Tallekints, aeglaselt küpsetatud

Täiesti ootamatult ja äraütlemata meeldiva üllatusena sain tallekintsu (ja paar kilo ribi ka:)), Vormsil kasvatatud ja puha. Suured tänud kasvatajatele ja kui järgmine kord jälle lammast üle jääb, siis palun pakkuge jälle :).

Ribi küpsetasin köögiviljapadjal rohke küüslaugu ja rosmariiniga, valades seda aeg-ajalt üle sortsu punase veiniga ja praeleemega. Oi, kui hea oli!

Kintsuga võtsin suuremalt hoogu ja esimesele päeval kui peale jõulu jälle rahulikult kodus saime toimetada, võtsin kintsuküpsetamise ette. Algidee ja küpsetamiseajad tulid nami-nami värskest kokaraamatust (just nimelt raamatust, mitte internetist, sest noorhärra Lind on IT-guru ja see pole esimene kord, kui peale tema arvuti parendusi-täiendusi meil terve maja internetita ja/või telekapildita on :D)

Torkasin kintsu augud pika peenikese terava noaga, toppisin sisse küüslauku ja rosmariini, määrisin kintsu sisse meresoola ja pipraga. Panin kintsu kõige suuremale ahjupannile, mis mul kodus oli ja valasin pannipõhja suure klaasitäie punast veini ja sama palju vett.

Küpsetasin algul 200C pöördõhu juures 15 minutit ja siis 110C pöördõhu juures 4,5 tundi. Umbes iga poole tunni tagant kastsin liha pealt leemega pannipõhjalt. Ühe korra valasin sortsu veini ka juurde.

Peale küpsemist mässisin liha fooliumisse ja lasin veel pool tundi taheneda.
Tagasihoidlikult öeldes oli tallekints väga hea :)
Kõrvale tegid lapsed selliseid kartuleid:) Pr.Hulda koorib ja viilutab meil nüüd kartulied ja õunu :D

Punase sibula ja tomati fougasse

Jõulud küll lähenevad ja eks jõuluköök töötab ka peaaegu täiskiirusel, aga uusi jõuluretsepte ei olegi katsetanud. Me läheme jõuludeks sel aastal hr.Linnu emakoju ja seal kokkasid nii palju ja kõik tahavad oma oskusi näidata, nii et minul polegi vaja miskit jõululauda planeerida. Inglise puuviljakeeks ja jõulupuding on minu poolt, need on ammu valmis ja laagerduvad. Kui söömiseks läheb, eks siis näha ole, kas pudingutegu veel kunagi ette võtan.

Aga ühel reedeõhtul oli meil siin linnupesas punase veini ja juustu õhtu. Saiaks tegin imekauni ;)mimoosilehekujulise fougasse (algretsept GF-st).
Fougasse on prantsuse, õigemini Provance'i, versioon itaallaste focacciast. Ajaloost niipalju, et vanasti küpsetati focacciat või fougasse't (hogaza Hispaanias, fogassa Kataloonias või pogača Balkanimaades) sellepärast, et aimu saada puudega köetava ahju temperatuurist, ehk siis lapikleiva küpsemiskiiruse järgi hinnati ahju soojust enne kui pärisleivad ahju läksid.

2 mimoosilehekujulise fougasse' tegemiseks läks vaja:
400 g nisujahu
100 g durumnisujahu
1 kotike kuivpärmi
2 tl soola
1 tl suhkurt
350 ml sooja vett
2 spl oliivõli

2 punast sibulat
1 spl oliivõli

päikesekuivatatud tomateid (umbes kümmekond, vastavalt soovile)

rosmariini
Maldoni meresoolahelbeid

Segasin kuivained kokku, lisasin sooja vee ja õli ning sõtkusin taigna. Lasin kerkida umbes tunnikese, kuni taigen oli umbes kahekordne.
Viilutasin sibula peeneks ja praadisin oliivõlis.
Sõtkusin taignasse praetud sibula ja näpuotsaga (võib ka rohkem muidugi;)) rosmariini.
Jagasin taigna kaheks ja rullisin u 2 cm paksused lehekujulised latakad ja tõstsin  küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Lõikasin sisse leherootsud (venitasin auke ka veidi lahtisemaks), panin peale päikesekuivatatud tomatid, rosmariini ja meresoolahelbed.
Lasin veel u 15 minutit kerkida ja küpsetasin 220C pöördõhus u 15 minutit. (Traditsioonilise veekausi asemel pritsisin paar sortsu vett ahjupõrandalet veepritsist poole küpsemise ajal. )

Kohe, st jahtunult, süües oli väga hea. Järgmiseks päevaks pole mõtet jätta!

Originaalretseptis kasutati kirsstomateid. Kindlasti on ka nendega väga hea, tomatihooajal proovin järele.

Pehme piparkook

Jõulukiirus ja tegutsemistahe on mind tabanud:) Positiivses mõttes. Arvutis ei ole üldse aega toimetada. Kuidagi ei tundugi enam väga tähtis oma mailboksi tšekkida iga natukese aja tagant ;) Kellel väga vaja on, see saab helistada ka :)
Nuputasin siin mitu päeva, et mida oma pisima lapse jõulupeo lauale kaasa viia, tahtsin teha ülirohke täidisega mahlast kringlit (mille tegemisest ma ka praegu sõltuvuses olen), aga kuna pidu tööpäeval, siis see ei läheks loosi, parim on ta ikkagi kohe. Pehme piparkook, mis on nami-namis juba mitu aastat väga popp, aga minul siiani proovimata, jäi seekord kohe sõelale, plussiks see, et koogi võib valmis küpsetada eelmisel päeval ja järgmisel päeval kreemiga katta. Arvan, et maitseomadused ei kahjustuks, kui ka eelmine päev juba kreemiga katta, sest kook oli ka päev hiljem väga-väga hea!
Tavaliselt ma proovikooke ei tee, sest algaja õnn töötab väga tihti minu kasuks:) Seekord tegin, loodan et uuesti tehes midagi ära ei riku :)

Vaja läks:
400 g jahu
340 g suhkurt (järgmine kord proovin vähem panna, kuna minu jaoks oli tiba liiga magus)
1 spl kaneeli
2 tl jahvatet nelki
1 spl söögisoodat
5 dl keefiri
1 dl pohlamoosi
150 g sulatatud võid

Kreemiks:
200g toorjuustu (kasutasin Farmit)
50 g toasooja võid
3 dl tuhksuhkrut

Kaunistuseks röstitud metsapähkleid ja jõhvikaid.

Segasin kuivained omavahel. Lisasin keefiri ja pohlamoosi (lihtsam on, kui need ka omavahel kokku segada ennem, kui keefir jahuseguga kokku segada, tuleb edasi tegutseda ülikiiresti! nii et kiiremini saab, kui moos ja keefir juba koos) ja sulatatud või.

Valasin taigna klaasvormi (u 20*30, suur kook tuleb!!!), ja küpsetasin 180C pöördõhus 30 minutit (kuni puutikk puhtaks jäi).

Lasin koogi jahtuda, kummutasin vormist välja.

Segasin kreemiained omavahel kokku, hõõrusin siledaks ja määrisin jahtunud koogile.

Kaunistasin pähklite ja jõhvikatega.