Aastavahetus.
Hilisõhtune suupistelaud.
Itaaliapärased antipasti'd.
Singid, salaamid, melon.
Crostinid tomati-kapparikattega.
Mozarella basiiliku ja tomatiga.
Ciambellini'd ja cantucci'd.
Hilisõhtune suupistelaud.
Itaaliapärased antipasti'd.
Singid, salaamid, melon.
Crostinid tomati-kapparikattega.
Mozarella basiiliku ja tomatiga.
Ciambellini'd ja cantucci'd.
Vahuvein, vahuvein ja vahuvein :)
Seekordsed cantucci'd olid väga minimalistlikud.
Toskaanast pärit retsept.
Vaja läks:
250 g jahu (ehk kaks osa jahu)
125 g suhkrut ( ja üks osa suhkrut)
1 tl vanillisuhkrut
100 g mandleid
2 suurt muna
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
tuhksuhkrut
Segasin kokku kuivained ning lisasin kergelt lahtiklopitud munad. Sõtkusin taigna ühtlaseks ja lisasin mandlid.
Taigen peabki olema kuiv ja vaevu-vaevu koos püsima!
Tuhksuhkruga üle puistatud lõikelaual veeretasin taignast kaks u 4 cm läbimõõduga pulka ja vajutasin kergelt lapikuks.
Küpsetasin neid 160C pöördõhus 30 minutit.
Jahutasin ja lõikasin (väga) terava sakilise noaga u 1 cm paksused viilud.
Küpsetasin viile veel 10 minutit, kuni nad olid kuldpruunid.
Et hammastel vähe kergem oleks, tuleks neid kasta muidugi Vino Santo'sse, aga mo meelest aitab neid kasta ka kõikidesse teistesse jookidesse, mida parasjagu cantucci kõrvale rüüpad, olgu see siis kohvi või tee või punane vein. ;)
2 kommentaari:
Kas võid selles retseptis ei olegi?
Ei, selles retseptis ei ole. Niipalju kui ma märganud olen, siis originaalilähedastes retseptides ei olegi muud kui jahu, suhkur, muna, mandlid ja piiniaseemned. Võiga rikastatult ei ole nad ilmselt nii kuivad, vaid vähe muredamad. Aga kuivus ongi nende eripära.
Postita kommentaar