ja see ka üks tore viis aega sisustada :) ja kokkuvõtlikult öeldes, terve mai läks kui linnulennul ja tantsukaart oli pilgeni täis igatsugu suuri ja väikeseid üritusi.
Aga nüüd siis uus elu uue läppariga. Sain viimase kuu pildid fotokast kätte (nii vähe, kui neid oli), programmid peale laetud ja here we go... :)
Kevadtoitudest jõuab siia sel aastal ainult spargel.
Ei hakka pikki ülistuslaule kirjutama. Järgmisel kevadel peaksin saama paar esimest sparglivõrset oma aiast, tänud Kiilike! Sel aastal aitas pr.Aino Sadama turult.
Esimese satsi tegin tavaliselt - paar minutit keeta, kergelt kuumalt pannilt läbi, koos küüslauguviiludega, peale soolahelbed ja parmesan. Kõrvale nt hea külm mullivein.
Peale kohustuslikku klassikat, tegin prooviks toorsingi ja mozarellaga. Idee tuli BBC GF-st. Aga retsepti ei kasutanud, nii et ega pead ei anna, palju omaloomingut juurde tuli.
Vaja läks 4 sööja kohta:
16 sparglivart
4-8 viilu toorsinki (oleneb viilu suurusest)
2 palli mozarellat
basiilikulehti (suuri lehti vähemalt 8)
soola-pipart
balsamicot
Panin ahju 200C pöördõhuga sooja.
Trimmisin sparglivarred, keetsin kaks minutit (nii et spargli tipud ei olnud veega kaetud). Nõrutasin vee ära, lasin tiba jahtuda ja seejärel tegin nii: lõikelauale laotasin kaks singiviilu, sinna peale kaks sparglivart, pool mozarellapalli kangidena, katsin juustu ühtlaselt basiilikuga ja panin veel kaks sparglivart sinna peale.
Vahele jahvatasin pisut soola - pipart ka. Siis keerasin pundi singiga kinni ja ahjuplaadile.
Ahjus hoidsin u 10 minutit, kuni sink hakkas krõbedaks minema.
Balsamicot lisas igaüks ise oma maitse järgi.
Käisime hr.Linnuga üksõhtu Dominicis Uus-Meremaa veinidega söömaajal ja seal pakuti ka rieslingut spargli-tiigerkreveti ja koorikloomakastme kõrvale. Veinimaja esindaja ütles, et proovime ära, mis kuidas peakokk on selle kõik sobima pannud, aga et neil on spargli kõrvale klassikaline valik Savignon blanc. No kastmega koos sobis see rielsing tookord küll, kuigi tegemist oli väga tugeva marjasusega veiniga (ehk tegelt ikka päris diislimaitseline).
Mummi riesling pole üldse nafta, oli hoopis elegantne ja heas tasakaalus, buketis oli segunenud puuviljaline värskus ja mineraalsus ;). Ja mis peamine - sobis spargliga üliheaste !
